[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

disseminatsioon ‹-i 21› ‹s›
med haiguse levimine uute haiguskollete tekkega

generalisatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. üldistamine; üldistumine || loog antud mõistest laiema mahuga mõiste leidmine, näit. kask → lehtpuu → puu → taim
2. med haigusprotsessi levimine üle kogu organismi, üldlevi

lehte|minek
lehtimine. Puude lehteminek.

levik ‹-u 2› ‹s›
levimine; levimus. Nakkushaiguse levik tõkestati. Laulu ootamatult lai levik. Suure levikuga raamat, ajaleht.

lihv ‹-i 21› ‹s›

1. lihvimisega saadud siledus ning läige; lihvimine. Ilusa lihviga vääriskivid. Liivapaberiga antakse puulusikale viimane lihv. Metalli, kivi, klaasi lihv.
2. piltl viimistlus v. ettevalmistus. Olümpiameeskond on treeninglaagris viimast lihvi saamas. Kool annab põhiteadmised, elu annab lihvi. Kontserdieelsest lihvist oli kasu, koorilaulud kõlasid puhtalt. || kommete, käitumise peenus; väline sära. Seltskondlik lihv. Giididelt nõutakse esinemisoskust ja lihvi.
3. geol uurimiseks kasutatav lihvitud v. poleeritud pinnaga maagi- v. kivimiplaadike
4. tehn katsekeha, mille pinna vaatluse põhjal hinnatakse metalli struktuuri
5. keem lihvitud pinnaga ühenduslüli, mis tagab keeruka laboratoorse klaasaparatuuri kiire ja mugava kokkupaneku

loom|levi
bot seemnete, vilja v. eoste levimine loomade kaudu, zoohooria

lõike|töötlus
tehn töötlemisviis, mille puhul detaili saamiseks kõrvaldatakse osa tooriku materjalist laastudena, näit. treimine, hööveldamine, freesimine, puurimine, kammlõikamine, lihvimine

soojus|juhtivus
füüs soojuse levimine makroskoopiliselt paigalseisvas aines

teabe|levi
teabe levi(ta)mine, infolevi. Teabelevi spetsialistid.

tuul|levi
bot seemnete, vilja ja eoste levimine tuule abil, anemohooria

tõus ‹-u 21› ‹s›

1. ülespoole, kõrgemale tõusmine; tõusnud olek. a. ülespoole liikumine. Algas tõus Everestile, liustikule. Alpinistid alustasid tõusu. Tõus üle karniisi on laskumisest ohtlikum. || astr tähe v. taevakeha ketta ülaserva ilmumine silmapiirile. Tähtede tõus ja loojang. Päikese, Kuu tõus ja loojang. || sport (võimlemises:) üleminek madalamast asendist kõrgemasse; üleminek rippest toengusse. Tõus päkkadele, varvastele. Tõus põlvedele. Tõus sooritatakse jõuga, hooga või sirutusega. b. (taseme, nivoo, astme vms. kohta:) kõrgenemine. Veetaseme tõus Emajões. Põhjavee tõusu tagajärjel on vanale asulakohale turvas peale kasvanud. Õhu-, vererõhu tõus. Temperatuuri, palaviku tõus. || geogr veetaseme perioodiline tõusmine; sellega iseloomustuv (mere)loodete faas. Tõus ja mõõn 'looded'. Mõõn lõppes, algab tõus. Tõus kestab kuus tundi. || (abstraktsemalt). Elatus-, haridus-, teenindustaseme tõus. c. suurenemine, lisandumine; kasvamine. Hindade, palkade, pensionide tõus. Elukalliduse tõus. Kehakaalu, kudedesisese pinge tõus. Talurahva rahulolematuse järsk tõus. Rahva heaolu tõus. d. paranemine, ülenemine. Meeleolu tõus. Enesetunde tõus andis kõvasti julgust juurde. e. piltl edenemine, edasiminek. Majandus elas läbi tõuse ja langusi. Majanduslik, tööstuslik tõus. Ühiskondliku mõtte suur tõus. Hoogne tõus kirjanduses. Elavnemine ja tõus eesti raamatugraafikas. Kultuuride teke, tõus, õitseng, allakäik ja hävi. Linnade tõus ja kaubanduse jätkuv kasv. Elus käivad tõusud ja langused vaheldumisi. Kiire tõus ametiredelil. Maletaja tõus maailmaklassi. *Tema tõus lihtsõdurist keisriks vältas kakskümmend aastat .. L. Metsar. || levimine. Isolatsionistlike meeleolude seninägematu tõus.
▷ Liitsõnad: esile|tõus, lendu|tõus, mäkke|tõus, püsti|tõus, tipputõus; maa|tõus, mere|tõus, päeva|tõus, päik(e)se|tõus, veetõus; äkktõus; hoog|tõus, käär|tõus, siksak|tõus, siru|tõus, tirel|tõus, trepptõus; hinna|tõus, palgatõus; meeleolutõus; ülestõus.
2. tõusev koht. a. kallak ülespoole. Tee tõusud ja langud. Suusarajal on parajalt palju tõuse ja langusi. Teest paremale jääb järsk, lauge tõus. Org suundub kaugusse laugja tõusuna. b. kirj arsis
▷ Liitsõnad: teetõus.
3. mat tasandil antud sirge tõusunurga tangens. Sirge tõus.

vesi|levi
bot taimede viljade ja seemnete levimine veega, hüdrohooria