[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

loss ‹-i 21› ‹s›
valitseja v. kõrgaadliku uusaegne suur pidulik (pargist ümbritsetud) elu- ja esindushoone; kasut. ka vana- ja keskaja ülikute kindlustatud eluaseme kohta. Versailles', Belvedere, Kadrioru loss. Keiserlikud, kuninglikud lossid. Vastuvõtt presidendi juures lossis. || kõnek uhke elumaja. *„Missugune tore loss!” imestleb Toots, [Raja] elumaja ees seisatades. O. Luts. | iroon. *„Ah see siin ongi su loss!” imetles Salupõld igivana hurtsikut, mis ime läbi näis püsti seisvat. R. Vellend.
▷ Liitsõnad: jahi|loss, keisri|loss, kuninga|loss, ordu|loss, piiskopi|loss, rüütliloss; suve|loss, talveloss; tondiloss; õhuloss.