[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

krigisema ‹37›
kriginat andma v. tekitama. Võti krigises lukuaugus. Rong peatus pidurite krigisedes. Aiavärav, uks, kaevukook krigises. Raudvoodi krigises, kui lamaja end liigutas. Kruus, jääkirme, klaasipuru krigiseb jalge all. Vanker liigub krigisedes ja nagisedes. Roostetanud tuulelipp krigises ja kääksus. Reejalaste all krigises lumi. Kiskus krigisevat piipu. Mehe hambad krigisesid vihast. *.. mõtlesin, et neis vanades puumajades ikka kriiksub ja krigiseb, nagu käiksid vaimud ringi.. T. Vint. || kriginat tekitades liikuma, kulgema, langema vms. Paadinina krigises rannaliivale.

kummarduma ‹37›

1. end kehaga alla v. kellegi poole kallutama, kummargile laskuma. Kummardub naabrile lähemale, naabri kõrva juurde. Kummardus üle paadi ääre, üle trepi käsipuu. Madal uks sundis sisenejaid kummarduma. Arst kummardus lamaja kohale. Pead olid kummardunud raamatute kohale. Vee kohale kummardunud pajud. || kummargil, lookas olema. *Lagendiku taga kummardus kahar pihlakas veripunase koorma all maani. O. Tooming.
2. hrv kummardust tegema, kummardama (1. täh.) *Jaapanlased kummarduvad teineteist nähes mitu korda ja väga sügavalt. H. Pukk.

kõrisema ‹37›

1. kõrinat andma. Krapid kõrisevad loomade kaelas. Astub kannuste kõrisedes. Sillutisel sõites vanker kõrises. Niidumasin, kombain kõriseb põllul. Ankrukett kõrises vastu paadiserva. Puudutamisel kupar kõrises. Lapsel on kõrisev lelu käes. *..[uduga] pole kipper kunagi kindel, kas äkki rannakivid või leetseljak kiilu all kõrisema ei hakka. H. Sergo. || kõrinal kulgema. Herned kõrisesid üle põranda. *Kiriku poolt kõriseb vastu kõrge kohvrikoormaga vanaaegne kaless. L. Promet. || (hääle, naeru kohta). Loeb midagi kõriseva häälega.
2. körisema, korisema, rögisema. *Roogas kuulis, kuidas lamaja kopsud hingamisel kõrisesid. P. Kuusberg. *Ta kurk kõrises rõskest ööõhust.. A. Jakobson.

käpukile ‹adv›
käpakile, käpuli. Lamaja ajab end käpukile. Kukkus, langes käpukile maha.
▷ Liitsõnad: neljakäpukile.

käänduma ‹37›

1. end käänama, end pöörama, pöörduma. Käändus näoga võõra suunas, mere poole. Lamaja käändus küljelt seljale. Paat käändus kummuli. Meeste pead, pilgud käändusid ukse poole. *..uuesti käändub / vaatama: sädeleb aken jäätund / üleni.. M. Raud.
2. painduma, koolduma, kaarduma, kõveraks, kaardu minema vms. Kõverasse, looka käänduma. Nael käändus seina löömisel kõveraks. Mõõgatera käändus lüües kahekorra. Sõrm käändus paberossi hoides konksu. Humalad käänduvad ümber tugede. Rõngasse käändunud sabajõhv. | piltl. Mu keel ei käändu seda ütlema.
3. endisest suunast kõrvale käänama, käänakuga uues suunas minema, käänama (5. täh.), pöörduma. a. (liikumisel). Mehed käändusid Angerja tänavasse. Aeglaselt käänduti ranna poole. Põiktänava otsast tuleb vasakule käänduda. Ta käändus ümber maja õue. *Rong käändus kriuksudes ja ragisedes teise suunda, viies mu silmist jaama.. J. Semper. | (tuule kohta). Tuul käändus lõunasse, maa poole. b. (liikumiseta). Maantee, raudtee käändus paremale. Rada käändus metsas siia-sinna. Suure kase juurest käändus tee taluõuele. Kitsas käik käändus peaaegu täisnurkselt. | piltl. Jutt käändus tulevikule. *Ilm näis taas põuale käänduvat. K. Rumor.
4. keel käändeti muutuma, deklineeruma. Kuidas käändub sõna „raskus”? See sõna käändub, ei käändu.

kükakile ‹adv›
kükakil asendisse. Kükakile laskuma. Lamaja ajas enda kükakile.

üles kündma

1. (üles rõhutab tegevuse lõpetatust:) kündma (1. täh.) Kõrrepõllud, aiamaa künti sügisel üles. || kündes millegi senist olukorda lõpetama. Osa vanu kultuurkarjamaid künti üles. Piiripeenrad künti üles. Viletsad taliviljaorased künti kevadel üles. Isegi vanade majade asemed künti üles.
2. hrv üles paiskama, kerkima panema. *Mootorpaadid sõitsid mööda jõge üles ja alla, kündes üles laineid.. J. Parijõgi. *Kuulid kündsid lamaja ümbert üles jäätolmu. P. Kuusberg.

maas|lamaja ‹1› ‹s›
(võidetu, löödu kohta). Maaslamajat ei lööda.

maraton ‹-i, -i 10› ‹s›
sport ülipikk jooksudistants (42195 m). Sportlane võistleb maratonis, jookseb maratoni. || ülipikk distants (näit. 50 km) murdmaasuusatamises, kiiruisutamises vm. spordialal. Kes suusakuulsustest võidab 50 km maratoni? || piltl mingi pikk kestev tegevus. *Vana inimene on väsinud. Koduste askelduste maraton, eriti kui lamaja haige majas, niidaks õhtuks nooregi inimese jalust maha. A. Beekman.
▷ Liitsõnad: suusa|maraton, uisumaraton.

