[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

alam|mõõt
väikseim lubatud mõõt. Püütavate kalade ja vähkide alammõõdud.

ekstsess ‹-i 21› ‹s›
teatavaist (lubatud) piiridest üleastumine. Lubamatu, kahetsusväärne ekstsess. Ei laskunud iial ekstsessidesse. Ekstsesside vältimiseks oli korravalvet tugevdatud.

gabariit|mõõtmed pl
tehn (lubatud) suurimad mõõtmed, piirmõõtmed. Masina, vaguni, koorma gabariitmõõtmed.

kaeve|luba
ehit dokument, mille alusel on lubatud teat. maa-alal teha kaevetöid. Kaeveluba taotlema, väljastama. Kaeveloa eritingimused.

kodu|arest
selline vabaduse piiramine, kus ei ole lubatud kodust lahkuda, kodune arest. Toimus riigipööre, endine peaminister on koduarestis.

korteri|puutumatus
jur põhiseadusega kodanikule tagatud õigus, mille kohaselt kellelgi ei ole seadusliku aluseta lubatud elaniku tahte vastaselt siseneda tema eluruumi, seda läbi otsida v. elanikku välja tõsta

koššer ‹-i, -it 2›

1. ‹adj s› (juudiusulistel:) ususeaduste poolt toiduks lubatud; selline toit
2. ‹adj› kõnek õige, korras, selline, nagu peab. Ega see asi päris koššer ei ole.

kuri|tarvitama
millegi tarvitamises tahtlikult liiale, üle harilike v. lubatud piiride minema. Alkohoolseid jooke, viina, ravimeid kuritarvitama. Kellegi kannatust, usaldust, külalislahkust kuritarvitama. Direktor kuritarvitas talle antud õigusi. Ära kuritarvita oma võimu!

kurjasti ‹adv›

1. normaalseid v. lubatud piire ületades. Kellegi heatahtlikkust, usaldust, külalislahkust kurjasti tarvitama, pruukima. Direktor ei kasutanud kurjasti oma võimu. Ta tunneb su nõrkusi ja kasutab neid nüüd kurjasti ära. *Sina tarvitad seda sõnavabadust praegu kurjasti! Sa ässitad! A. Kivikas.
2. (paha tehes) kangesti, väga, hullusti, kõvasti. Materjali vähesus annab kurjasti tunda. Hooletus tasus, maksis end kurjasti kätte. Vaenlane pani kurjasti vastu. Sain koera käest kurjasti kiskuda. Tuisk lõikas talle kurjasti näkku. Ajahammas on katust kurjasti purenud. Laevavile ehmatas neid kurjasti. *Piia oli tüse. Tal hakkas pärast last kaal kurjasti tõusma.. L. Vaher.
3. hrl van kurjalt (1. täh.) Ta kärkis, kirus, vandus nii kurjasti, et neiu läks näost valgeks. Koer hakkas kurjasti haukuma. *„Mis minul sellega asja on?” küsis ta ja vaatas mulle kurjasti otsa. A. Kitzberg.

lasti|märk [-märgi]
mer parda veepealse osa vähimat lubatud kõrgust tähistav märk laeva mõlemal küljel

