[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

latv ‹ladva 23› ‹s›

1. taime ülaosa, puu võra ülaosa. Kuuse, männi, kase latv. Haralise ladvaga puu. Poiss ronis kuuse latva. Linnud kädistasid pihlaka ladvas. Tuul kohiseb puude ladvus. Ilupõõsastel kärbitakse latvu. Kõrkjate ladvad ulatuvad lume seest välja. Rukkivihu tüvi ja latv. *Päikese kollakas ketas seisis üsna metsa ladvas .. E. Särgava. *Kui [angerpisti] alumised õied juba lumehelvestena pudenema hakkavad, püsivad ladvas veel pungad nagu roosad ja valged tanguterad. A. Kaal.
▷ Liitsõnad: metsa|latv, puu|latv, rohulatv.
2. millegi ülemine osa, tipp, hari. Mägede ladvad säravad päikeses. Valgete vahuste latvadega lained. *Ja Sass katuse ladvas, vana inimene, tallab rohkem kui parandab .. E. Maasik. *On näitlejaid, kes elavad kiiresti läbi oma lavanooruse ja kelle ande latv puruneb enne oma aastate keskpäeva jõudmist. K. Kask.
3. kõnek pea, nupp. Õlu lõi meestel ladva kihama. Tundis, et vein on latva löönud, läinud, tõusnud. *Tervised viib ta siis ära, kui pea natuke selgemaks läheb; praegu on tal latv sassis .. O. Luts. *Tüdruk mul kondi poolest on pisut nigel .. aga selle eest ta on sitke hingega ja latva on tal ka otsas. H. Viires.

ladvast pehme ~ näpistatud
lollakas, mitte täie aruga