[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

agan ‹-a 2› ‹s›
‹hrl. pl.›
1. teravilja (ka heina-, linaseemnete) peksmisel ning tuulamisel terade (seemnete) hulgast eraldunud õisikute, kuparde, lehtede peenem, kerge osake, kõlutera jm. vrd kõlgas Tuul viib aganad eemale. Aganates on teri. Tuleb jälgida, et tera ei läheks agana(te)sse. Kerge nagu agan. Lehed lendlevad nagu aganad tuules. Vesi pikka piima jätku, aganad on leiva jätku, kaevukook on kalja jätku.
▷ Liitsõnad: kaera|agan, nisu|agan, odra|agan, rukkiagan.
2. piltl miski v. keegi tühine, tähtsusetu, kerge, kõlbmatu. Poisil pea aganaid täis. Artiklikogus on terade hulka sattunud ka aganaid.

ampli|taim
(amplis, rippvaasis kasvatatav) allarippuvate lehtede ja vartega taim

ananass ‹-i 21› ‹s›

1. bot troopilisest Ameerikast pärinev lihakate lehtede ja maitsva vilikonnaga rohttaim (Ananas)
2. selle taime suur käbijas vilikond. Ostsin, sõin ananassi.

aukuuba ‹6› ‹s›
bot suurte nahkjate lehtede ja väikeste punakate v. rohekate õitega igihaljas põõsas, meil toataim (Aucuba). Jaapani aukuuba.

datli|palm
bot pikkade sulgjate lehtede ning magusate toitvate viljadega palm (Phoenix)

eos|pea
bot eospesi kandvate lehtede kogumik varre tipul

eri|lehisus
bot erineva kujuga lehtede esinemine taimel

gladiool ‹-i 21› ‹s›
bot mõõkjate lehtede ja mitmesuguses värvuses lehterjate õitega (ilu)taim, kuremõõk (Gladiolus). Valged, roosad, punased, lillad gladioolid.

gleditsia ‹1› ‹s›
bot sulgjate lehtede ja tugevate asteldega (sub)troopikapuu (Gleditsia)

guajaki|puu
bot paarissulgjate lehtede ja lõhnavate dekoratiivsete õitega troopikapuu Kesk-Ameerikas (Guaiacum)

havi|saba
bot teravate mõõgataoliste lehtede ja valgete v. kollaste õitega toataim (Sansevieria)

hosta ‹6› ‹s›
bot laiade dekoratiivsete lehtede ning lillade v. valgete õitega ilutaim, funkia (Hosta)

humala|puu
bot kolmetiste lehtede ja ümarate vahveljate viljadega Põhja-Ameerika puu v. põõsas, meil ilupõõsas (Ptelea)

hundi|nui
ka bot vesistes kohtades kasvav mõõkjate lehtede ja rullitaolise õisikuga (tõlvikuga) taim (Typha). Järvesopp oli hundinuie täis kasvanud.

huul|hein
bot putuktoiduline rohttaim, mille lehtede karvade külge kleepuvad pisiputukad (Drosera)

ingver ‹-i, -it 2› ‹s›

1. bot suurte lehtede ning aromaatse risoomiga troopika- ja lähistroopikataim (Zingiber officinale)
2. selle taime kuivatatud juurikas droogi v. maitseainena

jooksja|rohi
bot kolmetiste lehtede ja roosade õitega mitmeaastane liblikõieline taim (Ononis)

kaardi|mast
mängukaartide lehtede rühm (risti, ruutu, ärtu, poti e. pada)

kalmus ‹-e 4› ‹s›
bot veekogude kaldaosas kasvav mõõkjate lehtede ja rulja tõlvikuga omapäraselt lõhnav rohttaim (Acorus calamus). Järves kasvas kõrkjat, pilliroogu ja kalmust. Kalmustesse kasvanud tiik. Kalmused lõhnasid vängelt.

kana|koole
bot varakevadel õitsev südajate v. neerjate lehtede ja kuldkollaste õitega taim (Ranunculus ficaria). Oja ääres kollendasid kanakoolmed.

kare|lehelised ‹s› pl
bot sugukond kaheidulehelisi, valdavalt karedakarvaliste lehtede ja vartega rohttaimi (Boraginaceae)

kari|kakar ‹s›
ka bot sulgjaguste lehtede ja valgete v. kollaste keelõitega korvõieline taim (Anthemis). Valge, kollane karikakar. Aasal õitsevad karikakrad. Ristikhein kirendas karikakardest. Korjas kimbu karikakraid. Tüdruk punub karikakraist pärga.

