[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

luba ‹loa 24› ‹s›

1. kelleltki saadud suuline v. kirjalik nõusolek millekski. Ametlik luba. Ema loata ei tohi lapsed tänavale minna. Tunnist võib lahkuda ainult õpetaja loal, loaga. Luba küsima, paluma, taotlema, hankima, saama, andma. Võttis raamatu luba küsimata, omal loal, oma loaga. Saime loa põdra laskmiseks. Sissepääs lubadega. Transpordivahendi juhtimise, relvakandmise luba. || ‹pl.› kõnek (juhiloa kohta). Tegi joobnuna avarii, load läksid. Tal võeti load aastaks ära. Jäi lubadest ilma, hakkas jalameheks.
▷ Liitsõnad: ehitus|luba, elamis|luba, eri|luba, ilmumis|luba, jahi|luba, juhi|luba, karjatamis|luba, kauplemis|luba, külastamis|luba, linna|luba, läbipääsu|luba, maandumis|luba, ostu|luba, püügi|luba, raie|luba, relva|luba, sissesõidu|luba, sõidu|luba, tapa|luba, trüki|luba, võistlus|luba, väljasõidu|luba, ööluba.
2. õigus, voli millekski. Mul on nüüd priius ja luba teha, mis tahan. Oma tuba, oma luba. *Kust on pääkomitee siis selle julguse ja loa võtnud, avalikult raha korjata .. J. Hurt.

luba ‹6› ‹s›, lubad pl
bantu rahvas Sairis