laud ‹laua 23› ‹s›

1. palgist lõigatud, oma pikkuse suhtes suhteliselt õhuke puitmaterjal ehitamiseks jm. Õhukesed, paksud lauad. Sirge, kaardus, kaardu kiskunud laud. Servamata, servatud, hööveldatud, sulundiga ehk punniga lauad. Virnastatud lauad, laudade virnad. Laudadest põrand, seinad, katus, tara. Laudu lõikama. Sein on laudadega vooderdatud. Aknad löödi laudadega kinni. Tal on rind, kõht lame nagu laud. || ‹hrl. liitsõna järelosana› sellisest materjalist (tarbe)ese v. millegi osa. Lokulaud on põikpuu küljes rippuv kuusepuust laud, mida lüüakse ühe või kahe puuhaamriga. Toober jookseb, sest lauad ja vitsad on kuivanud. Pikkvankri laud. *Kirjule postile kinnitatud hele laud juhatas, et jalakäijail tuleb tarvitada parempoolset kõnniteed .. M. Raud. *Lembitu: Nende pilk ei küüni kaugele. Nad käivad kui vanad härjad – lauad silmil. J. Sütiste. || ‹pl.› kõnek (kirstu, puusärgi kohta). Üks sai lauad, teine rauad v. ühele lauad, teisele rauad 'keegi tappis teise ning pandi vangiraudu'. || ‹pl.› kõnek suusad. *Mõtlesime suuskadega [üle lahe Soome sõita]. Aga selleks peavad head lauad olema. V. Ilus. *Armastan .. suusatada. Kuigi sel talvel olen ainult paar korda laudadele saanud. R. Kaugver. || ‹pl.› van (teatrilava kohta). *Teie lehest kuulen, et „Pisuhänd” Helsingis laudadele pääseb .. E. Vilde. *P. Pinna juhatusel läks ta [= „Estonia” operett] nii tantsutujulisena üle laudade, et saavutas haruldase kuulsuse. J. Kärner.
▷ Liitsõnad: akna|laud, alus|laud, arve|laud, astme|laud, harja|laud, hoo|laud, hüppe|laud, iste|laud, joon|laud, kaane|laud, kande|laud, kase|laud, kasti|laud, katte|laud, keri|laud, kiige|laud, kirstu|laud, kisk|laud, koonla|laud, kuuse|laud, kõla|laud, käsu|laud, külje|laud, lae|laud, lennu|laud, liha|laud, loku|laud, lood|laud, lõike|laud, männi|laud, märk|laud, otsa|laud, paadi|laud, parda|laud, parketi|laud, peatsi|laud, pesu|laud, piida|laud, piir|laud, pind|laud, pori|laud, prill-|laud, profiil|laud, põhja|laud, põranda|laud, püti|laud, sae|laud, suusa|laud, sõtke|laud, talla|laud, tamme|laud, tara|laud, toobri|laud, tünni|laud, ukse|laud, unka|laud, vee|laud, voodri|laud, äratõuke|laud, äärelaud.
2. hrl. rõhtsast (puit)plaadist ja jalgadest vm. tugitarindist koosnev mööbliese. Väike, suur, kõrge, madal, ümmargune, ovaalne, nelinurkne, kokkukäiv laud. Poleeritud, lakitud, värvitud laud. Laua taga, laua ääres, laua ümber istuma. Istu laua taha ja hakka kirjutama. Pereisa koht on laua otsas 'laua lühemal küljel'. Poiss ronis laua otsa 'laua peale'. Lillevaas, raamat on laual. Põrutab rusikaga lauale, vastu lauda. Auto eest tuli sada tuhat krooni lauale laduda. Paneb, lööb lahkumisavalduse lauale. Ei joonud end kunagi laua alla 'purupurju, pikali'. *Doktoridissertatsiooni pole meie instituudis naljalt keegi päris plaaniliseks tähtajaks lauale pannud. E. Raud. || (söögilaua, toidulaua kohta). Rikkalik, luksuslik, vaene, kehv laud. Lauda katma, kaunistama, koristama. Road kantakse lauda, lauale. Laud neljale. Tegin sünnipäevalistele korraliku laua. Kas pidu tuleb lauaga või ilma? Laud 'lubatud, ettenähtud toidud' haavandtõbe põdejale. Tellib laua, paneb restoranis laua kinni. Külalised paluti lauda. Istusime lauda. Istuti lauas, tõusti lauast. Mida perele lauale panna? Angerjat on meie laual harva. Pikk laud 'lauatäis' pulmarahvast. Kui kõik korraga sööma ei mahtunud, sõid vanemad ja tähtsamad esimeses lauas 'esimeses voorus', nooremad teises lauas 'teises voorus'. Meie laud 'laudkond' laulis teise lauaga vastamisi. Rootsi laud 'eine serveerimise viis, mille puhul igaüks võtab valmispandud toitudest soovitava ning sööb seistes v. valib istumiskoha vabalt'. || lauamängu puust, papist vms. materjalist alus. Otsiti lauad ja nupud ning hakati kabet mängima. Paul Keres andis simultaani 39 laual. Lauale tekkis viigiseis. Võistlused ruudulisel laual 'males'. || kõnek armulaud. Õpetaja võtab kirikulisi lauale. Nad polnud mitu aastat laual käinud. *Mamma võis ju rõõmus olla, et ei tarvitse kitsas kirikuvankris Hallistesse lauale sõita .. K. A. Hindrey.
▷ Liitsõnad: aia|laud, baari|laud, büroo|laud, diivani|laud, eine|laud, eksami|laud, hommiku|laud, joogi|laud, jooma|laud, joonestus|laud, juurdelõikamis|laud, jõulu|laud, kaardi|laud, kabineti|laud, kantselei|laud, kapp|laud, kirjutus|laud, klapp|laud, kohtu|laud, kohvi|laud, kontori|laud, kooli|laud, koroona|laud, kõrtsi|laud, kõrval|laud, köögi|laud, külm|laud, labor(atoorium)i|laud, lahkumis|laud, lille|laud, lõikus|laud, lõuna|laud, male|laud, masinakirja|laud, müügi|laud, naaber|laud, nurga|laud, operatsiooni|laud, peegli|laud, peo|laud, pere|laud, piljardi|laud, pulma|laud, pühade|laud, raadio|laud, serveerimis|laud, sorteerimis|laud, sööma|laud, sünnipäeva|laud, tee|laud, televiisori|laud, triikimis|laud, tualett|laud, töö|laud, õhtu|laud, õpetajalaud; armatuur|laud, vibrolaud.
3. ‹liitsõna järelosana› tähistab mõningaid (endisaegseid) asutusi v. nende allüksusi
▷ Liitsõnad: aadress|laud, eine|laud, lugemis|laud, passi|laud, valvelaud.

