[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 14 artiklit

aluniit-niidi 21› ‹s
geol maarjaskivi

audit-i 2› ‹s
maj ühekordne auditeerimine; audiitorkontroll. Kaheksa kuu majandustulemuste audit. Auditit tegema, tellima. Rahvusvaheline audit.
▷ Liitsõnad: sise|audit, välisaudit.

budist-i 21› ‹s
relig budausuline

erudiit-diidi 21› ‹s
suure eruditsiooniga isik

leviit-viidi 21› ‹s
aj juudi templiteener

liitliidu 21› ‹s

1. üksteisest sõltumatute osapoolte omavaheline leping, sobimus (2. täh.) ühiseks tegevuseks, ühiste eesmärkide saavutamiseks; sellisel sobimusel rajanevad suhted. Riikide majanduslikud, sõjalised liidud. Sõlmiti liit ühise vaenlase vastu. Koostöö ja liidu kujunemine Eesti muistsete maakondade vahel. Ta on nendega liidus, lõi nendega liitu. | piltl. *Kuid just nende [= jõu ja vaimu] liidus avardub meie mõttepildis Lurichi erakordne ning plastiline isiksus. V. Panso.
2. liitunute organisatsiooniline ühendus. a. teat. ala esindajate v. teat. tõekspidamistega isikute organisatsioon v. nende koondis (hrl. juriidilise isikuna). Loomingulised liidud, näiteks kirjanike, kunstnike, heliloojate liit. Luterlik Maailmaliit jt. kirikute liidud. b. riikide (ka kogukondade, linnade vms.) ühendus. Tallinn kuulus Hansa Liitu. Hõimuliitude asemele tekkisid territoriaalsete kogukondade liidud – kihelkonnad ja maakonnad.
▷ Liitsõnad: esperanto|liit, hõimu|liit, kaitse|liit, kino|liit, spordiliit.
3. hrv hulk, summ. *Inimesi seisis suuremas ja vähemas liidus .. L. Promet.

limiit-miidi 21› ‹s
määratud arvuline piir. Karujahi selle aasta limiit on täis: maha on lastud juba kolm karu. Arvelduslaenu limiit. Limiiti muutma, suurendama, vähendama. Limiiti ületama. *Orvi polnud poolt silpigi vastanud, justkui oleks tänaseks sõnade limiit otsa saanud. A. Beekman.
▷ Liitsõnad: krediidi|limiit, laenu|limiit, püügilimiit.

ludima37
murd
1. imema, ludistama, lutsima. *.. kui ta kurk kuivaks tõmbus, pani ta suhu pisut lund ja ludis seda .. I. Pau (tlk). *.. harjumus töö alguses viis-kuus minutit autokummidel konutada, ludida sigaretti ja pajatada uudiseid. R. Vellend.
2. vudima, jooksma. *Tema [= laps] juba ludib oma jalul ega nõua kuigi palju vanaema hoolitsust. M. Raud.

ludin-a 2› ‹s
millegi kiire, ladus kulg v. liikumine; ‹hrl. väljendites mis v. nagu ludinludinal. Algul oli töö võõras, pärast hakkas minema mis ludin, kui ludin. Mõni laps loeb juba nagu ludin, mõni alles veerib. Kui veab tugev hobune, läheb koorem ludinal, ludinaga mäkke. Ministeeriumis sain asjad ludinal joonde. Koob kindaid ja müüb ning kaup läheb ludinal. *Need „pärisnimedki” [= ropud sõnad] tulid neil üle huulte niisuguse ludinaga, et kuulaja üleval põhuvirnas kivistus! V. Gross.

luisiit-siidi 21› ‹s
keem sõj ljuisiit

lupiin-i 21› ‹s
bot põll kõrge liblikõieline rohttaim, mille kultuuristatud liike kasvatatakse ilu-, haljasväetis- ja söödataimedena, hundiuba (Lupinus)

nudist-i 21› ‹s
nudismi harrastaja ja propageerija. Nudistide liikumine, organisatsioonid, klubid.

tufiit-fiidi 21› ‹s
geol kivim, mis koosneb püroklastilisest ja settelisest ainesest

vidiitinterj
ka korduvanaannab edasi pääsukeste jm. väikelindude pikka heledat lauluhäälitsust. *„Vidiit, vidiit!” kohkusid pääsukesed vee kohalt laiali. M. Raud.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur