[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

lisama ‹37›

1. millelegi midagi (täienduseks, lisaks) juurde panema. Lisa taignale veel jahu, supile soola! Mullale lisati komposti, turvast, liiva. Lisas tulele, pliidi alla puid. Toimikusse lisati üha uusi dokumente. Vahustatud munavalged lisatakse taignasse viimasena. Rõiva juurdelõikamisel lisatakse õmblusvarudeks külgedele 2 cm. See artikkel ei lisa senituntule midagi uut. Väitekirja lõppu lisatud bibliograafia. *.. pöörati kord vasak, kord parem kõrv rääkija poole, mõni lisas kõrvalestale veel peopesa jätkuks. E. Särgava.
2. lisaks, täiendavalt midagi ütlema v. kirjas väljendama. Kas keegi soovib sõnavõtnut täiendada, on kellelgi midagi lisada? Ta ei saanud jätta lisamata, et on nüüd direktori asetäitja. Kirja lõppu oli lisatud palve kiiresti vastata.
3. midagi suurendama, rohkendama (hrl. millegi abstraktse kohta). Lisa gaasi, kiirust! Lisage tööle hoogu! Tuli sammu lisada, et teistele järele jõuda. Puudus ja viletsus lisab rahulolematust. Kordaminekud lisavad indu. Pitskrae lisab kleidile pidulikkust.

juurde lisama
kõnek lisama. Kui tainas saab liiga paks, lisa vett juurde. Ta on mu jutule poole juurde lisanud.