[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

lebama ‹37›
lamama. a. pikali olema. Lebab diivanil, voodis, murul. Kukkus ning jäigi lebama. Tal tuli mitu nädalat haiglas lebada. Tal oli kombeks pärast lõunasööki veidi lebada. Koer lebab peremehe jalge ees. Rebane lebas liikumatult ning teeskles surnut. b. (rõhtsalt) asetsema, paigal olema. Raamat lebab laual. Pane mantel puu peale, ära jäta toolile lebama. Müts lebab põlvedel. Käed lebavad väsinult süles. Koorem üksteise peal lebavaid kotte. Aastatuhandeid maapõues lebanud mammutiluud. Otsitav kiri lebas paberivirnas kõige all. Mu avaldus jäi vist kuhugi kantseleisse lebama. | piltl. *.. ta pilk oli kogu aeg lebanud peeglilaual asuval lõhnaõlipudelikesel .. A. Jakobson. c. asetsema; laiuma, laotuma. Puude all lebas tihe udu. Voorte vahel lebavad piklikud järved. Mäelt avanes kaunis vaade: linn lebas meie jalge ees. *Õhtune hämarus lebas ümbrusel, peent ja külma uduvihma heljus õhus. V. Uibopuu.