[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

lusikas ‹-ka, -kat 2› ‹s›

1. nõgusa kahaga söömisvahend hrl. vedela toidu söömiseks. Alumiiniumist, puust, kadakane lusikas. Suppi, putru süüakse lusikaga. Valab kalamaksaõli lusikasse. Võtan lusikaga leent. Tõstan lusika suu juurde. Kes kutsumata tulnud, see lusikata sööb.
▷ Liitsõnad: alumiinium|lusikas, hõbe|lusikas, kuld|lusikas, metall-|lusikas, puulusikas; dessert|lusikas, magustoidu|lusikas, salati|lusikas, suhkru|lusikas, supi|lusikas, teelusikas.
2. (sellist söömisvahendit meenutava eseme, riista, seadme v. selle osa kohta). Kartulipanemismasina lusikad kipuvad ummistuma.
▷ Liitsõnad: adra|lusikas, kingalusikas.