[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 1 sobiv artikkel.

ligi
I.adv
1. lähedale, juurde; lähedal, juures. a. (ruumiliselt). Läksin ligi, et paremini näha. Ahi oli nii kuum, et ära kätt ligi pane. Meelitas hobuse leivatükiga ligi. Poiss ei andnud ligi, kui isa teda karistada tahtis. Sügisel ei pääse suvekodusse autoga ligi. Tagaajajad olid juba üsna ligi. Mets ainult paistab ligi, tegelikult on sinna hulk maad. Siin on ligi koolis käia. || (millegi kallale tegutsema). Pane tikud kapi otsa, et laps ligi ei pääseks. Lehm ei lase võõrast lüpsjat ligi. Masinatele ei või teda ligi lasta. Niiskus, külm poeb ligi. b. (ajaliselt). Sügis, õhtu, sünnipäev jõuab ligi. Surm, lõpp, sünnitus on ligi. Öö, hommik, koiduaeg on ligi. c. (huvi, meeldivuse poolest). Kõrts tõmbas voorimehi ligi. Põnev pealkiri meelitab lugejaid ligi. Püüab ülemustele ligi pugeda. Tahaks ta mõtetele, hingele ligi pääseda. See mees katsub igale tüdrukule ligi ajada, litsuda, pressida. Tüdruk laskis poisi ligi 'andus poisile'. d. (omaduste, võrreldavuse poolest). Jõu poolest ei saa sina talle ligi(gi). Tema oskustele ära mine enda omadega ligi(gi). Maja on neil niisugune, et meie oma ära pane ligi(gi). *Ei mina saanud kivitõstmisega temale ligigi. A. H. Tammsaare.
2. kaasa; kaasas. Kui metsa lähed, võta leivakott ligi. Mul pole täna rahakottigi ligi. *Pommer kutsub Arnoldi ligi .. ning läheb Parksepale. M. Traat. *.. sõitsid Rakverest kohale Marta suurt konti tõsised tütred, pered ligi .. T. Kallas.
3. peaaegu, ligemale (2. täh.) Ligi 50-aastane mees. Teenib ligi 10 000 krooni kuus. Ta on minust ligi 10 kilo raskem. Ootasin ligi kaks tundi. Jooksja edestas teisi ligi minutiga. Olin ligi nädalapäevad haige. Püüdis ligi käsivarrejämeduse angerja. Vesi ulatus mulle ligi põlvini. Künda jäi veel ligi söögivaheks. *Paksud villased kuued seljas olid toimetades ligi kuivaks saanud .. L. Koidula.
II.postp› [gen]
1. lähedale, juurde; lähedal, juures. a. (ruumiliselt). Lühinägelik tõstis kirja silmade ligi. Ära lase last võõra koera ligi. Kari sõi kodu ligi ädalal. Märkasin tulijat, kui see oli juba värava ligi. || (millegi kallale tegutsema). Mina masinate ligi ei kipu. b. hrv (ajaliselt). *Õhtu ligi kattus taevas päris nõgimustade pilvelarakatega .. E. Ellor. c. (seoses arvu vm. määraga). Ta vanus kisub ehk kuuekümne ligi. Töölisi on vabrikus juba 500 ligi. Külma oli 10 kraadi ligi. Vett on veel poole pange ligi.
2. vastu; vastas. Laps surus end ema ligi. Saapasääred hoidsid jala ligi nagu sukad. Särk liibub ihu ligi. Jänes lippas, kõrvad pea ligi.
III.postp› [part] lähedale, (peaaegu) vastu; lähedal, (peaaegu) vastas. Onni katus on vajunud maad ligi. Surusin näo akent ligi. Juuksed on pead ligi kammitud, pead ligi ludus. Kass tõmbas kõrvad pead ligi ja sähises. Enne vihma lendavad pääsukesed vett, maad ligi.
IV.prep› [part] lähedale, (peaaegu) vastu; lähedal, (peaaegu) vastas a. (ruumiliselt). Hobune tõmbas, hoidis kõrvad ligi pead. Juuksed on ligi pead kammitud. Teki äär ripub ligi põrandat. Pääsukesed lendasid ligi maad. Paadi parras oli ligi veepinda. b. hrv (ajaliselt). Ligi hommikut sadu lakkas. Kuhu sa enam ligi ööd lähed.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur