[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

hepitama ‹37›
murd eputama; mänglema, naljatlema. *..milleks peenuste ja originaalsustega hepitavad referaadid ja kirjandid koolis? L. Anvelt. *Läheneja.. ulatas äkilise impulsi tõukel käe hepitades nooriku kurgu alla. E. Vilde.

kuju ‹11› ‹s›

1. väline vorm; esinemisvorm. Keha, pea, silmade, kõrvade kuju. Eseme kuju. Maal on kera kuju. Järvel on ebakorrapärane kuju. Kujult erinevad purjetüübid. Lillepeenrale oli antud ringi, hulknurga kuju. Pilved muutsid järjest kuju. Savi hakkas ta käe all ikka enam kannu kuju võtma. Sõna, kohanime tänapäevane kuju. Plaan, idee, kavatsus, mõte hakkab selgemat kuju omandama, võtma, saama. Püüdis oma märkusele leebemat kuju anda, leida. Teos anti välja täiendatud, parandatud, muutmata kujul. Haigus esineb kergel, raskel, varjatud kujul. Ravim on müügil pulbri või tablettide kujul. See on puhtal kujul 'täiesti, täielikult' minu eraasi. Maja taastati algses mahus ja kujus. || (inim)keha väline vorm, figuur, kogu. Tüdruku habras, sale kuju. Mehe tugev, kõrge, sihvakas kuju paistis teiste seast silma. Pole tal (head) rühti ega kuju. Kujult oli ta priske ja matsakas. Läheneja on kuju järgi otsustades meesterahvas. Naise hele kuju kadus puude vahele. *„Vaene peni,” ütles naine, vaadates metsa sörkiva koera arglikku, kõhna, viletsat kuju. R. Roht.
▷ Liitsõnad: alg|kuju, eri|kuju, normaalkuju; keele|kuju, nime|kuju, tähtkuju; keha|kuju, väliskuju.
2. elusolendi (hrl. inimese) kolmemõõtmeline kujutis. Pronksist, graniidist, kipsist kujud parkides, haljasaladel, teede ääres. Puust, luust nikerdatud kuju. Väike savist voolitud, keraamiline kuju. Jumalate, pühakute kujud. Tedrejahil kasutati peibutamiseks papist või riidest tehtud tetrede kujusid. Valvurid seisid liikumatult nagu kujud.
▷ Liitsõnad: graniit|kuju, kips|kuju, kivi|kuju, marmor|kuju, pronks|kuju, puu|kuju, raid|kuju, rinna|kuju, terrakota|kuju, vahakuju; hobuse|kuju, inim|kuju, keisri|kuju, linnu|kuju, looma|kuju, pühakuju.
3. kujutluspilt (hrl. isikust). Tema kuju kerkib mulle tihti silme ette. *Ehk küll ma pole kaua näinud sind, / mu südames on sinu armas kuju.. M. Nurme.
▷ Liitsõnad: ees|kuju, mõtte|kuju, võrdkuju.
4. teat. isik kogu oma (vaimses) olemuses, isiksus. Tuntud, autoriteetne kuju. Kihnu Jõnn on meie purjelaevanduses legendaarne kuju. G. Ernesaks on laulupidude populaarseim, keskne kuju. Johannes Kotkas, meie maadlusspordi silmapaistev kuju. || kõnek hrl hlv tüüp, tegelane. Ta on veider, imelik, kahvatu, keskpärane, kahtlane, ebameeldiv kuju. Arvo on tõepoolest mannetu, hale, koba kuju. Ah, oli üks mulle hoopis tundmatu kuju. Need on sünged kujud, ei mõista nalja. Keegi habetunud kuju käis sind küsimas. || kirjandusteose, rahvaluule, filmi tegelane, tegelaskuju (ka laval näitleja kehastuses). Kirjanduslik, üldistatud, tüüpiline kuju. Positiivne, negatiivne, koomiline, traagiline kuju. Romaani, näidendi keskne kuju. Theodor Altermann lõi Piibelehena unustamatu, värvika kuju.
▷ Liitsõnad: karakter|kuju, koond|kuju, kõrval|kuju, lava|kuju, mees|kuju, nais|kuju, suur|kuju, tegelaskuju.

