[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Asendasin 'load' sõnaga 'luba'

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 sobivat artiklit.

amatöör|autojuht
nõuk. Sai amatöörautojuhi load.

lubaloa 24› ‹s

1. kelleltki saadud suuline v. kirjalik nõusolek millekski. Ametlik luba. Ema loata ei tohi lapsed tänavale minna. Tunnist võib lahkuda ainult õpetaja loal, loaga. Luba küsima, paluma, taotlema, hankima, saama, andma. Võttis raamatu luba küsimata, omal loal, oma loaga. Saime loa põdra laskmiseks. Sissepääs lubadega. Transpordivahendi juhtimise, relvakandmise luba. ||pl.kõnek (juhiloa kohta). Tegi joobnuna avarii, load läksid. Tal võeti load aastaks ära. Jäi lubadest ilma, hakkas jalameheks.
▷ Liitsõnad: ehitus|luba, elamis|luba, eri|luba, ilmumis|luba, jahi|luba, juhi|luba, karjatamis|luba, kauplemis|luba, külastamis|luba, linna|luba, läbipääsu|luba, maandumis|luba, ostu|luba, püügi|luba, raie|luba, relva|luba, sissesõidu|luba, sõidu|luba, tapa|luba, trüki|luba, võistlus|luba, väljasõidu|luba, ööluba.
2. õigus, voli millekski. Mul on nüüd priius ja luba teha, mis tahan. Oma tuba, oma luba. *Kust on pääkomitee siis selle julguse ja loa võtnud, avalikult raha korjata .. J. Hurt.

lugaloa 24› ‹s
bot niisketel aladel kasvav kitsaste v. redutseerunud lehtedega rohttaim (Juncus). Harilik, lapik luga. Kraavis kasvasid load ja hundinuiad. Lugadest punutud toolipõhi.
▷ Liitsõnad: kraav|luga, rand|luga, tuderluga.

löömine-se 5 või -se 4› ‹s

1. (< tn lööma). Poissi karistati pinginaabri löömise pärast. Löömine ja kaklemine. Seinte löömine vineeriga. Ma ei kuulnud kella löömist. Käimine ja löömine malemängus. Üritab senise rekordi löömist. Müntide löömine.
▷ Liitsõnad: alla|löömine, araks|löömine, augu|löömine, kaasa|löömine, kartma|löömine, katki|löömine, katuse|löömine, kella|löömine, kepsu|löömine, kinni|löömine, kokku|löömine, kurni|löömine, käega|löömine, käe|löömine, külge|löömine, lahku|löömine, lahti|löömine, laiali|löömine, litsi|löömine, loku|löömine, lulli|löömine, lupsu|löömine, lõhki|löömine, lõkkele|löömine, läbi|löömine, läikima|löömine, lärmi|löömine, lömmi|löömine, lössi|löömine, maha|löömine, mööda|löömine, palli|löömine, patsi|löömine, pilli|löömine, pooleks|löömine, puruks|löömine, püsti|löömine, raha|löömine, risti|löömine, rüütliks|löömine, sekka|löömine, sisse|löömine, sulpsu|löömine, surnuks|löömine, tagasi|löömine, takti|löömine, tralli|löömine, trummi|löömine, uppi|löömine, vastu|löömine, viltu|löömine, või|löömine, välgu|löömine, välja|löömine, värava|löömine, õitsele|löömine, ära|löömine, üleaisa|löömine, üle|löömine, üles|löömine, ümberlöömine.
2. kõnek tüli, tülin, sekeldus, tegemine. Korterisaamisega oli löömist, igavene löömine. Load on korras, sellega ei tohiks mingit löömist olla, tulla.

malakas-ka, -kat 2› ‹s
jämedam ning pikem vits, kepp vms., malk, madjakas, vemmal. Poistel olid jämedad, suured malakad käes. Murdis võsast paraja malaka. Keegi oli talle tapluses malakaga äianud. Vibutab malakat, ähvardab malakaga. Talupojad läksid soldatite vastu kaigaste ja malakatega. Malakat, malakaga andma, saama. Malakat 'peksa' oleks talle tarvis! Vaat kui võtan malaka! (peksuähvardus). *.. load ja tarnad tuleb seada kuhjaharjale malakate alla, kust need vihmavee hästi maha juhivad. R. Sirge.
▷ Liitsõnad: kase|malakas, lepamalakas.

selle|pärastadv

1. sel põhjusel, seepärast, seetõttu. Tahtsin sind näha, sellepärast ma siia tulingi. Ta meeldib mulle just sellepärast, et on nii lärmakas. *„Misjaoks sulle neid rattaid tarvis?” küsisin vihaselt. – „Kallimaks lähevad, sellepärast. ..” E. Männik. *Ainult sellepärast, et teised on, oleme seda, mis oleme .. F. Tuglas. |ühendsidesõna osanasellepärast et vt et
2. sellegipoolest, sellegipärast, ikkagi. Ta lubab küll, aga ega ta sellepärast veel ei tee. Tal on load käes, aga või ta sellepärast sõita oskab! *Peaksin Lembitule tänulik olema ta märkuste eest, kuid ega ma talle sellepärast veel aitäh ütle. A. Kaal.

temarõhulises asendis›, tarõhutus asendis› ‹tema e. ta, teda e. luulek hrv tend, temasse e. tasse, temas e. tas, temast e. tast, temale e. talle, temal e. tal, temalt e. talt, temaks, temani, temana, temata, temaga e. taga
pronainsuse 3. isiku asesõna vt nemad
1. osutab isikule v. olendile, kes ei ole kõneleja ega kuulaja. Ta on õpetaja. Ta elab, sööb, magab. Ta tuli, vaatas. Ta ei käinud siin. Tema usub seda kindlasti. Küsi võõralt, mis ta tahab. Kala paistis suurem, kui ta tegelikult on. See pole teiste asi, kuidas tema oma elu elab. Haigele toodi tema pudrukauss. Rahu tema põrmule! Tulid Mati ja tema sõbrad. Kollane on ta lemmikvärv. Ma olen ta peale pahane. Leidsin ta magamas. See on tema oma. Tema teada, tema arvates on see teisiti. Nägin teda eile. Kuulsin teda laulvat. See ei puutu temasse. Õpetaja suhtub tasse hästi. Temas on palju head. Muusika äratas tas mälestused. Temast ma seda küll ei usu. Kas sul tast kahju pole? Temale pole seda vaja. Soovisime talle õnne. Talle meeldib lugeda. Küll ma talle näitan! Temal tuleb see paremini välja. Tal on hea pea. Kuulsin temalt uudiseid. Talt võeti load ära. Ega ma temaks ole. Sõuame temani. Püüa end temana ette kujutada. Katsume temata hakkama saada. Temaga on vist midagi juhtunud. Kus sa taga tuttavaks said? Ta on üsna hädine, see naabripoiss. „Las tema läheb,” osutas Peeter silmadega venna poole. *Mehel endine kõik lakkas, / silmapilkmel hoidma hakkas, / armastama hakkas tend, / võõrast, kes saand ulualust .. M. Under. || (mitmesugustes ütlustes, püsiühendites). Jäägu peale nii, nagu peigmees tahab, susi teda söögu! Et susi teda sööks! Tont teda võtku! Las Ants jääb koju, jumal temaga. Tühja temaga, las läheb. Istugu siis üksi, kurat temaga! Tehku, nagu tahab, pagan temaga! ||ka suure algustähega(kõrgemate võimukandjate tiitlites). Tema kõrgus, ekstsellents. Tema Majesteet Rootsi kuningas. Tema Pühadus paavst. Tema Pühadus dalai-laama. *Tema keiserlik kõrgus on vali mees, väga vali! E. Särgava. || (austaja, kavaleri kohta, kasut. seoses temakesega). Pargipingil istuvad tema ja temake. Tema püüdis temakest milleski veenda. || tema'p, temap (rõhutavalt, kinnitavalt:) just tema. Tema(')p see oligi, kes kurva sõnumi tõi.
2. hrl. rõhutus asendis osutab varem mainitud (v. mainitavale) esemele, nähtusele, olukorrale. Armastan võilille ta päikesekollase värvuse pärast. *Konjak on maitselt parem, kuid ta paneb jooja targutama. E. Vetemaa. || (ütlustes ja väljendites ka ebamäärasema osutusega v. täitesõnana). Asi ta siis ära pole, auto osta. Seal ta nüüd on, see inimese elu. Ah, mis sest pluusist, tühi temaga! Üks ta kama kõik! Eks ta ole! Ah, küll ta käib! Oli, kuidas ta oli, mis me enam sest arutame. Mis ta praegu ikka nii hilja on! Kui ta nüüd ometi vihma tuleks!
3. hrl. rõhutus asendis osutab esimesena mainitule. Rein ütles Jürile, et ta pole sellest midagi kuulnud. See riie meenutab lavsaani, aga ta on sellest paksem.
4. kõnek (keerutaval v. peenutseval pöördumisel 2. isiku asesõna asemel). „Ja mis siis temal asja oli?” pöördub kõrtsmik lõpuks ootaja poole. *Sellised juuksurid kutsuvad soenguid vesilaineteks, lokitavaid kundedeks, ja räägivad klientidega: „Kuidas tema käsi käib? Tema poeg on juba nii suureks kasvanud!” L. Tungal.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur