[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

laine ‹18› ‹s›

1. ka füüs ruumis leviv energiat edasi kandev võnkumine. a. veekogudes tuule, õhurõhu muutumise, loodete jms. mõjul tekkiv veemasside võnkumine; sellisel võnkumisel tekkiv veevall. Madalad, kõrged, vahuharjalised lained. Lained veerevad pahinal, kohinal randa. Laine tõuseb, vajub. Lained peksavad vastu kaldajärsakut. Lainete lokse. Lained pillutavad paati. Laine käib kõrgelt, lööb üle parda. Hoiab paadi laines, vastu lainet. Laev kõigub kõrges, teravas laines. Laevukene lainete turjal. Luht on lausa laines 'üle ujutatud'. *Järvepind virvendas väikestes lainetes. J. Vahtra. | piltl. *Algul oli Martin arvanud, et aegade lained uhuvad nooruse unenäod ja mälestused oma teed .. H. Sergo. b. võnkliikumine muus elastses keskkonnas; üks sellise liikumise võngetest. Ballistiline laine. Heli levib lainetena. Maavärinast tekitatud lained maakoore pinnakihtides. c. ruumis võnkliikumisena leviv elektromagnetväli; elektromagnetvälja võnge. Elektromagnetilised lained kannavad edasi energiat ja impulssi. Laine kiirus, sagedus, elektri- ja magnetväli. Kiirguste levik lainetena. d. kõnek raadiolaine lainepikkus. Mis lainel see saatja on? Saade tuleb ühelt teiselt lainelt. Oleme temaga ühel lainel 'mõtleme, tunneme, mõistame ühtmoodi'. Ma ei ole praegu nalja lainel 'mul ei ole naljatuju'.
▷ Liitsõnad: hiid|laine, hiigel|laine, loode|laine, mere|laine, murd|laine, mõõna|laine, piki|laine, pinna|laine, rist|laine, sise|laine, säbar|laine, tuule|laine, tõusu|laine, ummiklaine; detonatsiooni|laine, elastsus|laine, heli|laine, hääle|laine, keeris|laine, löök|laine, maavärina|laine, nihke|laine, paisumis|laine, õhulaine; detsimeeter|laine, elektromagnet|laine, kesk|laine, lühi|laine, meeter|laine, millimeeter|laine, pikk|laine, raadio|laine, sentimeeter|laine, ultralühi|laine, valguslaine.
2. miski kujult veelainet meenutav. Kaunid lained juustesse vajutatud. Tal on veidi lainesse hoidvad, laines juuksed. Eterniitplaadi, lainepapi lained. Katuseplaadid peavad üksteist katma vähemalt ühe laine võrra. Märgunud vineer tõmbub kuivades lainesse.
▷ Liitsõnad: juukse|laine, loki|laine, vesilaine.
3. miski perioodilise, hootise ilmumise, levimise, liikumise v. tegutsemise poolest veelainet meenutav. a. (rühma, üksikjuhtude kogumi jm. kohta). Pommituslennukid tulid linna peale lainetena, mitme lainena, laine laine järel. Pagulasi, sõjapõgenikke tuli, saabus lainetena. Talurahvarahutuste, streikide laine. Uus arreteerimiste laine. Gripp levib lainetena. Päev algas lausa äparduste lainega. Rändlinnud saabuvad meile lainete viisi, mitmes laines. Esimeste öökülmade laine. | piltl. Kirjanike uus laine. Uue laine luuletajad, lavastajad. Uus laine arhitektuuris. b. tunnete, meeleliigutuse hoog, vahk. Heldimuse laine. Erutus lõi, uhkas lainena näkku. Kuum laine voogas üle ihu, jooksis üle selja. Valulisi laineid käis tal üle näo. Tundmuste laine mattis ta enda alla. *Kogu Orut oleks nagu tabanud meeleraskuse, tusasuse ja nukruse laine. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: aja|laine, arreteerimis|laine, gripi|laine, inflatsiooni|laine, invasiooni|laine, kuuma|laine, külma|laine, moe|laine, pahameele|laine, protesti|laine, rände|laine, ründe|laine, sooja|laine, taudi|laine, terrori|laine, viha|laine, ülestõusulaine.