selge|jooneline
selgete (piir)joontega; selgesti eristatav. Hämarusele vaatamata oli läheneja kuju selgejooneline. Selgejoonelise karakteriga tüüp. Nähtuste vahele on raske tõmmata selgejoonelist piiri.

toppama ‹topata 48›

1. (mingi takistava asjaolu tõttu) liikumises peatuma v. takerduma. Läheneja toppas korraks, siis tuli edasi. Ees oli kõva trügimine, jäin oma pampudega toppama. Ma ootan, ära sinna kauaks toppama jää. Buss läks rikki, jäime poolel teel toppama. Tee on porine, hobused jäävad toppama. Vastane pani ägedalt vastu: meie edasiliikumine jäi linna all toppama. Üks lennuki mootor toppas äkki. Auto, tramm jäi järsku toppama. Sõjaväemasinate voor jäi õhurünnaku tõttu toppama. Liiklus toppas mitu tundi. Vool katkes ja masinad toppavad. Lauas ringi käiv õllekann oli kuhugi toppama jäänud. *Mõrd kerkis paari vaksa võrra ja toppas jälle. A. Uustulnd. || (tegevuse, protsessi kohta:) seisma jääma, takerduma, pidurduma. Töö, ehitamine toppab. Viljakoristus jäi vihmade tõttu toppama. Pensionide maksmine toppas sularaha puudusel. Vaidlus toppas vahelesegamise tõttu. Asja otsustamine on millegipärast toppama jäänud. Jäi jutuga, jutus, kõnes toppama. „Ma arvan, et ..,” äkki rääkija toppab. Mõni jäi oma õpingutes tahtejõuetusest toppama. Minu taha see asi toppama ei jää.
2. peatama, pidurdama, seisma panema. Kapten käskis laeva masinad topata. *Meeskond kutsuti viimseni appi, et topata metsiku purje hullunud tuju. J. Oengo.

