[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

leil ‹-i 21› ‹s›

1. kuumale kerisele heidetud veest tekkinud aur. Kuum, kõrvetav, kuiv, niiske leil. Kas saunas leili oli? Higistati, viheldi käredas leilis. Ta ei kannata, kanna kõva leili. Leili viskama 'leili saamiseks vett kuumale kerisele viskama'. Leili võtma 'leilis olema, end leilis kuumutama'. *Ja leil kui halli täku saba / käis pahisedes kõrgele. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: saunaleil.
2. kuumus, lõõsk, leitsak. *Päike vajub alla, aga siia tuulevarju on pidama jäänud pisut lõunaaegset leili. E. Tennov. *.. julma leili näkku paiskab ääs. J. Semper. *Pea kohal päike lõõskas leili .. A. Sang (tlk).
3. kõnek mahv, tamp; sõit, säru. Noorsõduritel on hommikust õhtuni kõva leil peal. Meie väed tegid vaenlasele leili. Olime tulekuga, minekuga leilis 'kiirustasime, kibelesime'. *Ka homme on sada leili seljas. Kõigepealt tuleb kolm protokolli puhtalt ümber kirjutada .. E. Männik. *Ka mina sain mehise leili ... Isa käest ei pääse keegi leilita .. O. Jõgi (tlk).
4. hrv hing, eluvaim, toss. *Näe – käsi lüüakse otsast – elad veel ning saad naerdagi. Aga kui pea on ära, on leil läbi. A. Mälk.