[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

lühike(ne) ‹-se 5 komp lühem superl kõige lühem e. lühim› ‹adj›
ant. hrl. pikk
1. suhteliselt väikese pikkuse v. ulatusega. Lühike mees, naine. Ta on minust lühem. Lühikest kasvu poiss. Lühikesed sääred, jalad, sõrmed. Lühike kael. Moekalt lühike kleit, seelik. Käib suvel lühikeste pükstega. Tahan osta lühikeste varrukatega pluusi. Need püksid on sulle (säärest) lühikesed. Kasvajale lapsele jäävad riided ruttu lühikeseks. Lõika juuksed lühemaks. Lühike vorstijupp. Lühike vahemaa, lennuliin. Juhatas mulle lühima tee bussipeatusse. Seda lühikest maad võib ka jala käia. Lühike artikkel, kirjutis, jutustus. Lühikesed jõulised aerutõmbed. Olen lühikese nägemisega 'lühinägelik'. Valel on lühikesed jalad. Seni võtab lühike marja maast, kuni pikk kummardab. *Elna samm on lühike, kiire ja kuuldamatu. H. Sergo.
2. suhteliselt väikese kestusega. Lühike suveöö, sügispäev. Päevad hakkavad lühemaks jääma. Elu, suvi on lühike, üürike. Lühike õnn, rõõm. Lühike haugatus, naer. Olen lühikese unega. Lühike peatus. Lühike 'põgus' pilk. Lühikesed vokaalid. Lühikese ajaga on palju ära tehtud. Oleme alles lühikest aega tuttavad.
3. napisõnaline, lakooniline. Lühike vastus, hinnang, otsus. Ta on lühikese jutuga mees. *Ta seletas lühikese poriseva sõnaga, mis tüdrukul oodata ja teha olevat .. E. Vilde.
4. äkiline, järsk. Kes vaenlase kätte langes, sellele tehti lühike lõpp – lasti maha. *„Sinuga on lugu lühike,” ütles Mihkel seale, „sul võtame jõuluks hinge välja.” H. Lehiste.
5. küündimatu, vähene. Lühikese aruga, mõtlemisega inimesed ei näe tänasest päevast kaugemale. Naisterahval öeldi olevat pikad juuksed ja lühike aru, taip. *Kui lühike on järelpõlvede mälu! Kui vähe peab see midagi konkreetset kinni! F. Tuglas. *Lühikese mõistusega poja pärast oli teda juba küllalt pilgatud. A. Viirlaid.

käed jäävad lühikeseks ~ on lühikesed vt käsi

[kedagi] pea jagu lühemaks tegema vt pea