[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

lõvi ‹11› ‹s›

1. peam. Aafrika savannides ja poolkõrbetes elutsev suur pruunikaskollane kaslane (Panthera leo). Lõvi möirgamine. Lõvide küttimine. Lõvi murrab antiloope, pühvleid, kaelkirjakuid. Lõvi on loomade kuningas. Võitleb, kaitseb end nagu lõvi.
▷ Liitsõnad: ema(s)|lõvi, isa(s)lõvi.
2. piltl seltskonnas tähelepanu äratav, naiste juures edukas kogenud mees. *.. ta oli Muhu lõvi ja esimese klassi elukull. J. Smuul. *Iseäranis „kontorihärrad” [on hoolsasti soetud ja moekad]. Need on kaubalinna lõvid. E. Vilde. || vilunud inimene, vana kala. *Vana laulupidude lõvi [Mihkel Lüdig] tundis ennast lauljate keskel ülihästi. G. Ernesaks.
▷ Liitsõnad: moe|lõvi, parketi|lõvi, salongi|lõvi, seltskonna|lõvi, tantsulõvi.

lõvi1 ‹lõve 12› ‹s›
bot gaaside vahetust võimaldav (piklik) ava puukoores

lõvi2 ‹lõve 12› ‹s›
lovi. Lõvesse langema.