[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

eeter ‹-tri, -trit 2› ‹s›

1. keem kahest teineteisega hapnikuaatomi kaudu seotud süsivesiniku radikaalist koosnev orgaaniline ühend || farm kergesti lenduv terava lõhnaga värvitu vedelik, mida kasut. uimastina, etüüleeter. Haigla koridorid lõhnasid eetri ja karboli järele.
2. keskkond, mida peeti nii valguse kui ka kõigi teiste elektromagnetiliste nähtuste kandjaks || atmosfäär ja maailmaruum raadiolainete levimise keskkonnana. Saadet eetrisse andma. Lähetas, saatis eetrisse ilmateateid. Saade oli viimati eetris kevadel. Radist sai, püüdis eetrist SOS-signaali. Eetri kaudu, eetri vahendusel jõudis kirjandusõhtu kõigi luulesõpradeni.
3. luulek õhk, taevalaotus. *Eeter virvendab, avarus tuksub. F. Tuglas. *Sääl nõtke oda lendas eetris / ja hõljus ketta kaunis kaar .. J. Sütiste.

gletšer ‹-i, -it 2› ‹s›
geogr liustik

kelner ‹-i, -it 2› ‹s›
restorani meesettekandja. Kiire, viisakas, teenistusvalmis kelner. Andsin kelnerile tellimuse. Kelner võttis tellimuse vastu, tõi road lauale. Kelnerid katsid peolauda. Frakkides kelnerid liikusid oma kandikutega osavalt laudade vahel.
▷ Liitsõnad: joogi|kelner, mees|kelner, nais|kelner, pea|kelner, veini|kelner, ülemkelner.

ketser ‹-i, -it 2› ‹s›
kiriku õpetusest kõrvalekaldunu, väärusuline. Ketserite tagakiusamine. Giordano Bruno põletati ketserina tuleriidal. Keskaegne kirik kuulutas teisitimõtlejad ketseriteks. || piltl üldkehtivate arvamuste eitaja. *Pea meeles: on palju ketsereid ära hukatud ülematele vastuhakkamise eest! A. Hint.

lainer1 ‹-i, -it 2› ‹s›
liinilaev; liinilennuk. Valged lainerid sadamas. Lennukompanii „Finnair” lainer.

lainer2 ‹-i, -it 2› ‹s›
silmalainer

latter ‹latri, latrit 2› ‹s›
kergete vaheseintega eraldatud osa ruumist. Iga hobune oma latris. Kümne latriga tall. Laudas olid lehmade latrid ning vasikate ja lammaste aedikud. *See [= kohvik] oli pikk, kitsas, vineerist poolseintega latriteks jaotatud ruum, mille igas latris laud .. R. Sirge. *Tal oli tööriistade kapi kohal väike kolme latriga riiul. I. Pau.

leeder ‹-dri, -drit 2› ‹s›
bot marjataoliste luuviljadega heitlehine põõsas v. madal puu (Sambucus). Punane, must leeder.

leer1 ‹-i 21› ‹s›

1. laager (1. täh.). a. hrl aj endisaegse sõjaväe (kindlustatud) peatuskoht väliolukorras, väeleer. Vaenlane asus leeri, lõi oma leeri üles teisel pool jõge, oli linna all leeris. Ta oli vangi langenud ning türklaste leeri viidud. *Nende [= liivlaste] leer jäi aga ikkagi tiheda rõngana ümber kantsi püsima .. E. Kippel. b. hrl kõnek (muu laagri kohta). Põgenike leer. Mustlased lõid oma leeri metsa alla üles.
▷ Liitsõnad: sõja|leer, väe|leer, ööleer.
2. piltl ühesuguste arusaamade ja tõekspidamistega (teistele vastanduv) rühmitus. Vaidlejad jagunesid kahte leeri. Erapooletuid polnud, kõik kuulusid ühte või teise leeri. Teda loeti mässumeeste leeri. *Sel ajal oli vald kahes leeris, ühe eesotsas seisis vallavanem Tõllasson .. A. Kitzberg.

leer2 ‹-i 21› ‹s›
kirikl (luterlikus kirikus:) noorte õpetamine ning ettevalmistamine kogudusse vastuvõtmiseks, leeriõpetus, peakool. Tütar läheb kevadel leeri. Poeg on tal juba leeris käinud, leerist läbi.
▷ Liitsõnad: kuldleer.

