[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

blastula ‹1› ‹s›
biol loote üks varajasi arenguastmeid, põisloode

determinatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. põhjustamine; ette äramääramine || biol munaraku v. loote osade edasise arengusuuna määratletus
2. loog mõiste mahu piiramine, ahendamine

ema|ihu
‹hrl. sisekohakäändeis› ema keha loote asukohana. Emaihust kaasa saadud immuunsus. *.. mõni sünnib siia maailma oodatuna, armastatuna ja teine juba emaihus ärasalatuna. E. Ilbak.

emakas ‹-ka, -kat 2› ‹s›

1. anat naise v. emaslooma suguelund, milles toimub loote areng (uterus)
2. bot viljaleh(t)e(de)st moodustunud emassuguorgan taime õies

fetaalne ‹-se 2› ‹adj›
looteline; loote hilisemale arengujärgule omane. Fetaalne elu 'elu emaüsas'.

gastrula ‹1› ‹s›
biol blastulale järgnev järk loomade loote arengus, karikloode

hauduma ‹37›

1. hautav olema (loote arenemisest munas vastava temperatuuri mõjul). Munad hauduvad kana, linnu all. Hauduma pandud munad. Kilpkonna munad hauduvad päikese soojuse mõjul.
2. soojuse, ka niiskuse mõju all olema, sellele mõjule alluma. a. (toiduainetest:) (suletud nõus) aeglasel kuumutamisel pehmeks muutuma. Hapukapsad ja sealiha pandi potiga ahju hauduma. Kala, juurvili on hästi pehmeks haudunud. Praeahjus haudub part. Naerid ja kartulid haudusid tuhas. Tangupuder jäeti pliidile hauduma. b. kuumutamise mõjul pehmeks, painduvaks (v. puhtaks) muutuma. Pistis viha kerisele hauduma. Loogapuu haudub lõkke kohal pikkamööda pehmeks ja painduvaks. Pesu on katlas haudumas. c. soojuse ja niiskuse (eriti higi) toimel põletikulisse seisundisse sattuma. Kummikutes kippusid jalad hauduma. Märgades mähkmetes haudub imik kergesti. Varbavahed on haudunud. Selg lamamisest haudunud. Haudunud ihu, nahk. d. mädanema, kõdunema. *..ja sügisel tõmbaks [= künnaks] söötijäänud põllud ümber, talveks hauduma. A. H. Tammsaare. e. piltl. *Kirr, mis sa toas haudud. Käi välja! O. Tooming. *Kas te tõesti kogu õndsa suve tahate haududa linna kuumade müüride vahel? O. Luts.

hautama ‹37›

1. mune, kalamarja haududa laskma loote arenemiseks vajalikes tingimustes. Tibud hautatakse munadest välja. Möödunud aastal hautati rohkesti haugi-, lõhe- ja siiamarja.
2. soojuse, ka niiskuse mõju all olla laskma, sellele mõjule allutama, haududa laskma. a. toiduaineid tihedalt suletud nõus (kas nende endi mahlas v. väheses vedelikus) aeglaselt pehmeks kuumutama. Liha ja köögivili hautatakse praeahjus pehmeks. Hautatud kapsad, porgandid. b. pehmeks, painduvaks (v. puhtaks) kuumutama. Enne vihtlemist hautas ta vihta kerisel. Puunõusid peab kuuma veega hautama. Kurgitünni hautati kadakatega. Linast ja takust lõnga hautati ja pleegitati enne kudumist. *Jalasepuid hautati vanasti ka tallis hobusesõnnikus. A. Viires. c. keha v. kehaliikmeid (ravi otstarbel) soojutama; neid soojuses pidama. Hautas valutavat kohta kuuma liivakotiga. Hautas laval oma kangeid liikmeid. Miks sa end palavaga paksus vammuses hautad? d. naha haudumist põhjustama. Kuuma ilmaga hautavad märjad saapad jalgu. Kummikud on lapse jalad ära hautanud.

idulane ‹-se 5› ‹s›
biol loote esimene arenemisjärk liigitunnuste tekkimiseni, embrüo

karakull|nahk
karakullilamba mõnepäevase talle (ka loote) tiheda läikiva lokkis villaga karusnahk, karakull. Karakullnahast krae, müts. Karakullnahkadest kasukas.

