[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

avio|horisont
tehn lennuki piki- ja põikikallet näitav seade

deviatsioon ‹-i 21› ‹s›
hälve, (teest, suunast) kõrvalekalle, eriti magnetkompassi nõela kõrvalekalle magnetmeridiaanist laeva v. lennuki metallosade ja elektriseadmete magnetvälja tõttu

ekipaaž ‹-i 21› ‹s›

1. laeva, lennuki, tanki vm. meeskond. Lennukit teenindas kogenud ekipaaž. Kogu ekipaaž kogunes laevatekile. Autorallil startis 50 ekipaaži.
2. sõj maismaal paiknev mereväeosa, kus valmistatakse ette sõjalaevade meeskondi
3. uhke hobusõiduk. Sõideti lakitud ekipaažidega.

ešelon ‹-i, -i 10› ‹s›
sõj
1. lahingukorra koostisosa. Laskurdiviis oli lahingus pealetungivate vägede teises ešelonis.
2. riigi relvajõudude osa, mis on määratud strateegiliste ülesannete lahendamiseks. Strateegiline ešelon.
3. veoüksus väeosade ümberpaigutamisel vm. sõjaväevedudel (raudteerong, autode kolonn, lennuki- v. laevagrupp). Sõdurite, evakueeritavate ešelon. Rindele suunduv ešelon. *.. saabusid ešelonid sõdurite, relvade, laskemoona ja varustusega... J. Kaho.

glissaad ‹-i 21› ‹s›

1. liugsamm (tantsus)
2. lennuki lauglennu v. sirgjoonelise tõusu trajektoor

juhis ‹-e 4› ‹s›

1. reegel. Täpsed, praktilised juhised. Vene isikunimede eesti keeles kirjutamise juhised. Tehete järjekorra juhis. Juhist rakendama, selgitama. Selle kohta pole kindlat juhist olemas, ei saa juhist anda.
▷ Liitsõnad: käitumis|juhis, õigekeelsus|juhis, üldjuhis.
2. tehn kõrgus- ja kaldtüüri liigutav juhtimisseadmestiku osa lennuki kabiinis. Juhise ettepoole lükkamisel kaldub lennuki ninaosa alla. Kui juhist kallutada, pöördub lennuk pikitelje ümber.

kald|tüür
tehn üles-alla liigutatav pind lennuki tiiva otste tagaservades

kamikaze [-dze] ‹6› ‹s›
sõj Jaapani lennuväes 1944–1945 lendur, kes juhtis oma lõhkeainelastiga lennuki sihtmärgi pihta

kande|pind [-pinna]

1. kandev pind. Konveieri kandepind. *On ilmne, et suured labajalad oma suurema kandepinnaga lubavad pehmeid soomaastikke edukalt ületada. J. Peegel. || lennuki tiib
2. piltl alus, millele miski tugineb. Tugeva ühiskondliku kandepinnaga teos. Nähtusel on ulatuslik sotsiaalne kandepind. Looduskaitse omandab meil üha laiemat kandepinda.

kokpit ‹-piti, -pitti 21› ‹s›
mer kajutist tagapool asuv pealt lahtine süvend jahi v. mootorpaadi tekis tüürija v. meeskonna jaoks; tehn lennuki ja võidusõiduauto juhi istumiskoht

kurss ‹kursi 21› ‹s›

1. laeva v. lennuki liikumissuund, koos; mer nurk meridiaani ja laeva liikumissuuna vahel. Kurss paremale, vasakule, otse. Kurss oli süüdvest. Kurssi muutma, kindlaks määrama, kontrollima. Kurssi kaotama, kursist kõrvale kalduma. Laev peab kurssi lõunasse, kirdesse, avamerele. „Elna” hoidis kurssi Kõpu tuletorni peale. Laev on kursil. Torm viis, ajas auriku kursilt välja. Kaater võttis kursi itta, Vilsandile, Muhu väina. Lennuk tõuseb õhku ja võtab kursi läänesaarte suunas, Riiale. || (üldisemalt käimisel, kulgemisel). Suusatajad hoiavad kurssi Otepääle. Kui kogu aeg kurssi vastupäeva hoida, siis jõuate lõpuks maanteele välja. *Katai hoiatuse peale võtsime kursi maja otsa juurde .. E. Kuus.
▷ Liitsõnad: otsekurss.
2. piltl teat. kindel suund, liin poliitikas, mingil tegevusalal, elus vm. Kindel poliitiline kurss. Kurss pingelõdvendusele, kultuurisidemete laiendamisele. Põllumajanduses võeti kurss kartulikasvatusele. Olen valiku teinud, nüüd on juba hilja kurssi muuta. *Järsk, isemeelne, julm ja õel / ta karmilt oma kurssi pidas / nii oma tões kui ebatões. A. Sang (tlk).
3. maj väärtpaberite börsihind; rahakurss, valuutakurss. Obligatsioonide, vekslite kurss. Dollari, frangi, naela kurss. Krooni kurss tõuseb, langeb, kõigub, on stabiilne. Raha vahetati ametliku kursi järgi. Aktsiate kurss on madal, kõrge. || piltl kellegi väärtus teiste silmis. Tõnise kurss ülemuste silmis on langenud. *.. Karin arvas tundvat, et tema kurss tõuseb viimasel ajal. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: börsi|kurss, kulla|kurss, ujuv|kurss, vahetuskurss.