valmis ‹adv indekl. adj›

1. (millegi kohta, mis tegemisel viiakse v. on viidud vajalikku lõplikku seisu, täielikku soovitud olukorda); ant. pooleli. Uus maja, haigla saab varsti valmis. Pooleldi valmis maja. Karjalaut pole veel täiesti valmis. Sügisel jõuti üksnes vundament valmis teha. Remondiga ei jõutud valmis. Sepp tagus adratera, vikati valmis. Rätsep lubas tänaseks ülikonna valmis teha. Oota vähe, lõunasöök saab kohe valmis. Tegi külalisele diivanile aseme valmis. Lootis augusti lõpuks näidendi valmis kirjutada. Magistrant ei jõudnud väitekirja tähtajaks valmis. Valmis käsikiri ootab trükkiminekut. Kirjutas kirja valmis ja pani ümbrikusse. Fotograaf tegi ka kohe pildid valmis. Oli mitu vemmalvärssi valmis vorpinud. Seaduseelnõu oli juba valmis. Ise suur poiss, aga ema peab sulle kõik ette ja taha valmis tegema 'kõik ära tegema'. || kõnek (lause lõpul üksnes kokkuvõtva v. rõhutava sõnana). *Kui kaebusi väga palju tuleb, siis kolib teise kohta üle – ja valmis. R. Roht. *.. mõned ööd võivat ma ka siin ära magada, mis siin ikka, õlekott põrandale ja valmis. I. Talve.
▷ Liitsõnad: poolvalmis; trükivalmis.
2. väljakujunenud; tõeline, täielik, päris. Oli ikka lapseeas, aga nüüd juba valmis neiu. Tegi ülikooli läbi ja on nüüd valmis advokaat. Käis kursustel ja on nüüd valmis traktorist. Valmis poliitik, võitleja. Ta on vana mees, varsti rauk valmis. Kui ta viina võtab, siis on püsti loll valmis. *.. ja kui ta sellest [palavikust] paranes ja naasis oma esimeselt Prantsusmaa-reisilt, oli ta valmis ateist. J. Aavik (tlk). || lõplik, lõpliku kuju omandanud. Valmis valemite ja üldiste reeglitega ei jõua elus kaugele. Teoses ei pakuta valmis lahendusi. Valmis hinnang, arvamus. Otsus sai peagi valmis – tuleb sõita. *On aeg tegutseda. Siis, kui uus kord on valmis ja kõik kätte võidetud, siis on hilja kaasa lüüa. V. Gross.
3. (sisemiselt) seesuguses olukorras, kus ollakse kohe hakkamas mingit tegevust, ülesannet sooritama. Sõdurid olid valmis lahingut vastu võtma. Korrakaitsjad peavad olema valmis tegevusse astuma. Poiss oli valmis iga hetk põgenema, pakku sööstma. Koer oli valmis läheneja kallale kargama. Mehed olid võitluseks, stardiks valmis. Oli peagi riides ja väljaminekuks valmis. Meil on veerand tundi aega, sea, pane end valmis! Valmis olla, kohe stardime! Valmis mehi mul selleks ülesandeks ei ole. Kahtlasi inimesi on liikvel, tuleb olla kõige vastu, kõigeks valmis. Hoidke end selle mehe eest, ta on iga alatuse peale valmis. See poiss on igaks vembuks valmis. Noorukid olid täis idealismi ja valmis suurteks tegudeks. Ta on valmis selle eesmärgi nimel kas või nahast välja pugema. Vaim oli küll valmis, kuid liha nõder! *Sõdur peab alati valmis olema! Sõda on täis ootamatusi! J. Peegel.
▷ Liitsõnad: haarde|valmis, hüppe|valmis, kaitse|valmis, löögi|valmis, mineku|valmis, oote|valmis, reisi|valmis, stardi|valmis, sõidu|valmis, sõja|valmis, teenistus|valmis, tegevus|valmis, töö|valmis, võitlusvalmis.
4. soostuv, nõus millegagi; midagi tegema kalduv. Olen valmis teid oma autoga linna viima. Ta oli peaaegu valmis meiega kaasa tulema. Poiss oli meelsasti valmis poodi minema. Keegi laevakapten oli valmis poisse oma teenistusse võtma. Vananev peretütar oli valmis isegi sulasega abielluma. Pärijad olid valmis omavahel kokku leppima. See mees on alati valmis abistama, hädalisi aitama. *.. see mees meeldis mulle nii väga, et tema pärast oleks ma valmis ükskõik mis tegema. A. H. Tammsaare. *Olen kahesaja krooni eest igale tööle valmis! U. Masing.
▷ Liitsõnad: abivalmis.
5. tulevaseks kasutamiseks v. võimalikuks tarviduseks ette valmistatud, vajalikku korda seatud. Transpordilennuk laadungiga seisis õhkutõusmiseks valmis. Tõld, auto, hobune oli ukse ees teeleminekuks valmis. Seab vankri, niidumasina, tööriistad homseks valmis. Asetas toidunõud, road lauale valmis. Suhkur on kilostesse kottidesse valmis kaalutud. Peeneks lõhutud pliidipuud seisavad kööginurgas valmis. Saun on köetud, vesi ja vihadki valmis. Maa on külviks valmis 'selliselt ette valmistatud, et võib külvata'. Tuletõrjevahendid peavad alati valmis olema. *Sisseoste tegi ta raha eest, mis sõtse oli ise talle rahakotti valmis pannud. M. Traat. || (millegi eelnevalt kavatsetavaga ühenduses). Kavatseb linnameheks hakata, töökoht ja kortergi valmis kuulatud. *.. teevad laenu ja ostavad külvimasina, mille noorem Toots juba varemini valmis vaadanud. O. Luts. *Enne tuleb ikka pruut valmis vaadata, siis alles muid plaane pidada. M. Talvest.
▷ Liitsõnad: mere|valmis, mineku|valmis, reisi|valmis, sõiduvalmis; laske|valmis, võttevalmis.
6. kõnek surnud. Kuul sattus pähe ja valmis ta oligi. Arvati, et ta on valmis, aga oli ainult minestuses. Lõi pea kukkudes ära ja oligi valmis. Kass käuksatanud korra hoobist ja olnudki valmis. *Nägu must [mehel], silmad pahupidi – valmis mis valmis! V. Saar.