[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 16 artiklit

aam-i 21› ‹s

1. suur vaat. Viina, piiritust veeti aamidega mõisatest Riiga. Laskis aamist õlut.
▷ Liitsõnad: piiritus|aam, vee|aam, veini|aam, viina-|aam, õlleaam.
2. endisaegne vedelike, eriti veini ja viina mõõtühik, 140–160 liitrit. Riia, Tallinna aam.

deka|liiter
10 liitrit

detsi|liiter
0,1 liitrit (tähis dl)

hekto|liiter
100 liitrit (tähis hl)

kahe|liitrine
kaks liitrit mahutav. Kaheliitrine piimakann, kauss.

kappkapa 23› ‹s

1. ümara põhjaga pealt laienev 3–5-toobine puunõu, millel üks pikem küljelaud on käepidemeks. Jõi kapast. Too kapaga kalja! Ammutas kapaga vett. Viskas kapaga leili. Vasikaid joodeti kapast. Kallas piima kappa. | (millegi rohkusele viitavates võrdlustes). Vihma valas, kallas nagu kapast 'sadas väga tugevasti'. *Soovin õnne, soovin õnne nagu kapaga! O. Luts. || kapatäis. Kapp kalja, õlut. Viskas endale saunas paar kappa külma vett kaela.
▷ Liitsõnad: kalja|kapp, lüpsi|kapp, piima|kapp, sauna|kapp, taari|kapp, vee|kapp, õllekapp; puukapp.
2. endisaegne mahumõõt, umbes 3 liitrit

milli|liiter
tuhandik liitrit, kuupsentimeeter (tähis ml)

poole|liitrine

1.adjpool liitrit mahutav. Pooleliitrine pudel, purk.
2.skõnek pooleliitrise mahuga (viina)pudel vm. nõu. *..esimene pooleliitrine oli alles poolik, teine aga seisis laual täiesti puutumatuna.. I. Saks (tlk).

poolteise|liitrine
poolteist liitrit mahutav. Poolteiseliitrine purk, pudel.

seidel-dli, -dlit 2› ‹s
endisaegne saksa vedelikumõõt, u. 1/2 liitrit; sellemõõduline õlleklaas. *.. keel õhkub liigsest soolast ja vürtsidest. Teadagi peaksime nüüd kumbki tellima seidli õlut suu loputamiseks.. H. Rajamaa.

senti|liiter
sajandik liitrit (tähis cl)

setverik-riku, -rikku 30› ‹s
endisaegne puistainete mahumõõt, 26,24 liitrit; ka vastav nõu. Setverik kartuleid, teravilja. Kuus setverikku ehk üks tünder kartuleid. Mõõtis setverikuga kalu.

sälitis-e 5› ‹s

1. aj endisaegne mahu- ja massiühik (Tallinna sälitis = 24 tündrit e. umbes 3050 liitrit). Sälitis teravilja, rukist. 150 sälitist soola, lupja.
2. van koorem, kandam. *Teisel päeval vajusid kaks nende lammast sohu ja hukkusid sinna ühes sälitistega.. A. Saareste (tlk).

tünder-dri, -drit 2› ‹s

1. endisaegne peam. puistainete mahumõõt (umbes 120–140 liitrit). Riia tünder. Tallinna tünder. Tünder jahu, silku. Jaksab tündri rukkeid üles tõsta. Külvatud on kakskümmend tündrit vilja.
2. (tündrise mahutavusega) tünn. Pärnapuust tünder. Vili kühveldati tündritesse. Keldris seisavad kastid, kirstud, tündrid ja tõrred. Valas tündri tühjaks. Poisike on tündrisse peitu pugenud. || tündritäis. Neil on mitu tündrit liha soolatud.
▷ Liitsõnad: liha|tünder, soola|tünder, vilja|tünder, õlletünder.

vaatvaadi 21› ‹s

1. kumerate külgede ja kahe põhjaga suurem nõu alkohoolsete jookide, eriti õlle säilitamiseks. Tammepuust vaat. Laskis vaadist õlut, veini. Vaadid veeretati sahvrisse. Õllevabrikust veeti õlut vaatides. Vaat on veel poolenisti õlut täis. Katkestas end ära mõisa viinavooris vaate tõstes. Mehel õllekõht nagu vaat ees. || (üldisemalt:) mingi suurem tünn vm. nõu vedelike veoks ja säilitamiseks. Laevale toimetati magedat vett vaatidega. Tõsta vaat vett täis! Bensiin vaadis on lõppemas. || vaaditäis. Vaat õlut, veini, bensiini.
▷ Liitsõnad: puu|vaat, raud|vaat, tammevaat; bensiini|vaat, kütuse|vaat, petrooleumi|vaat, vee|vaat, veini|vaat, viina|vaat, virtsa|vaat, õllevaat.
2. endisaegne alkohoolsete jookide, eriti õlle mahumõõt: 1 vaat = 40 pange = u. 480 liitrit

ühe|liitrine
üht liitrit mahutav. Üheliitrine pudel, purk.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur