[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ling ‹-u 21› ‹s›

1. nöörist (kivi)viskevahend. Poisid heidavad, lennutavad linguga kive. Vanaisa õpetas lingu tegema ning linguga viskama. Tormas kodu poole nagu lingust lastud.
▷ Liitsõnad: viskeling.
2. silmus. a. jooksev aas paelast, nöörist v. rihmast (ka ulukite püüdmiseks). Vaenlase ratsamees rebiti osavalt heidetud linguga sadulast. Metsloomade ja lindude jaoks seati linge. *Poisike paneb lingu, viskab teri, ja kui tuvikesed ilmuvad, sipleb varsti mõni nendest silmuses. J. Vahtra. | piltl. Intriigide ling. *Armastusest peab naine oma mehe järele valvama .. et ta ei satuks teiste naiste lingu .. A. H. Tammsaare. b. (muude silmust meenutavate moodustiste kohta). Soole, kapillaaride lingud.
▷ Liitsõnad: jõhv|ling, nöör|ling, paelling; jõe|ling, sooleling.
3. murd kaevuvinn. *.. hoolt kaevu eest meil kanti: / post seati püsti linguga, / pang kohe tööle pandi. Jak. Tamm.