lendur ‹-i, -it 2› ‹s›

1. lennuki (vm. õhusõiduki v. lennuaparaadi) juht. Õpib lenduriks, tahab lenduriks saada.
▷ Liitsõnad: katse|lendur, kosmose|lendur, polaar|lendur, puri|lendur, sõjaväe|lendur, tsiviillendur.
2. lennates liikuv olend. *.. ta [= kaldapääsuke] oli siiski kõige kiirem lendur nõmme piirkonnas .. R. Roht. *Nahkhiirte kohta ei saa kunagi öelda, et nad oleksid kehvad lendurid .. U. Palm (tlk).

lennuki|rööv
lennuki hõivamine (hrl. teat. sihtpunkti lendama sundimiseks)

parda|signaal
laeva, lennuki pardatuli. Laeval süüdati punarohelised pardasignaalid.

parda|tuli
laeva v. lennuki parrast tähistav värviline signaaltuli. Laev orienteerus ees sõitva laeva pardatulede järgi. Lennuki vilgutavad pardatuled paistavad kaugele.

parras ‹parda 19› ‹s›

1. äär, serv. a. laeva v. paadi külg v. ülemine äär. Kõrgete, madalate parrastega laev. Parem, vasak, alttuule, pealttuule parras. Laeva kaunilt kaarduvad pardad. Lained peksid vastu parrast. Galeeril oli mõlemas pardas mitu rida aere. Vigastatud laev kaldus järjest rohkem ühele pardale. Vallandunud päästerõngas veeres ühest pardast teise. Paremast pardast immitseb vett kaatrisse. Laine viis kasti üle parda merre. Mees üle parda! (hüüe inimese laevalt vette kukkumise teadustuseks). Paat on pardani räimi ja mõrdu täis. b. murd voodi, vankri v. ree äär, serv, äärelaud, -puu. Sõitja jalad ripnesid üle vankri parda. Istu voodi parda peale! Koorma tegemisel tuleb esimesed sületäied panna ree parrastele. c. murd kraavi, mere, metsa, pilve vm. äär, serv. Kraavi rohtunud pardad. Päike vajub pilve pardasse. Ämber on pardani täis. Ta jooksis mustava metsa pardani ja peatus. Üks jalg on hauas, teine haua pardal. *Juba kolmat õhtut valgma pardal käin.. M. Under.
2. ‹hrl. väliskohakäänetes› (laeva, lennuki, helikopteri, kosmoseraketi) laadungi- v. reisijateruum, laevalagi, tekk. Ronisime mööda köisredelit auriku pardale. Ookeanihiiglane võtab tohutu lasti pardale. Ristleja pardalt avati kahurituli. Jalgpallivõistkond asus reaktiivlennuki pardale, et kiiresti jõuda võistluspaika. Teaduslik aparatuur planeetidevahelise automaatjaama pardal. Temperatuur ja rõhk orbitaaljaama pardal on normis.
3. murd veealune järsak, liivaseljandik

piloot ‹-loodi 21› ‹s›

1. lennuki vm. õhusõiduki juht. Lennuki piloodid. Helikopteri piloot. Kosmoselaev koos piloodiga jõudis ettenähtud orbiidile. Piloodita kosmoseraketid. Töötas neli aastat piloodina Arktikas.
▷ Liitsõnad: auto(maat)piloot.
2. van loots. *Purjed lasti alla. Anti trompetiga märku, kuni lõpuks tuli kindlusest piloot ehk teejuht, kes viis laeva sadamasse. H. Salu.

pööris ‹-e 4› ‹s›

1. keeris. Kose, kärestiku pöörised. Tuul keerutas ja moodustas pööriseid. Tsüklon on võimas pööris atmosfääris. Kõik mattus tolmu ja kuivanud lehtede pöörisesse. Paadi ahtri taga tekkis kerge pööris. | piltl. Häälte ja helide pööris. Sõda kiskus kõiki oma pöörisesse. Sattusin otse sündmuste pöörisesse.
▷ Liitsõnad: tuule|pööris, vee|pööris, õhupööris; elupööris.
2. keerdu kasvanud (v. keeratud) juuksed v. karvad; koht, kus selline moodustis esineb. Lehma udaral moodustab karvkate pöörise. *Juba kalpsaski Jaan teki alt välja, juukseparras kuklas pahupidi magatud, pööris püsti. E. Tegova. *Aga temagi [= tüdruku] juuksed on blondeeritud, need käänab äranäritud pööriseks meeletu soeng.. V. Beekman.
▷ Liitsõnad: juuksepööris.
3. bot liitõisik, mille külgharud omakorda harunevad kobarataolisteks osaõisikuteks. Kasteheina, nurmika pöörised. Sannika õied on koondunud kitsasse pöörisesse. Suvivili ajab juba pöörist. *Kaer seisis täies pöörises mustava müürina. J. Kärner.
▷ Liitsõnad: kaerapööris; ava|pööris, lipp-pööris.
4. sport lennuki kruvijooneline langemine (vigurlennu elemente), stoopor
5. murd pudrumänd
▷ Liitsõnad: pudrupööris.

püststart|lennuk
õhusõiduk, mis rõhtsuunas liigub lennuki põhimõttel ja stardib ning maandub püstloodis

raadio|kompass
automaatne raadiopeilingaator lennuki v. laeva kursi hoidmiseks

raadio|navigatsioon
raadioseadmete abil orienteerumine laeva, lennuki vm. liikuri juhtimisel

saba|tüür
tüürimisseade lennuki sabaosas

stabilisaator ‹-i, -it 2› ‹s›
stabiliseeriv aine v. seade. a. keem aine, mis millelegi lisatuna väldib v. pidurdab ebasoovitavaid keemilisi reaktsioone ja füüsikalisi protsesse. Antioksüdandid on polümeeridele lisatavad stabilisaatorid. Vere konserveerimiseks kasutatakse stabilisaatoreid. b. tehn näit. lennuki, raketi, miini osa, mis tagab lendamisel selle tasakaalus püsimise. Hädamaandumisel purunesid lennuki stabilisaatorid. c. el seade, mis hoiab mingi elektrilise suuruse konstantsena

stardi|mass
startiva lennuki mass, mis koosneb tühi-, veose ja kütuse massist

start ‹stardi 21› ‹s›

1. sport jooksu, ujumise, uisutamise v. võidusõidu algus (ka algushetk v. -koht), lähe. Teatejooksu, motokrossi, trekisõidu start. Nõrk, jõuline, kiire start. Hea start on pool võitu. Start õnnestus, ebaõnnestus. Start tühistati. Jooksjad asusid starti. Jalgratturid valmistuvad stardiks. Starti kutsuti naiskonnad. Mõned võistlejad jäid starti ilmumata. Jäi stardis viimaseks. Stardist läks juhtima Soome sprinter. Start ja finiš asusid samas kohas. || stardikäsklus, -signaal vms. Start antakse kell kümme. || (võistlusest osavõtmise, võistluse kohta). Ees seisab veel mitu starti Saksamaal.
▷ Liitsõnad: ava|start, eraldi|start, lend|start, madal|start, paaris|start, paigalt|start, püsti|start, vale|start, ühis|start, üksikstart.
2. lennuki, kosmoseraketi vms. liikumahakkamine, ärasõit. Lennuki, kosmoseraketi start. Oodati kopteri starti. Start sõltub lennuilmast. Rakett seati stardiks valmis.
▷ Liitsõnad: horisontaal|start, püst|start, vertikaalstart.
3. piltl mingil alal tegutsema hakkamine, millegagi alustamine. Kirjanduslik, loominguline start. *Vastne klade puhaste lehtedega tekitas poisis tunde pühapäevast, uuest stardist, uuest võimalusest. I. Jaks.

tiib ‹tiiva 23› ‹s›

1. (loomadel, peam. lindudel ja putukatel:) keha küljele kinnituv lendamist võimaldav kulgemiselund. Pääsukese, kärbse, lepatriinu tiivad. Nahkhiire tiivad. Mesilase kilejad tiivad. Kiili võrkjad tiivad. Kirjude tiibadega liblikas. Tiibadeta putukad. Tiibade siruulatus. Pikad, lühikesed, kitsad tiivad. Kotkal on vägevad tiivad. Putukatel on harilikult kaks paari tiibu. Tiibu, tiibadega lehvitama. Tiibu laiali ajama, kokku panema. Lind sirutab tiibu, lööb tiivad lahti. Tiibadega rabistades tõusis katuselt õhku tuviparv. Mingi suur lind tõusis tiibade plaginal lendu. Kull liugleb õhus, tiivad liikumatult välja sirutatud. Tiivad lõikavad vihinal õhku. Kukk ripsutab tiiba, soputab tiibu, vehib tiibadega, laseb tiivad sorgu. Lind lösutab pesal, tiivad sorakil. Linnupojad proovivad tiibu 'lendamist'. Tiivad veel ei kanna. Part pistis noka tiiva alla. Tibud on kanaema tiiva all soojas. Hanel kärbiti tiibu. Murtud tiivaga vares. Linnuke jäi pekslevi tiivu lamama. Tiibade vihin, sahin, surin. Kogu ümbrus on tiibade põrinat täis. Laps rebis liblikalt tiiva. Ega lind kõrgemale lenda, kui tiivad kannavad. *Rukkipõllu kohal sõuab üksik vares ning kaugel lahmib tiibu vana tuuletallaja. O. Luts. | (kujutletavatel olenditel). Ingli tiivad. Laps joonistas tiibadega hobuse. | piltl (ka väljendites; vt. ka fraseoloogiaosa). Une pehmed tiivad. Öö laotas oma tiivad üle maa. Vabadus lehvitab tiibu. Rändan unistuste tiivul. Noored proovivad konkursil oma tiibu, tiibade tugevust. Looval vaimul peab olema ruumi vabalt tiibu laotada. Laseb juba esimeste raskuste ilmnemisel tiivad sorgu 'laseb meeleolul langeda, vajub masendusse'. Elu möödub tuule tiivul 'väga kiiresti'. Poiss on hakanud Roosiga tiiba ripsutama 'flirtima'. *Juliusel on oma tahtmine, oma mõttelend ja ka tugevad tiivad. L. Promet.
▷ Liitsõnad: hane|tiib, kotkatiib; ees|tiib, katte|tiib, lennu|tiib, tagatiib; liblikanimedes klaas|tiib, siilak|tiib, sinitiib.
2. eelmist meenutav, õhus v. vees liikumist võimaldav moodustis v. sõiduki osa. a. (tõstejõu tekitamiseks õhu- v. veesõidukil). Lennuki hõbedased, alumiiniumist tiivad. Lennuk kõigutas tiibu, kaldus vasakule tiivale, tegi tiibu kallutades pöörde. Tiiburlaeva tiivad. b. (seemnetel:) lendtiib. Männiseemned on varustatud tiivaga.
▷ Liitsõnad: allvee|tiib, tagatiib; lennuki kohta puri|tiib, vaidtiib.
3. millegi külgmine v. väljaulatuv osa. a. mingi pöörleva seadeldise väljaulatuv lame osa; laba. Tuuleveski tiivad. Tuulikul on kaks tiiba murdunud. *.. vesiratta tiivad olid aastate vältel pehastunud ja purunesid .. J. Mändmets. b. hoone v. rajatise peaosaga külgnev (kujunduslikult erinev) osa. Maja parem-, vasakpoolne tiib. Hoone paremas tiivas on teater, vasemas kontserdisaal. Üks ühiselamu tiibadest on nelja-, teine kolmekorruseline. Trükikojale ehitati juurde uus tiib. Võimla on koolimaja tiivas. Lossi teine tiib seisab tühjalt. c. mingi ruumi külgmine (eraldatud) osa. Saali parem-, pahempoolne tiib. *Teater on tungil rahvast täis. Parema tiiva esimeses toolidereas istuvad sakslased .. J. Sütiste. d. sõj vägede ja laevade lahingukorra v. rivistuse äärmine osa, flank. Armee vasak, parem tiib. Diviisi parem tiib murti läbi. Põhijõud koondati tiibadele. Vaenlast rünnati tiivalt. Pealöök anti vasakule tiivale. Vastane oli taganemas ka paremalt tiivalt. *Tagapool mürises ja kõmises endiselt, tiibadel löödi lahingut. H. Lepik (tlk). || sport külgmine positsioon mänguväljakul. Manööverdas ratsu teisele tiivale. Mängija ründas väljaku vasakult tiivalt, andis ootamatu löögi paremale tiivale. e. kalu suunav võrktõke kalapüügivahenditel. Mõrra, nooda, rüsa tiivad ja pära. *Räimeparv oli mõrraaia avali tiibade vahelt sisse sööstnud .. M. Rebane. f. ühetaolistest osadest koosneva eseme üks pool. Kahe tiivaga uks, värav. Kuulutus on saaliukse kinnise tiiva küljes. Altari mõlemad tiivad on avatud. Kirjutuslaua vasaku tiiva sahtlid. Kolme tiivaga peegel, kapp. Mantelhinge tiivad. g. bot liblikõie külgmine kroonleht. Õie puri, tiivad ja laevuke. h. (muid juhte). Adra tiib 'hõlm'. Ree tiivad 'reelaami külgosad'. Auto parem tiib 'poritiib' on lömmis. Tõstis klaveri tiiva 'tiibklaveri kaane' üles. *Istusime nagu enne, jälle naise küünarnukid põlvedel, käed näo ees, hommikumantli tiivad [= hõlmad] laiali. M. Kõiv.
▷ Liitsõnad: veskitiib; hoone|tiib, lossi|tiib, majatiib; ida|tiib, lõuna|tiib, lääne|tiib, põhjatiib; kuninga|tiib, liputiib; mõrra|tiib, nooda|tiib, rüsatiib; kopsu|tiib, nina|tiib, uksetiib; pori|tiib, ree|tiib, semaforitiib; tagatiib.
4. vaadete erinevusel põhinev haru poliitilises parteis vms. Partei parem-, pahempoolne tiib. Rüütelkonna liberaalne, konservatiivne tiib. Rahvusliku liikumise radikaalne, demokraatlik tiib. Demokraatide vasaku tiiva presidendikandidaat. Kuuluvad ühe erakonna eri tiibadesse.