kassi|saba
bot kuivadel kohtadel kasvav süstjate lehtede ja helesiniste õitega mitmeaastane rohttaim (Veronica spicata)

keeliku|rohi
bot ogaliste lehtede ja suurte korvõisikutega ohakataoline rohttaim (Carlina)

kitse|enelas
bot suurte kahelisulgjate lehtede ja valgete pöörisõitega ilutaim (Aruncus). Pargis lõhnasid kitseenelad.

kliivia ‹1› ‹s›
bot nahkjate kaarduvate lehtede ja oranžide v. punaste lehterjate õitega Lõuna-Aafrika taim, meil toalill (Clivia)

koera|käpp
bot teravate lineaalsete lehtede ja tiheda purpurpunase õisikuga puisniitude taim (Anacamptis)

konna|rohi
bot veekogude kaldavees kasvav laiade teelehetaoliste lehtede ja väikeste valgete õitega taim (Alisma)

korts|leht
bot pisut voldiliste (karvaste) lehtede ja kollakasroheliste neljatiste õitega rohttaim (Alchemilla). Tömp, niitjas, teravahõlmine, väike kortsleht.

kuke|mari [-marja]
bot rabades, rabametsades ja liivikutel kasvav okkataoliste ruljate lehtede ja mustade hapukate marjadega madal igihaljas kääbuspõõsas (Empetrum)

kuld|juur
bot lihakate lehtede ja juurtega Siberi ja Kaug-Ida taim (Rhodiola)

kuu|kress
bot suurte südajate lehtede ja hästi lõhnavate õitega ristõieline rohttaim (Lunaria)

kuusk|jalg
bot soistel niitudel kasvav sulgjalt lõhestunud lehtede ja huuljate õitega poolparasiitne rohttaim (Pedicularis)

käo|kannus
bot kitsaste rootsutute lehtede ja pikakannuseliste lõvilõuga meenutavate õitega rohttaim (Linaria)

käo|king
bot vahelduvate sõrmjaguste lehtede ja kiiverjate õitega mitmeaastane mürgine taim, sageli ka ilutaim (Aconitum). Sinine, kollane käoking. Maja ees peenral õitsesid käokingad.

käo|päkk
bot kahvatulilla soomusjate lehtede ja roosade õitega lihakas roomav parasiittaim (Lathraea)

käo|raamat
bot kitsaste lineaalsete lehtede ja sõrmjalt lõhestunud juuremugulatega mitmeaastane rohttaim (Gymnadenia). Harilik, lõhnav käoraamat.

laane|lill
bot väike varre tippu koondunud lehtede ja valge tähtja õiega püsik (Trientalis)

lehe|kuld
luulek sügisene lehtede kollane värvus; kollased sügislehed. *Aga sügis on võrratult helde .. värvide poeesiaga varisevas lehekullas. K. Põldmaa.

lehe|-laiktõbi
bot lehtede laiksuses avalduv parasiitseente tekitatud taimehaigus mõnedel lehtpuudel

lehe|langus
bot sügisene lehtede varisemine. Intensiivne lehelangus algab pärast esimesi öökülmi.

lehe|muld
aiand lehtede kõdunemisel tekkiv kerge (kompost)muld

lehe|seis
bot taimeliigile omane lehtede asetus varrel. Vahelduv, vastak, männaseline leheseis.

lehine ‹-se 4› ‹adj›
lehtedega, lehtinud, lehes (olev). Lehised puud, põõsad. Oli mai lõpp, metsad juba lehised. *Lõiguvad lehised oksad, / virved vihtadeks seovad. A. Annist (tlk). || ‹liitsõna järelosana› bot esineb lehtede tüüpi, kuju, asetust vm. iseloomustavates taimede liiginimetustes
▷ Liitsõnad: ahta|lehine, eri|lehine, kahe|lehine, keerd|lehine, kimar|lehine, kirju|lehine, kurd|lehine, lahk|lehine, laia|lehine, liit|lehine, lõhis|lehine, läik|lehine, oda|lehine, paju|lehine, palju|lehine, puna|lehine, romb|lehine, sulg|lehine, süst|lehine, tömbilehine; heitlehine.