loote|vill [-a]
anat udejad karvakesed loote nahal

loote|võie
füsiol loote nahka kattev võie

mesenhüüm ‹-i 21› ‹s›
anat loote sidekude

naba|võru
anat ava, mille kaudu kulgevad loote kõhuõõnest nabavääti nabaveresooned

ovaal|mulk [-mulgu]
anat ovaalaugule vastav moodustis loote südames (foramen ovale)

platsenta ‹6› ‹s›

1. anat rasedus- v. tiinusajal emakas kujunev loote toitumis-, hingamis-, sisesekretsiooni- ja erituselund, emakook. Naisel tekib platsenta kolmandal raseduskuul.
2. bot viljalehe hrl. puhetunud osa, kuhu kinnituvad seemnealgmed

polüembrüoonia ‹1› ‹s›
biol mitme loote arenemine ühest munarakust v. seemnealgmest

rebu ‹11› ‹s›

1. biol loote arenemiseks vajalik valge v. kollase värvusega toitaine munarakus. Imetajate munades on vähe rebu, roomajate ja lindude omades palju. || (linnumunas:) munakollane, munarebu. Kahe rebuga muna.
▷ Liitsõnad: munarebu.
2. murd rebane. *Ennäe .. punasaba kah valvama tulnud, nälg on rebu jahile meelitanud. L. Meri.

reesus|konflikt
füsiol reesussobimatus (eriti reesusnegatiivse ema ja reesuspositiivse loote puhul)

riski|rasedus
rasedus, millega kaasneb oht ema v. loote tervisele

sündaktüülia ‹1› ‹s›
med sõrmede v. varvaste kokkukasve loote väärarenemise tagajärjel

sünni|kahjustus
med sünnitusel tekkivad loote kudede v. elundite vigastused

sünnitus ‹-e 5› ‹s›

1. (naisel, emasloomal:) loote ja päramiste väljutamine emakast sünnitusteede kaudu, sünnitamine. Ajaline, enneaegne sünnitus. Sünnitus oli raske, kerge. Laps tuli ilmale, aga ema suri sünnitusel. Emis oli haigestunud sünnituse järel.
▷ Liitsõnad: esma(s)|sünnitus, hilis|sünnitus, nuri|sünnitus, tang|sünnitus, äkksünnitus.
2. sünnitis. *Aga mis siis, kui maailm on samuti inimese peaaju sünnitus nagu jumalgi? A. H. Tammsaare. *Osa uurijaid arvab neid [kaljuhaudu] II aastatuhandel tekkinud olevat, osa näeb neis rooma ajastu sünnitusi. V. Vaga.
▷ Liitsõnad: vaimusünnitus.

teratogeen ‹-i 21› ‹s›
biol loote väärarendeid põhjustav välistegur. Füüsikalised, keemilised, bioloogilised teratogeenid. Raseda vaegtoitumus võib toimida teratogeenina.

tiinus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
imetajate emaslooma füsioloogiline seisund loote kandmise ajal. Tiinuse kestus, lõppjärk.

üsk ‹üsa 22› ‹s›

1. süli, rüpp. Ema võttis lapse üska. Võttis, haaras mind üska 'embusse'. Laps peidab pea ema üska. Pillas kompsu üsast maha. *Paks poemutt Loki Roosi katsus täislaaditud pütikest üska kohmida ja sellega punuma panna. R. Sirge. | piltl. *On kevad tulnud, üsk täis õisi .. V. Ridala. *Tihe udu mässis linna oma üska, kuski vilkus tuli. O. Luts.
2. emaihu (eriti loote asukohana rasedusega ühenduses). Noorik kandis oma üsas esimest last. Laps kasvab alles ema üsas. Siia ilma oleme kõik tulnud naise üsast. Hoidis kätt juba kummunud üsal. Naine vananes, ta üsk polnud enam sigiv. *Neil oli olnud neli last, rohkemat õnnistust polnud Aia üsa peale langenud. R. Raud. | piltl. *Kui roosad, alasti kehakesed ilmuvad nad [= kartulid] maa muldsest üsast .. B. Alver.
▷ Liitsõnad: ema|üsk, maaüsk.