tiib|rakett
sõj mehitamata, lõhkelaenguga lennuaparaat, millel on nii raketi kui lennuki tunnuseid. Strateegilised tiibraketid. Tuumalaengut kandev tiibrakett.

tšarter ‹-i, -it 2› ‹s›
laeva v. lennuki üürileping

tüür1 ‹-i 21› ‹s›

1. seade laeva hoidmiseks kursil ja kursi muutmiseks, laeva rool. Laeva, paadi, lodja, purjeka tüür. Tüür on tüürimehe käes. Mehed sõudsid, loots võttis tüüri. Paadipäras istuja hoiab, peab, juhib, keerab tüüri. Tüürimees läks tüüri 'tüürima'. Istub, seisab tüüril 'tüürib'. Tüürita paat, laev merel. Paat ei kuula enam tüüri. On ilma meheta kui tüürita paat merel. | piltl. Viskas oma elulaeva tüüri saatuse pihku. || lennuki juhtimisseade; kõnek muu juhtimisseade. Lennuki tüür. *Ikka kelguga ja mäest alla. Mina istun tüüril kui mees. H. Raudsepp. *Üks auto sõitis mööda – läikiva klaasruudu tagant paistis tüüri kohale kummarduva juhi must peasiluett. A. Jakobson. || piltl (võimupositsioonil oleku kohta). Tüüri juures, tüüril olev valitsus. Hoidis riigi välispoliitika tüüri enda käes. Teeb kõik, mis võimalik, et tüüril püsida. Kommunistid on tüüri juurest eemale tõrjutud. Mees võttis tüüri kodus enda kätte.
▷ Liitsõnad: kald|tüür, kõrgus|tüür, pöördetüür; riigitüür.
2. kõnek tüürimees. *Nad – kolm laeva pead: kapten, esimene ja teine tüür – olid siin praegu kõik koos. A. Kaskneem.

tüüri|mees
eriharidusega laevajuht, kapteni abi. Kapten ja tüürimees. Esimene, teine, kolmas tüürimees. Tüürimees seisab merevahis, sadamavahis. Juhtis kaatrit kogenud tüürimehe täpsusega. || kõnek lennuki navigaator; muu sõiduvahendi juht. Lennuki, helikopteri tüürimees. Bobikelgu tüürimees.
▷ Liitsõnad: kaugsõidu|tüürimees, ligisõidutüürimees; vanemtüürimees.

vahe|maandumine ‹-se 5› ‹s›
lennuki maandumine mingis punktis enne reisi lõpp-punkti. Rooma minev lennuk tegi vahemaandumise Riias ja Budapestis. Vahemaandumisteta lend Tallinnast Ankarasse.

viirang ‹-u 2› ‹s›
lennuki täispööre rõhttasandis (vigurlennu elemente). Viirangut tegema, sooritama. Juhtis lennuki viirangusse.