[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

lohutama ‹37›
hingevalu, muret v. leina leevendama v. leevendada püüdma. Leinajat, murest murtut lohutama. Püüdke teda ta mures lohutada. Teda ei lohuta keegi ega miski. „Ära nuta, ema tuleb kohe tagasi,” lohutati last. Ma ei oska teda millegagi lohutada. Lohutavad sõnad. *Ainult vanema poja Indreku kallistused lohutasid ema mõnikord nukra naeratuseni. A. H. Tammsaare. *.. kuid kõik lohutasid end peatse jällenägemise lootusega. J. Vorms.