mere|tõus
mere veetaseme (perioodiline) tõus, merevee tõusulaine (ka loodete tõusufaasi kohta). Oodati meretõusu, et lahest välja pääseda.

mõõn ‹-a 23› ‹s›

1. geogr veetaseme perioodilise langusega iseloomustuv (mere)loodete faas. Merelooded ehk tõus ja mõõn. Tõus lõppes, algab mõõn. Mõõna ajal pääses kuiva jalaga ühelt laiult teisele.
2. piltl langusperiood, madalseis. Majanduslik mõõn, mõõn majanduses. Vaimne, loominguline mõõn. Seltsi, näiteringi tegevuses on mõõn. *Mõne tunniga elad läbi tõusud-mõõnad, vaimustuse ja pettumuse .. J. Kruusvall.

padu|rand
geogr loodete mõjupiirkonnas olev lauge kuhjerand

tõus ‹-u 21› ‹s›

1. ülespoole, kõrgemale tõusmine; tõusnud olek. a. ülespoole liikumine. Algas tõus Everestile, liustikule. Alpinistid alustasid tõusu. Tõus üle karniisi on laskumisest ohtlikum. || astr tähe v. taevakeha ketta ülaserva ilmumine silmapiirile. Tähtede tõus ja loojang. Päikese, Kuu tõus ja loojang. || sport (võimlemises:) üleminek madalamast asendist kõrgemasse; üleminek rippest toengusse. Tõus päkkadele, varvastele. Tõus põlvedele. Tõus sooritatakse jõuga, hooga või sirutusega. b. (taseme, nivoo, astme vms. kohta:) kõrgenemine. Veetaseme tõus Emajões. Põhjavee tõusu tagajärjel on vanale asulakohale turvas peale kasvanud. Õhu-, vererõhu tõus. Temperatuuri, palaviku tõus. || geogr veetaseme perioodiline tõusmine; sellega iseloomustuv (mere)loodete faas. Tõus ja mõõn 'looded'. Mõõn lõppes, algab tõus. Tõus kestab kuus tundi. || (abstraktsemalt). Elatus-, haridus-, teenindustaseme tõus. c. suurenemine, lisandumine; kasvamine. Hindade, palkade, pensionide tõus. Elukalliduse tõus. Kehakaalu, kudedesisese pinge tõus. Talurahva rahulolematuse järsk tõus. Rahva heaolu tõus. d. paranemine, ülenemine. Meeleolu tõus. Enesetunde tõus andis kõvasti julgust juurde. e. piltl edenemine, edasiminek. Majandus elas läbi tõuse ja langusi. Majanduslik, tööstuslik tõus. Ühiskondliku mõtte suur tõus. Hoogne tõus kirjanduses. Elavnemine ja tõus eesti raamatugraafikas. Kultuuride teke, tõus, õitseng, allakäik ja hävi. Linnade tõus ja kaubanduse jätkuv kasv. Elus käivad tõusud ja langused vaheldumisi. Kiire tõus ametiredelil. Maletaja tõus maailmaklassi. *Tema tõus lihtsõdurist keisriks vältas kakskümmend aastat .. L. Metsar. || levimine. Isolatsionistlike meeleolude seninägematu tõus.
▷ Liitsõnad: esile|tõus, lendu|tõus, mäkke|tõus, püsti|tõus, tipputõus; maa|tõus, mere|tõus, päeva|tõus, päik(e)se|tõus, veetõus; äkktõus; hoog|tõus, käär|tõus, siksak|tõus, siru|tõus, tirel|tõus, trepptõus; hinna|tõus, palgatõus; meeleolutõus; ülestõus.
2. tõusev koht. a. kallak ülespoole. Tee tõusud ja langud. Suusarajal on parajalt palju tõuse ja langusi. Teest paremale jääb järsk, lauge tõus. Org suundub kaugusse laugja tõusuna. b. kirj arsis
▷ Liitsõnad: teetõus.
3. mat tasandil antud sirge tõusunurga tangens. Sirge tõus.