[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

leek1 ‹leegi 21› ‹s›

1. põlemise silmale nähtav helendus; tulekeel. Küünla rahulik, hubisev, värelev leek. Piirituslambi sinakas leek. Leek süttib, kustub. Leegid nilpsavad pajapõhja. Lõke veel ainult hõõgub, sealt ei tõuse enam leeke. Kuiv puu annab valusa leegi. Maja, katus oli üleni leekides. Leegid lõid kõrgele üles. Kuulipilduja rauast sähvis leeke.
▷ Liitsõnad: gaasi|leek, kaar|leek, keevitus|leek, küünla|leek, lambi|leek, laus|leek, tuleleek.
2. piltl tuli, lõõm, loit. a. (intensiivse nähtuse kohta). Vabadusvõitluse leek haaras kogu maa. *.. püüdis veel jõudumööda õhutada kõrge idealismi leeki .. K. Ristikivi. b. (millegi eredavärvilise kohta). Sügiseste vahtrate purpurne leek. Lippude leegid. Õhtutaevas põles leekides. *Künkad olid suvepäikese leekidest veel kollased kui telliskivi. F. Tuglas. c. (tunnete kohta). Südames süttis leek. Ta silmad välkusid vihase leegiga. Vihavimm pahvatas raevukaks leegiks. *Vastik on elada / kire ja leegita .. R. Rimmel.
▷ Liitsõnad: elu|leek, sõjaleek; armu|leek, vihaleek.

leek2 ‹leegi 21› ‹s›
leekimine, lidumine. Läks, tuli igavese leegiga. *„Noh, kuhu sa's sihukese tulise leegiga?” mühkas see [= sulane] küsida, püüdes mõista, mida arvata Mare tulisest rutust .. H. Ranna.