lehter ‹-tri, -trit 2› ‹s›

1. allapoole koonusjas hrl. toruga lõppev põhjata riist v. seadeldis vedeliku, puistaine vms. valamiseks väikese avaga mahutisse. Plekist, plastmassist lehter. Filtriga lehter. Mahl valati läbi lehtri pudelitesse. Tanguvorste tehes aeti vorstisisu lehtri abil soolikasse. Pani käed lehtrina suu ette ja hõikas. *Keerdunud lehtriks, tõmbas veevool kõik, mis teele sattus, paisu alla. M. Prääts (tlk).
▷ Liitsõnad: klaas|lehter, metall-|lehter, plastmass|lehter, plekklehter.
2. kraater; (mürsu)auk. Lehter on üks karstivorme. Meteoriidi langemisest tekkinud lehter. Lennukipommide lehtrid kahel pool teed.
▷ Liitsõnad: karsti|lehter, langatus|lehter, mürsu|lehter, pommilehter.

lehtne ‹-se 2› ‹adj›
hrv lehtedega, (laia)leheline. Lehtne hein. *.. tolmust savipõrandat tuli kas suhu võetud veega üle puristada või kuivanud lehtse saunavihaga piserdada. E. Särgava.

leier ‹-i, -it 2› ‹s›
van loor. Pruudil oli leier ja mirdipärg peas. *Kusagil kummutisahtlis pidi leiduma must leier, mida ema Kroosu matustel peas kandis. A. Toomaspoeg.

lember ‹-bri, -brit 2› ‹s›
murd remmelgas. *Tiikide ümber kasvavad hiiglasuured lembrid ehk remmelgad. A. Kaal.

lenne ‹lende 18› ‹s›
hrv lend, lendamine. *.. leivamurre lõpetame / vaimu viimsed lended. A. Annist (tlk).

lepne ‹-se 2› ‹adj›
hrv lepast, lepapuust. *.. sai [liivast] kantse, hooneid, raudteerööpaid / ja lepse karja söödamaid. J. Sütiste.

läheb nagu lepse reega vt regi

litter ‹litri, litrit 2› ‹s›

1. õhuke (ketasjas) metall-leheke hrl. rõivaste ilustamiseks. Litritega ehitud hobusevaljad. Vasksed, hõbedased litrid lilltikandis. *.. õmbles [nukule] litrid silmiks pähe, kardas kuueääred .. M. Under. | piltl. Kalarookijate käed ja riided olid täis soomuste litreid. *Nagu suve kaunid unelmad varisesid neist [= kolletunud kaskedest] lehtede kuldsed litrid .. J. Kärner.
▷ Liitsõnad: hõbe|litter, kuld|litter, vasklitter.
2. sport jäähokiketas. Kohtunik pani litri mängu. Lõi litri väravasse.
▷ Liitsõnad: (jää)hokilitter.

seiner ‹-i, -it 2› ‹s›
kal kalapüügilaev peam. seinnoodaga püüdmiseks. Kalurid käisid merel seinerite ja traaleritega.

setter ‹-i, -it 2› ‹s›
pikakarvaline linnukoer. Inglise setter on valge, kollaste või mustade laikudega, Iiri setter tumepunane, Gordoni setter must.

teener ‹-nri, -nrit 2› ‹s›

1. kellegi teenistuses olev hrl. meessoost isik. Oma isanda truu teener. Vürsti, bürgermeistri teener. Kutsar, kokk ja toapoiss – kõik on mõisahärra teenrid. Vanaisa oli eluaeg olnud sakste juures teener. Advokaat pidas isiklikku teenrit. Livrees teener seisis tõlla tagapukis. Teenrid kannavad saali järjest uusi roogi. Major saatis teenri hobuseid valvama. Teenri kohustus on aidata piiskoppi jumalateenistustel. | piltl. Pead valima kas muusika või siis matemaatika, sest kahe isanda teenrina ei jõua sa kuigi kaugele.
▷ Liitsõnad: kammer|teener, kiriku|teener, kohtu|teener, kooli|teener, mees|teener, mõisa|teener, rae|teener, ülemteener.
2. kellegi (v. millegi) huvides andunult tegutsev inimene; orjalikult kuulekas käsutäitja. Parlamendiliikmed on rahva teenrid. Õpetaja peab ennast Jumala ja koguduse teenriks. Rahvasuu nimetab joodikut vanakurja teenriks. Paljud mõisnikud tegid karjääri tsaarivõimu kuulekate teenritena. | piltl. *.. vaim oma lennus on igavene ja taevalik, käsi ainult nõder ja põrmu langev ihu liige, vaimu alandlik teener. G. Helbemäe. || kasut. viisakusvormelis, näit. kirja saatja märkimiseks; ka nlj. Austusega Teie kõige alandlikum teener .. Teie alandlik teener! (hüvastijätuks).
▷ Liitsõnad: jumala|teener, usuteener; mammona|teener, silmakirjateener.