[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 1 sobiv artikkel.

lihtne-tsa, -tsat 2› ‹adj

1. (ehituse, koostise v. sooritatavuse, kasutatavuse, mõistetavuse jm. poolest) keerukuseta, mittekeeruline. Lihtne seadeldis, masin, lukk. Bakterid, alamad seened jt. kõige lihtsamad organismid. Lihtsad ühendid, ained. Lihtne soeng, rõivastus. Lihtsa kaunistusega pluus. Algul õppis koor lihtsamaid laule. Ehitusel oskab ta teha ainult lihtsamaid töid. Lihtne reegel, ülesanne, ristsõna. See pusle on lihtne kokku panna. See on ju lihtsamast lihtsam. Kuidas sa seda lihtsat asja ei taipa? Harjutus pole sugugi nii lihtne, kui algul paistis. Käskida on lihtne, aga katsu ise teha. Autojuhtimine on lihtne, selle õpib igaüks ära. Tal pea jagab, talle on kõik lihtne ja arusaadav. Mäkketõus on mõnikord lihtsam kui laskumine. Ta oskab ka keerulistest asjadest lihtsate sõnadega rääkida.
2. selline, kelles v. milles pole midagi eripärast, tavaline, igapäevane; tagasihoidlik, vähenõudlik, silmapaistmatu. Lihtne tööinimene, maapoiss. Ta on lihtsatest oludest pärit. Sõime lihtsat lõunat: koorega kartuleid ja silgukastet. Lihtne surelik ei taipa relatiivsusteooriast midagi. *.. et meie poeg on mingisuguses hirmsas metsaurkas autojuhiks. Lihtsaks autojuhiks! O. Tooming.
3. loomulik. Teeb oma tööd raha peale mõtlemata, lihtsast töölustist. Ravib end lihtsate maarohtudega. Puudusin sel lihtsal põhjusel, et olin haige. Pea meeles mõned lihtsad tõed. Võttis mu vastu lihtsa teesklematu rõõmuga. Mind võlub ta luule lihtne siirus. Lihtsad kombed, lihtne käitumine. Lihtne kavaluseta meelelaad. || hrv lihtsameelne. *Nii lihtne pole ütleja ka mitte, et ei mõistaks mängida suuremeelsust oma sõbra vastu .. O. Luts.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur