[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aktsept ‹-i 21› ‹s›
jur maj nõusolek võtta endale rahalisi vm. kohustusi (näit. maksta arve, lunastada veksel, täita lepingu tingimusi); vastav nõusolekuavaldus (näit. kirjaliku pealdisena, allkirjana, teatisena). Vaikiv aktsept. Aktsepti andma. Aktseptist keelduma.

all|ettevõtja
maj peaettevõtjale lepingu järgi hrl. eri profiiliga töid tegev ettevõte. Uut kaubamaja ehitab suurim ehitusfirma koos mitme allettevõtjaga.

artikkel ‹-tikli, -tiklit 2› ‹s›

1. arutlev kirjutis ajakirjanduses; teaduslik v. populaarteaduslik kirjutis, lühiuurimus vms. Poleemiline, huvitav, hästi argumenteeritud artikkel. Matemaatika-, füüsikaalased, keeleteaduslikud, erialased artiklid. Kirjutas ajalehele pikema artikli rahvusvahelisest olukorrast. Avaldas selle kohta artikli. Artiklit koostama, trükki andma.
▷ Liitsõnad: ajalehe|artikkel, juht|artikkel, juubeli|artikkel, lühi|artikkel, probleem|artikkel, toimetus|artikkel, ülevaateartikkel.
2. lõik, teksti osa. a. sõnaraamatus vm. teatmeteoses ühe märksõna juurde kuuluv tekst. Entsüklopeedia, seletussõnaraamatu artikkel. b. jur rahvusvahelise lepingu nummerdatud osa. Konventsiooni artiklid.
3. maj toote-, kaubaliik. Firma toodab sadu artikleid sukkpükse ning naistepesu. Päevasärke oli müügil paarkümmend artiklit. Tehases valmistatakse üle 40 artikli rahvatarbekaupu. *Elu pole artikkel 135 ehk teiste inimeste keeles lihtsalt Satään .. V. Gross.
▷ Liitsõnad: eksport|artikkel, import|artikkel, kauba|artikkel, luksus|artikkel, näidis|artikkel, sisseveo|artikkel, väljaveoartikkel.
4. (raamatupidamises:) tulu- v. kululiik, kirje
▷ Liitsõnad: kulu|artikkel, tuluartikkel.
5. keel nimisõna laiendav (näit. sugu, määratust v. määramatust tähistav) lühisõna (v. afiks). Saksa, inglise keele artiklid. Määrav ehk definiitne artikkel. Umbmäärane ehk indefiniitne artikkel.

demilitariseerima ‹42›
sõj (hrl. vastava rahvusvahelise lepingu alusel) mingil territooriumil sõjatööstust, sõjaväelisi rajatisi ning sõjaväge likvideerima (v. sealt sõjavägesid välja viima). Demilitariseeritud tsoon.

eel|leping
jur lõpliku lepingu sõlmimisele eelnev leping

kaadri|allohvitser
sõj regulaarväes lepingu alusel tegevteenistuses olev allohvitser

kaadri|ohvitser
sõj regulaarväes lepingu alusel tegevteenistuses olev ohvitser

kaadri|sõdur
sõj regulaarväes lepingu alusel tegevteenistuses olev reamees v. kapral

kasutus|liising
maj liising, mille puhul rentija kasutab teat. aja jooksul mingit vara ning lepingu lõppedes tagastab selle rendileandjale, kasutusrent. Auto kasutusliising. Kasutusliisinguga hangitud buss, arvuti.

konföderatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. lepingu alusel kestvalt liitunud, kuid suveräänsuse säilitanud riikide liit
2. mingi organisatsioonide liit

käsi|raha
rahasumma, mille üks lepingupooltest maksab tasumisele tuleva summa arvel teisele poolele ette lepingu sõlmimise ja täitmise tagatisena. Maksis korteri eest käsiraha sisse. Nõudis kauba kinnituseks käsiraha.

lepinguline ‹-se 5› ‹adj›
lepingust tulenev, lepingu alusel toimuv, lepingus kindlaks määratud. Lepingulised suhted, kohustused. Lepingulised tööd.

lepingu|pool [-e]
lepingu osapool. Üks, kumbki lepingupool(test). Lepingupooled kohustusid üksteisele abi andma.

masina|-traktorijaam
nõuk kolhoosidele lepingu alusel masinalisi põllumajandustöid teinud riiklik põllumajandusettevõte

notariaal|toiming
jur notari sooritatud juriidiline toiming (näit. lepingu, volikirja, testamendi, ärakirja, allkirja tõestamine, pärimisõiguse tunnistuse väljaandmine jne.). Riigilõiv notariaaltoimingute eest.

patronaat ‹-naadi 21› ‹s›

1. jur vanemateta laste kasvatamine perekondades riikliku lepingu alusel
2. aj (Vana-Roomas ja keskajal) mõjuka isiku kaitse- ning hooldamisõigus temast sõltuvate isikute suhtes. Suurmaavaldaja patronaat. Mõisnike patronaat pastorite ametissemääramisel.
3. soosing, hooldus, kaitse. Riigi suurim pank võttis uue ettevõtte oma patronaadi alla. Ta tajus igal sammul linna mõjukaima isiku patronaati.

preambul ‹-i, -it 2› ‹s›
jur rahvusvahelise lepingu sissejuhatav osa; seadusandliku akti v. deklaratsiooni sissejuhatus

projekt ‹-i 21› ‹s›

1. plaan (hrl. 2. täh.), kava(nd). Põllumajanduse arendamise projekt. *Mis teie arvate meie projektist – vaestele lastele maksuta söögimaja asutada? M. Sillaots. || seaduse, määruse, lepingu vms. dokumendi esialgne variant, kava; eelnõu. Riigieelarve projekt. Riigikogule arutamiseks esitatud kodakondsusseaduse projekt. Kinnitatud projekt sai seaduse jõu. Selle otsuse projekti tehti muudatusi.
▷ Liitsõnad: otsuse|projekt, seadus(e)projekt.
2. tehn tehniliste dokumentide komplekt, mis sisaldab ehitatava, remonditava, rekonstrueeritava v. restaureeritava objekti kirjelduse, joonised, põhjendavad arvestused ja vahel ka maketi. Arhitekt Meri projekti järgi ehitatud hoone. Kapitaalremondi projekt on koostatud ja kinnitatud. Pole projekti, et majja elektrit sisse panna. Ehitajad on projektist täpselt kinni pidanud.
▷ Liitsõnad: eel|projekt, ehitus|projekt, eri|projekt, eskiis|projekt, individuaal|projekt, niisutus|projekt, töö|projekt, tüüp|projekt, võistlusprojekt.
3. konkreetne terviklik tööülesanne vm. ettevõtmine. Sotsiolingvistid taotlevad oma projektile raha. Ta osaleb mitmes projektis.

tarnima ‹42›
maj kedagi millegagi varustama, (kellelegi midagi) kasutada andma v. pakkuma; eelsõlmitud lepingu alusel müüma. Kohviube tarnitakse meile Brasiiliast. Saeveski tarnib mööblikombinaadile puitu. Masinatehas on õhkjahuteid tarninud ka Bulgaariale.

tingima ‹42›

1. (tehingu, lepingu) tingimuste üle kauplema (2. täh.) Tingis hinna pärast, hinna üle. Ostjad tingisid iga sendi pärast. Proovis tingida hinda kahekümne viielt kahekümne peale. Turumüüjatega tuleb tublisti tingida. Kaupmees tingis ostjatega palju, agarasti. Tingiti kaua, enne kui kaubale saadi. Oskas tingida kõva hinnaalandust. Mees oli kange, visa tingima. Tal õnnestus arve tingida saja krooni peale. Tingib ärimeestega võlgade pikendamise pärast. Söögirahaga ei andnud tingida. Maksis küsitud hinna (ilma) tingimata. Tingis endale palka juurde. Tingib isegi seal, kus pole vaja. Tingib iga asja juures nagu juut, mustlane. *.. ütles varsti, et Issand on igale inimesele mõõtnud ta päevade arvu ega lase endaga tingida. K. Ristikivi. || pealekäivalt, nuiates küsima v. paluma. „Vaata et sa teistele ei räägi!” tingis tüdruk. Tingib emalt kinoraha. Tingis endale vaba päeva. Käis vallavanemalt spordiväljakuks maatükki tingimas. „Laske ikka pisut järele mõtelda,” oli mees tinginud. Tahtis ennast kutsariametist priiks tingida. *Ole trotslik, ära kerja, ära tingi. Kõik või mitte midagi. Armastus ei ole kauplemine vasikanahaga .. H. Raudsepp.
2. midagi põhjustama, tekitama; millekski eeldused andma v. eelduseks olema. Sõjast tingitud majanduskaos. Meeleheitest tingitud otsus. Närvilisus oli tingitud ületöötamisest. Ma ei mõista, millest su pahameel on tingitud. Küllap on raamatu menu tingitud selle päevakajalisusest. Halb ilmastik tingis ikalduse. Iga tegu tingib terve ahela teisi tegusid. Arstiteaduse edusammud on tinginud keskmise eluea tõusu. Need nähtused tingivad vastastikku teineteist. Käitub nii, nagu tingib etikett. Rohked keelevead kirjutises on tingitud kiirustamisest. Selle uuenduse on tinginud mitu asjaolu. Süstamatk tingib paarisarvu osavõtjaid. *Aeg tingis seda, et tuli minna õppima reaalteadust ja mitte filoloogiat. A. Valton. *Olevikuline ellusuhtumine iseenesest tingis töökoha arhiivis. E. Mihkelson. | (terminites). Tingitud refleks füsiol tingrefleks. Tingiv kõneviis keel kõneviis, kus kõneleja peab verbiga esitatud tegevust ebareaalseks, konditsionaal. Tingiv ehk hüpoteetiline otsustus loog.

tootmis|suhted pl
maj otseses tootmisprotsessis tekkivad inimestevahelised suhted, näit. lepingu- ja alluvussuhted, konkurents jne.

tähtpäeva|leping
maj leping tarbekauba v. väärtpaberite ostuks v. müügiks lepingu sõlmimisel kindlaks määratud hinnaga kindlaksmääratud päeval tulevikus, forward-leping

tähtpäeva|tehing
maj tehing kauba v. väärtpaberi ostmiseks kokkulepitud päeval tulevikus lepingu sõlmimisel kehtiva hinnaga, futuur, forward-tehing

üleaja|teenija
sõj allohvitser v. sõdur, kes pärast ajateenistust on jäänud lepingu alusel edasi sõjaväkke. Üleajateenijast kapral. Ülemaks määrati üks endine ratsarügemendi üleajateenija.

üles ütlema

1. teatama teisele lepinguosalisele lepingu, kokkuleppe tühistamisest. a. (seoses vabatahtliku loobumisega hrl. töökohast, elupaigast). Mitu rendiperemeest olid oma kohad üles öelnud ja lahkusid jüripäeval. Ütles oma õpetajakoha kevadel koolis üles. Ütles perenaisele oma toa üles. Ütles ise firmale lepingu üles. *Isa aga ütles parunile üles ja läks kevadel noore naisega Venemaale. Seal rentis mõisa .. E. Vilde. b. (seoses sunniga loobuda). Parun öelnud vastakale peremehele koha üles. Talle öeldi ilma pikemata teenistusleping üles. Majaperemees ütles talle korteri üles. Mitmel rentnikul öeldi rendileping üles. *Laen, mis töökoja asutamiseks tehtud, öeldi üles. Kolme kuu pärast pidi raha makstud olema .. M. Metsanurk. c. piltl. Ära siis nii tühise asja pärast veel sõprust üles ütle! *Ärge ikka enne tutvust üles ütelge, kui te veel meest ei tunnegi. L. Kahas.
2. rikki, katki, töökorrast ära minema. Auto, mootorratas ütles poolel teel üles. Paadil ütles mootor üles. Raadio ütleb vist varsti üles. Suusasidemed ütlesid matkal üles. Mu saapad hakkavad juba üles ütlema. | piltl. Haigel kipub süda üles ütlema. Külmetusest ütlesid neerud lõplikult üles. Vanaema käib vaevu, jalad kipuvad üles ütlema. Vastase närvid ütlesid üles ja ta pistis jooksu. Sellist korralagedust nähes võib närv üles öelda. Sellise töörabamisega võib sul tervis üles öelda. || piltl otsa saama, lõppema. Nad jooksid, kuni jõud üles ütles. Minu mõistus ütleb siin üles. Mõnelgi ootajal kippus kannatus üles ütlema. Nüüd ütles tohtrite tarkus üles.
3. hrl. ülesannet vms. vastama. Koolilapsed ütlevad õppetükke üles. Poiss ütleb õpetajale tundi 'tunniks antud ülesandeid' üles. Oskas veatult luuletusi üles öelda. *Võin une pealt kõik definitsioonid eksimatult üles öelda, aga kasu sellest on vähe – tarvitada ikka ei mõista. T. Raudam.