[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 sobivat artiklit.

aglutinatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. keel juure ja afiksite liitumine sõnavormiks, nii et nende piirid jäävad selgeks
2. med vedelikus (näit. vereseerumis) hõljuvate mikroobide, vereliblede vm. rakkude liimumine sadestuvateks tombukesteks

assimilatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. samataoliseks muutmine, sarnastamine; samataoliseks muutumine, sarnastumine; endasse liitmine v. sulatamine; millessegi liitumine v. sulamine. Rahvusliku eripära, kultuuri erijoonte assimilatsioon. Vähemusrahvaste järkjärguline assimilatsioon. || keel hääliku muutumine naaberhääliku sarnaseks. Osaline, täielik, progressiivne, regressiivne assimilatsioon. ks-i assimilatsioon ss-iks.
2. biol organismis toimuv biokeemiliste protsesside kompleks, milles lihtsamaist aineist tekivad keerukamad (organismi koostisosad v. varuained), anabolism; ant. dissimilatsioon

enkliis ‹-i 21› ‹s›
keel rõhutu sõna liitumine eelneva sõnaga üheks häälduslikuks tervikuks

fusioon ‹-i 21› ‹s›
liitumine, ühtesulamine. a. keel selge piiri kadumine sõna morfoloogiliste koostisosade vahelt b. maj kahe v. enama ettevõtte liitumine üheks suurettevõtteks, üks väikeettevõtete allaneelamise vorme

ise|viljastumine ‹-se 5› ‹s›
biol ühe ja sama organismi sugurakkude liitumine

konjugatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. keel. a. pööramine. Eesti keele konjugatsiooni omapära. b. pöördkond. Teise konjugatsiooni kuuluvad verbid.
2. biol. a. sugurakkude ühinemine viljastumisel b. ainuraksete ajutine liitumine ja nende tuumade vahetumine c. kromosoomide paarumine

kopulatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. biol sugurakkude v. kahe ainurakse indiviidi liitumine sigimisel; sugutamine, paaritumine; suguühe
2. aiand pookimisel oksastamisviis, kus alus ja niisama jäme vääristusoks asetatakse kogu lõikepinnaga vastakuti

prokliis ‹-i 21› ‹s›
keel rõhutu sõna liitumine järgneva sõnaga üheks rõhurühmaks

solvatatsioon ‹-i 21› ‹s›
keem lahusti molekulide ja lahustunud aine osakeste liitumine, mille tulemusel tekib solvaat

super|positsioon
füüs üksteist mittemõjutavate suuruste v. protsesside liitumine v. selle tulemus

ühte|sulamine ‹-se 5› ‹s›
ühtseks tervikuks liitumine, kokkusulamine. Rahvuste, hõimude ühtesulamine. Ühtesulamine kõiksusega.