lehisus ‹-e 5› ‹s›
‹liitsõna järelosana› (< as lehine); iseloomustab lehtede kuju, tüüpi, laadi vm. eripära
▷ Liitsõnad: eri|lehisus, hõbe|lehisus, keerd|lehisus, kimar|lehisus, kurd|lehisus, lahk|lehisus, liit|lehisus, punalehisus; heitlehisus.

lehthaaval ‹adv›
üks leht korraga, üksikute lehtede kaupa. Vaatas oma paberid, märkmed lehthaaval läbi.

lemme|lill
bot lubjalembene juurmiste lehtede ja valkjaskollaste õitega liilialine (Tofieldia calyculata)

lihak|taim
bot lihakate lehtede ja vartega taim, sukulent. Aaloe, kaktused jt. lihaktaimed.

lill ‹-e 22› ‹s›
kaunite õite, lehtede v. viljadega (roht)taim. Lilled õitsevad. Ülased, pääsusilmad, kullerkupud on kevadised lilled. Kasvatab aias roose, tulpe, pojenge ja muid lilli. Võilille me nagu ei peagi lilleks. Kimp lilli. Lapsed käisid metsas lilli korjamas, noppimas. Pani lilled vaasi, vette. Tegi endale lilledest pärja pähe. Läks surnuaiale lilli kastma. Näitlejale toodi, anti, kingiti lilli. Lillemüüjad kutsusid möödujaid lillele 'lilli ostma'. *Su tütred, nagu lilled / nad õits'vad, nägusad. L. Koidula. || lille kujutis kaunistusena. Lilledega riie, rätik, piimakann.
▷ Liitsõnad: aasa|lill, aia|lill, kasvuhoone|lill, kultuur|lill, metsa|lill, nõmme|lill, pargi|lill, peenra|lill, põllu|lill, toa|lill, troopikalill; lõike|lill, poti|lill, püsi|lill, ripp|lill, roni|lill, sibullill; kevad|lill, suve|lill, sügis|lill, tali|lill, öölill; jää|lill, kivi|lill, kunst|lill, paberlill; müürilill; taimenimedes jüri|lill, kaera|lill, kannatus|lill, keskpäeva|lill, kirgas|lill, leek|lill, maarja|lill, munga|lill, päeva|lill, rukki|lill, saia|lill, seebi|lill, seen|lill, sini|lill, tõrva|lill, vahu|lill, varju|lill, viina|lill, või|lill, õle|lill, ädalalill.

lina ‹7› ‹s›

1. bot ühe- v. mitmeaastane kitsaste lehtede ning kuparviljadega taim (Linum)
▷ Liitsõnad: aaslina.
2. vormirohke kultuurtaim, harilik lina (Linum usitatissimum); selle taime töödeldavad varred ja neist saadav kiud. Lina külvama, kasvatama. Lina 'linapõld' on umbrohtunud. Lina kitkutakse käsitsi või koristatakse kombainiga. Peo linu. Lina kupardama, raatsima, leotama. Lina pandi likku, on leos. Leost võetud lina istutati, kükitati (kuivama). Lina harida tähendas teda lõugutada, ropsida ja sugeda. Keeras soetud linad nuusti, ketramiseks koonlaks. Keerutas linadest pastlanööri. Lina töötlemise vabrik. Linast kedratud lõng, niit. Vanasti olid põhiliseks riidematerjaliks vill ja lina. Pleekimata, pleegitatud lina. Juuksed valged nagu lina.
▷ Liitsõnad: kiu|lina, õlilina.
3. (mõnede algselt linasest materjalist esemete kohta). Valged värskelt triigitud linad laudadel. Magab puhaste lõhnavate linade vahel. Linad on pesus, kuivavad. Abar on kolmekordse linaga võrkpüünis. *Üksnes esimene puri .. paistis veel terve olevat, rabeles aga kogu linaga iilis, iga hetk rebeneda ähvardades. A. Hint.
▷ Liitsõnad: alus|lina, laud|lina, nooda|lina, pealis|lina, pits|lina, purje|lina, sauna|lina, supel|lina, suri|lina, teki|lina, vanni|lina, voodi|lina, võrgulina.
4. kinolina, kinoekraan. Millal uus film linale tuleb? *Oli äraarvamata mõnus see tuttav kinolõhn ja valge lina, millesse kiindus nii palju pilke. L. Promet.