legaalne ‹-se 2› ‹adj›
seaduslik, ametlikult lubatud; ant. illegaalne. Legaalne alus maa rentimiseks. Legaalsed parteid, seltsid. Otsiti legaalset tegutsemisvõimalust. Legaalne ja kriminaalne abort. Tehing tunnistati legaalseks.
▷ Liitsõnad: poollegaalne.

liig|kasu
(seadusega lubatud määra ületavast) kõrgest laenuprotsendist saadav tulu. Kõrtsmikud andsid talupoegadele laenu ning nöörisid selle pealt liigkasu.

lubamatu ‹1› ‹adj›
selline, mis pole lubatud, mida ei või lubada. Lubamatu käitumine, tegu. See on täiesti lubamatu. Kasutab lubamatuid võtteid, vahendeid. Alaealisele alkoholi pakkuda on lubamatu. Teeb lausa lubamatuid lollusi, vigu.

lubatu ‹1› ‹adj›
see, mis v. mida on lubatud. Ei tohi sõita lubatust kiiremini. Raha saadi lubatust vähem.

lõhki ‹adv›

1. (pikuti) pooleks, kaheks; sellisesse seisundisse v. sellises seisundis, et on tekkinud lõhe, pragu, auk, mulgustus, rebend vms. Paras kirvehoop ja puupakk on lõhki. Palgid aeti kiiludega lõhki. Lõikan kalal kõhu lõhki. Puhub õhupalli lõhki. Veetoru külmus lõhki. Külm lööb aiateibad lõhki. Kauss, klaas on ju täiesti lõhki. Kulm on lõhki, veri jookseb. Sääred, huuled on lõhki pakatanud. Riided on lõhki rebitud, püksisäär lõhki. Koer tõmbas, rebis mu mantli lõhki. | piltl. Ära end lõhki söö. Pööraselt naljakas, naera või lõhki. Ma ei saa end mitme töö vahel lõhki kiskuda. Nüüd läheb ta kadedusest lõhki. Suur tükk ajab suu lõhki. Anna pill hullu kätte, hull ajab pilli lõhki. *.. siis oli rinnas äkki midagi kuuma ja valusat, nagu oleks seal midagi lõhki kärisenud. A. H. Tammsaare.
2. piltl kõnek (millegi kohta, mis väljub ettenähtud piiridest, ületab lubatud suuruse v. piirväärtuse, lõpeb krahhiga vms.). Ei saa enam midagi osta, mu eelarve on lõhki. Palgafondi ei saa lõhki ajada. Koosolek läks erimeelsuste tõttu lõhki. *Paari kuu pärast olid meie asjad Margitiga lõhki, jäi üle ainult [abielulahutus]avaldus kirjutada .. T. Kallas.

normeerima ‹42›
mingit suurust, protsessi, tegevust, inimestevahelisi suhteid vm. eeskirjadega korraldama; millelegi kasutamise v. kulutamise lubatud piiri kindlaks määrama, normiks seadma. Kogu ühiskondlik elu on kirjutatud või kirjutamata seadustega normeeritud. Normeeritud tööaeg, hinnad. Inimese tegevust normeerivad määrused, instruktsioonid, korraldused. Normeeritud kirjakeel. Normeeriv grammatika, sõnaraamat. *Paljud kaptenid normeerisid ookeanil sõites veetarvitust – toop vett mehele päevas. R. Kurgo.

parkimis|koht
koht, kus mootorsõidukite parkimine on lubatud. Sõitsin parkimiskohta otsides edasi. See parkimiskoht on ainult ametiautodele.

