[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit

ala|jahtumine-se 5› ‹s
kehatemperatuuri langemine normaalsest tunduvalt madalamale, hüpotermia. Lumehangest leitud naise surma põhjuseks oli alajahtumine.

hoog|sadu
meteor hoogsademete langemine

lang2-u 21› ‹s

1. langemine, langus. a. alanemine, taseme laskumine. Temperatuuri järsk tõus ja lang. Pinge lang ning lõdvestumine. b. langemine, kukkumine. Nukker lehtede lang. c. langus, kallak. Kärestikulisel jõel on suur, järsk lang. Väikese languga põldudelt ei voola vesi ära. Tee järsud langud ja tõusud tähistatakse teemärkidega.
▷ Liitsõnad: lehe|lang, pinge|lang, veelang.
2. kirj teesis, värsilang. Tõus ja lang värsijalas.

lange18› ‹s
langemine; vertikaalne kõrgusvahe (meetrites)

langus-e 5 või -e 4› ‹s
langemine; langenud olek. a. hrv allapoole liikumine, kukkumine. Raske keha langus on kiirem kui kergel kehal. b. taseme madaldumine, allapoole vajumine. Vee taseme langus Emajões. Elavhõbedasamba langus. c. kallak. Maa(pinna), merepõhja langus. Järskude tõusude ning langustega maanteed. d. alanemine, vähenemine. Õhurõhu, temperatuuri langus. Toodangu, saagi langus. Töövõime langus. Rahakursi langus. Pinge langus. e. piltl tagasiminek, allakäik, mandumine. Kõlbeline, moraalne langus. Kirjanduse, kunsti langus. Sõjad viisid riigi langusele. Meeleolu, tuju langus.

lõvesse|langus
transsi langemine. Šamaanide, nõidade lõvesselangus.

mäe|sööst
geogr murendi äkiline laviinina langemine järskudelt mäenõlvadelt

pööris-e 4› ‹s

1. keeris. Kose, kärestiku pöörised. Tuul keerutas ja moodustas pööriseid. Tsüklon on võimas pööris atmosfääris. Kõik mattus tolmu ja kuivanud lehtede pöörisesse. Paadi ahtri taga tekkis kerge pööris. | piltl. Häälte ja helide pööris. Sõda kiskus kõiki oma pöörisesse. Sattusin otse sündmuste pöörisesse.
▷ Liitsõnad: tuule|pööris, vee|pööris, õhupööris; elupööris.
2. keerdu kasvanud (v. keeratud) juuksed v. karvad; koht, kus selline moodustis esineb. Lehma udaral moodustab karvkate pöörise. *Juba kalpsaski Jaan teki alt välja, juukseparras kuklas pahupidi magatud, pööris püsti. E. Tegova. *Aga temagi [= tüdruku] juuksed on blondeeritud, need käänab äranäritud pööriseks meeletu soeng.. V. Beekman.
▷ Liitsõnad: juuksepööris.
3. bot liitõisik, mille külgharud omakorda harunevad kobarataolisteks osaõisikuteks. Kasteheina, nurmika pöörised. Sannika õied on koondunud kitsasse pöörisesse. Suvivili ajab juba pöörist. *Kaer seisis täies pöörises mustava müürina. J. Kärner.
▷ Liitsõnad: kaerapööris; ava|pööris, lipp-pööris.
4. sport lennuki kruvijooneline langemine (vigurlennu elemente), stoopor
5. murd pudrumänd
▷ Liitsõnad: pudrupööris.

rõhu|libistus
sõna- ja värsirõhu mitte kokku langemine

sadusaju 27› ‹s

1. sademete langemine. Tihe, ränk, tugev, kõva, kole sadu. Pikaldane, lühike sadu. Päev otsa pidev sadu. Kerge sadu ei teinud heinagi märjaks. Sügisesed sajud. Saju kohin. Sadu tihenes, tugevnes, hõrenes, muutus tihedamaks, hakkas hoogu võtma. Ootasime, millal sadu lakkab, üle läheb, järele jääb. Seab vist pikemale sajule. Ilm läheb, pöörab sajule. Tuul ennustab sadu 'sadama hakkamist'. Sellise sajuga ei aja hea peremees koeragi välja. Puulehed läigivad sajus. Mantel on sajust läbimärg. Tee on saju tõttu porine. Rühkisime läbi saju edasi. Otsisime saju eest varju suure kuuse all. Viimasest sajust sündisid hanged majade ümber.
▷ Liitsõnad: hoog|sadu, laus|sadu, lume|sadu, lörtsi|sadu, rahe|sadu, sügis|sadu, tuisk|sadu, vihmasadu.
2. mingite esemete vm. objektide rohkearvuline lend koos allalangemisega. Kuulide, mürskude, pommide sadu lahinguväljal. Linnuse ründajaid võttis vastu tihe noolte sadu. Taeval võis näha lendtähtede sadu. Katla korstnast tõusis sädemete sadu. Hea oli kõndida sügislehtede kuldses sajus. Võilille udemete sadu. *Kui nad [= vaalad] sukeldusid, kerkis nende eest terve sadu küütlevaid pisikalu, mis paiskus nagu kosk veest.. E. Lumet (tlk).
▷ Liitsõnad: kuuli|sadu, meteoriidi|sadu, tähesadu.
3. piltl millegi rohke toimumine, esinemine (v. esitamine). Bürokraatia süvenemine tõi kaasa paberite saju ametiasutustes. Olümpiamängudel jätkub rekordite sadu. Pärast ettekannet algas küsimuste sadu. Daami ümbritses austajate ring ja komplimentide sajul polnud lõppu.

vee|lang
vee langemine; kõrgema ja madalama veetaseme vahe. Jugadel on järsk veelang. Suurema veelangu kohas paiknes vesiveski. Veelang oli üle 20 meetri.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur