[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

lumi ‹lume, lund 13› ‹s›
jääkristallidest v. nende kogumitest koosnevad tahked sademed; sellistest sademetest kate, kuhjum maapinnal jne. Märg, kuiv, teraline, tuhkjas lumi. Esimene, värske, varajane lumi. Sajab, langeb, tuleb laia lund. Öösel hakkas lund sadama. Lund tuleb kui kotist. Sel sügisel tuli lumi varakult maha. Lumi tuiskab, keeb. Lumi kriuksub jalge all. Lumi katab maad. Lumi hakkab sulama, sulab. Põldudelt on juba lumi läinud. Põllud, maa on paksu lume all. Lumme tuisanud, uppunud, mattunud aiad, majad, teed. Sumasime sügavas lumes. Auto jäi lumme kinni, ei pääsenud lumest läbi. Lund rookima, vedama. Kangas pleekis valgeks kui lumi. Raha sulas kui lumi päikese käes. || piltl miski lumetaoliselt valge. Toomeõite lumi. *Tal oli juba vanaduse lumi juuste pääle kukkunud .. J. V. Jannsen.
▷ Liitsõnad: igi|lumi, kidu|lumi, pihu|lumi, sula|lumi, sõmer|lumi, tera|lumi, tuhk|lumi, tuisklumi; jõulu|lumi, kevadlumi; süsihappelumi; õi(t)elumi.