parter ‹-i, -it 2› ‹s›

1. vaatesaali põrand ja selle istekohad. Parter on välja müüdud. Armastab istuda parteris.
2. terviklikult kujundatud avar murune aia- v. pargiosa, kus on lilli, purskkaev, skulptuure jm.
▷ Liitsõnad: lilleparter.
3. sport (maadluses:). a. parterasend, toengpõlvitus. Maadlus algas mati keskel parterist. b. partermaadluses lubatud asend (põlvili, kõhuli, küljeli, sillas); partermaadlus. Heida vastane parterisse! Ta tõmbas vastase parterisse, kuid ei suutnud teda seljatada. Eelistab parterit püstimaadlusele.

piir|kiirus
tehn suurim võimalik v. lubatud kiirus. Lennuki, automargi piirkiirus. *1793.a. patendiga määrati kindlaks hobuste arv nimetatud veokite ees ning teeoludest tingitud piirkiirus. E. Selli.

piir|kontsentratsioon
(keskkonnakaitses:) enim lubatud saasteainekogus näit. mingis mahuühikus. Radioaktiivsete ainete lubatud piirkontsentratsioon. Gaaside, aurude, tolmu ja teiste aerosoolide lubatud piirkontsentratsioon tootmisruumide õhus. Kahjulike ainete piirkontsentratsioonid joogivees ja toiduainetes.

piir|kõrgus
suurim võimalik v. lubatud kõrgus. Tuletorni piirkõrguseks merepinnast loetakse 80 – 100 m. 2 m 10 cm oli kõrgushüppaja jaoks piirkõrgus.

piir|määr
millegi kõrgeim v. madalaim lubatud määr. Kehtestati atmosfääris leiduvate kahjulike ainete kontsentratsiooni piirmäärad.

piir|norm
millegi suhtes kõrgeim lubatud määr. Kui joogivees on fluori üle lubatud piirnormi, võib tekkida fluoroos. Liiklusmüra piirnormi ületamine võib kaasa tuua trahvi.

püügi|kord [-korra]

1. kalapüügiks kehtestatud kord, lubatud püüginormid jms. Eeskirjad kehtestavad vääriskala püügikorra.
2. ‹sisekohakäänetes› püügiks vajalik ja sobilik püüniste seisund. Seadsin õnged püügikorda. Võrgud, noodad on püügikorras.

raie|luba
mets dokument, mille alusel on lubatud metsa v. puid kohaliku omavalitsuse metsast v. riigimetsast raiuda, raiepilet. Raieluba sanitaarraieks, kuivanud puude maharaiumiseks.

sala|kõrts
kõnek alkohoolsete jookide salajane, ametlikult mitte lubatud müügi- ja joomakoht. Tuisu Maali pidas alevis salakõrtsi. Palgapäeval kadusid mehed vahel kuhugi salakõrtsi. *Käisime [Mannheimis] punkrist punkrisse, salakõrtsist salakõrtsi, ja lasksime eesti meeste häält kuulda. A. Kork.

semafor ‹-i, -i 10› ‹s›

1. (raudtee) signaalseadeldis, mille tiibade asend v. märgutule värvus näitab, kas läbisõit on lubatud v. keelatud. Avatud, suletud semafor. Semafori roheline, punane tuli. Semafori üles tõstma, alla laskma. Semafor on lahti, rong võib jaamast välja sõita. Üliraske kaubarongi ootel oli igas jaamas semafor avatud. Rong seisab semafori taga. Ühesuunalise liiklemise piirkonnad jõel tähistatakse semaforidega.
2. teadete nähtav edasiandmine käes hoitavate lipukeste mitmesuguste asendite abil. Semafor võimaldab nägemispiirkonnas edasi anda mis tahes sõnumeid.

tolerants ‹-i 21› ‹s›

1. tehn mingi parameetri lubatud hälve. Ava, võlli tolerants.
2. tolerantsus (1. täh.) Rohkem tolerantsi suhtumises punkaritesse! Läbirääkimised nõudsid taktitunnet ja tolerantsi.
▷ Liitsõnad: nulltolerants.

tsensuurne ‹-se 2› ‹adj›
tsensuuri poolt lubatud || piltl sünnis. Isegi kirudes kasutas üksnes tsensuurseid väljendeid.
▷ Liitsõnad: ebatsensuurne.

vabalt ‹adv›

1. (< vaba (hrl. 2.–5. täh.)). a. takistamatult, takistusteta. Koer jookseb õues vabalt ringi. Ohutu vaimuhaige liikus ümbruskonnas vabalt ringi. Vanasti võidud 'olnud lubatud' neis metsades vabalt jahti pidada. Kõik mahtusid vabalt istuma. Orav pääseb puuõõnsusse vabalt sisse. Ta kõnnib juba vabalt, ilma kepi abita. Puksiirkaatrid pääsevad silla alt vabalt läbi. Vesi pääses kraavis vabalt voolama. Asjad mahtusid kohvrisse vabalt, ruumi jäi ülegi. Seda ravimit saab apteegist vabalt, ilma retseptita. *Ning kõik kujuneb tema käes iseenesest, vabalt, peaaegu ilma vaevata. R. Sirge. b. piiravaid reegleid omamata; reeglitest, kehtivatest normidest kinni pidamata. Kunstnikul on õigus vabalt luua. Luuletaja on käsitlenud sonetivormi võrdlemisi vabalt. Tõlge on tehtud üsna vabalt 'üksikasjades originaali arvestamata'. Ta käitub, peab ennast ülal liiga vabalt. Sellest julgeti juba vabalt rääkida. Ametlikult nad abielus pole, elavad niisama vabalt 'elavad vabaabielu'. c. nõuetele vastavalt, korralikult, laitmatult, ladusalt. Ta valdab vabalt kolme võõrkeelt. Saksa keelt räägib ta üsna vabalt, ei oska veel päris vabalt. Rootsi keeles lugemine ei lähe mul veel vabalt. Kõneleja peab oskama vabalt oma mõtteid väljendada. Kunstnik valdab vabalt mitut graafilist tehnikat. d. (oleku poolest, olemuselt:) mittepingutatult, loomulikult, normaalselt. Võis nüüd tahtmise järgi, vabalt elada. Peremees on ära, nüüd võime vabamalt hingata 'end vabamana tunda'. Võta vabalt 'pinge maha', oht on möödas! Sa ei tunne ennast vist selles seltskonnas kuigi vabalt. Tavaliselt käitub ta vabalt, loomulikult. Vestlus kulges vabalt, sundimatult. See oli keegi elegantses ja vabalt istuvas ülikonnas noormees. *H. Kann oli niisugune tenorilaulja, kes kõrgeid toone väga hästi laulis, selge häälega ja vabalt. J. V. Veski. | Vabalt! (rivikäsklus valvelseisangu lõpetamiseks). e. soovi, suva kohaselt, suvaliselt. Laps võis vabalt teha, mida tahtis. Pensionil võin oma aega vabamalt kasutada. Sul on siin õigus vabalt otsustada. Me võime siit igal ajal vabalt lahkuda. Vabalt valitud teema. Vabalt võõrandatav väärtpaber. Vabalt vahetatav valuuta. Vabalt võetud punkt ruumis. || sport (vabaujumise kohta). 200 m, 400 m vabalt. 4 × 50 m vabalt (teateujumises). f. ‹liitsõna järelosana› vabana millestki
▷ Liitsõnad: limiidi|vabalt, maksu|vabalt, pinge|vabalt, tollivabalt.
2. kindla peale, kahtlemata. Buss läheb alles poole tunni pärast: sa jõuad vabalt peale. Selle mõne kilomeetri suudad sa vabalt maha kõndida. Sa võid veel vabalt tunnikese tukkuda. Sellega saame vabalt 'raskusteta' hakkama. Need mõned asjaajamised võid sa vabalt abilisele usaldada. Ta abiellus hilja, kuid oleks võinud vabalt lapsi saada. Ta võis meid vabalt segi ajada. Nii vana mees, et võiks vabalt sinu isa olla. Paljud mikroorganismid võivad taluda vabalt kuni 60-kraadist kuumust. Selle maja eest saab vabalt miljon krooni. *„Nii et semantiline probleem?” – „Vabalt.” K. Kender.

vaba|maadlus
sport maadluse liik, kus võistlusvõtted on lubatud kogu keha ulatuses ja jalgade abi kasutades. Vabariigi juunioride võistlused vabamaadluses.

vaba|püstol
sport laskespordiala, milles on lubatud kõik püstolid kaliibriga 5,6 mm. Saavutas vabapüstolis 567 silma.

vaba|ujumine
sport ujumise võistlusala, milles on lubatud kasutada kõiki ujumisviise ja neid vabalt vahetada. Meeste, naiste 100 m, 200 m, 400 m vabaujumine. Naiskond tuli 4 × 100 m vabaujumises teiseks.

valgust kartma
(millegi kohta, mis ei ole lubatud v. on ebaaus). *Kuid Madalmaade kaupmehed polnud rumalad, nuusutasid nagu õhust, et selles äris [= mööbli müümises] miski valgust kardab. H. Sergo.

üle|kaaluline
ülekaalu (2. täh.) omav, normaalsest v. lubatud kaalust raskem; ant. alakaaluline. Ülekaaluline mees, naine, laps. Prisked inimesed on enamasti ka ülekaalulised. Ülekaaluline pagas. Ülekaalulised autod lõhuvad teid.