pealt
I. ‹postp› [gen] ‹sageli asendatav põhisõna ablatiivilõpuga›
1. millegi v. kellegi ülapoolelt, pealispinnalt, millestki kõrgemalt (ära); midagi katmast, varjamast; ant. alt. Laua, pingi pealt. Tõstsime kohvrid pakiriiuli pealt alla. Võta noodid klaveri pealt. Ajab aida pealt heinu alla. Taat ronis ahju, vankri pealt maha. Võtsin teki voodi pealt. Lapsed kiskusid kivi pealt sammalt. Riisus lusikaga piima pealt koort. Ta tuli rongi, bussi pealt. Murdis seene jala pealt. Lahingute käigus pühiti paljud külad maa pealt 'hävitati sootuks'. Mul langes seda kuuldes nagu koorem südame pealt. Ega meiegi ole sita pealt riisutud 'viletsad' mehed. || (kehaasendist kõneldes:) nii, et lakatakse põhisõnaga märgitud kehaosale toetumast. Lamaja keeras end selja pealt külje peale. Mees tammus jala pealt jala peale. Täies elujõus inimene varises jala pealt 'püsti olekust'. || (staatiliselt, koha väljendamisel). Särk oli selja pealt märg, lõhki. Musta ülikonna pealt paistab iga tolmukübe kohe silma. *Papüürusekõrkjas on tubli kaks meetrit pikk, juure pealt neli-viis sentimeetrit jäme.. E. Lumet (tlk).
2. kasut. viitamaks kohale, kust keegi (v. miski) läheb, liigub v. kust midagi saadakse, hangitakse. Kalamehed tulid paadiga järve pealt. Kari tuli ristikupõllu pealt. Tulen praegu turu pealt. Rein tuli pikema reisi pealt. Mine mul tee pealt eest! Auto paiskus tee pealt kraavi. Hakkas minema, kuid vaatas veel ukse pealt korraks tagasi. Ostsin selle nurga pealt poest. Ma ei suutnud kuidagi oma pilku tema pealt lahti rebida. | ‹asendatav ka põhisõna elatiivilõpuga› kõnek. Millal te linna pealt tagasi jõuate? Ma ei kuulnudki, millal poiss küla pealt tuli. *Ta [= vana soldat] pani kroonu päält saadud „serdoki” selga.. Jak. Liiv. || teat. kauguselt, teat. vahemaa tagant. Mõne sammu pealt oli võimatu mööda tulistada. Peotrall oli mitme versta pealt kuulda. Seda võis juba hulga, tüki maa pealt näha. *Ta tabas vaenlast kiviga terve postivahe pealt. E. Raud.
3. kasut. viitamaks ametile, tööle, tegevusele, millest keegi loobub v. sunnitakse loobuma. Tulin selle töö, ameti pealt ära. Ta on nüüd autojuht, traktori pealt ammu ära. Ella viidi põllutöö pealt üle karja peale. Ta võttis end, tehti, sai koha pealt lahti. *Oma liberaalsete vaadete tõttu pidi ta varsti ka kooli pealt kaduma.. V. Panso.
4. kasut. viitamaks sellele, mille v. kelle eest v. arvel midagi saadakse v. loovutatakse. a. (üldiselt). Teenis selle tehingu pealt kenakese summa. Kaupmehed said kauba pealt suurt vahekasu. Relvavabrikandid teenivad ka sõja pealt. Ma hoidsin sel nädalal toidu pealt natuke kokku. Võta, 100 krooni kogu kupatuse pealt! Tulumaksu tuleb maksta igasuguste sissetulekute pealt. Mõisnikud nõudsid talupoegadelt teopäevi ka kõlbmatu maa pealt. *Neile makstakse preemiaid piima pealt, ja vilja pealt, ja lina pealt.. R. Sirge. *.. see voorimees maksis oma poja pealt kaks hõbemarka aastas kooliraha. J. Kross. b. (üksuse kohta, distributiivselt). Mis praegu piimaliitri pealt makstakse? Teenis õhtu pealt kakskümmend marka. Autojuhid saavad tasu veetud koormate pealt. Koormiseks oli neli külimittu adramaa pealt. Sauna kasutamise eest tuli maksta kümme krooni mehe pealt. *Nüüd olid tulepõletaja kalad eraldatud võrgumajade ette kuhjakestesse, iga paadi pealt oma osa.. A. Mälk.
5. mingist suunast, mingilt poolt. Tuul puhus külje pealt. *Tulime Hiiumaa pealt. / Paadis on räimed ja mõrrad. J. Smuul. || mingis suhtes, mingist aspektist, mingist küljest. *Seda asja tuleb iga kandi pealt kaaluda. Elu on iga kandi pealt mees oli Tõivgi, kui vara pealt vaadata. Ainult seesama valge hobune tal hinge taga oligi ja lapike kehva maad.. A. Maripuu.
6. kasut. viitamaks käimasolevale protsessile, tegevusele, mille ajal midagi toimub v. juhtub. Aeti südaöösel une pealt üles. Paistab, et mees on tapetud magamise pealt. Tulime poole etenduse, filmi pealt ära. Poisid saadi teo, pahanduse pealt kätte. Loomad tabati kurja pealt. Katkestas jutu poole lause pealt. Sõidu pealt ei tohi trammist maha hüpata. Kukkus äkki jooksu pealt pikali. Pealetungijad tulistasid otse jooksu, käigu pealt. *Õpetajad kutsuti poole tunni pealt direktori kabinetti kiirnõupidamisele. E. Raud.
7. kasut. viitamaks ülimale ajalisele vm. täpsusastmele. Maksan sulle selle kõik sendi, kopika pealt kinni. *„Ega nad siis kella pealt tule,” naeratas Aija. – „Miks ei tule? Ikka kella pealt. Kella pealt ja graafiku järgi..” M. Traat.
8. kasut. viitamaks sellele, mille kasutamiselt, pruukimiselt millelegi muule üle minnakse. Vabrikus mindi, vabrik läks auru pealt elektrimootoritele üle. Kütmine viidi masuudi pealt briketi peale.
9. kasut. viitamaks isikule, kelle tööd v. keda ennast eeskujuna võetakse. Poiss on ülesanded teiste pealt maha kirjutanud. Eks ma võtnud oma kirjatöös sinu pealt eeskuju. *Need olid nii ilmselt isa pealt õpitud sõnad, et see ajas peaaegu muigama. J. Kross.
10. kasut. viitamaks hindele, millelt mingis suunas toimub muutus. Füüsikahinne on langenud nelja pealt kolme peale, ajalugu aga tõusnud nelja pealt viie peale.
11. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Kõike hinge, südame pealt ära rääkima, ära ütlema. Kohvipaksu pealt ennustama. On nagu kuu pealt kukkunud. Noatera pealt.
II. ‹prep›
1. [gen] rohkem kui, enam kui, üle (hrl. vanusega ühenduses); ant. alla, alt. Naine juba pealt neljakümne, viiekümne.
2. [part] hrv pärast. *Tulime pealt jõulupühi, just enne uut aastat suurelt merelt.. Ü. Tuulik.
III. ‹adv›
1. pealtpoolt, kõrgemalt (ära); pealispinnalt, katmast (ära); ant. alt. Kangutas kastil kaane pealt. Kruvisin pudelil korgi pealt. Lambil on klaas pealt ära. Laps on teki pealt ära ajanud. Ratas viskas rihma pealt. Tapeet, värv on pealt ära tulnud. Varbal tuli küüs pealt ära. Masinal on mootor pealt maha võetud. Hakkasime koormat pealt maha lükkama. Hein tuleb pealt ära niita. Võta endal mantel pealt ära. Rüüpas pealt paar sõõmu ja andis õllekapa edasi. Ma ei lasknud sel mehel silma pealt 'jälgisin meest kogu aja'. *.. ilmus kooliõpetaja Laur ukse peale ja sõnas: „No poisid, poisid, ärge [mürgeldamisega] lage pealt ära tõstke.” O. Luts. || (staatiliselt, koha väljendamisel). Sibul on pealt kullakarvaline, seest siiruviiruline. Suured jääpangad olid pealt valged. Porgandid olid pealt küllalt jämedad, altpoolt peenemad. Pealt karvane riie. Pealt lahtine kaev. Pinal, karp on pealt lakitud. Kartulikuhi kaeti pealt õlgede ja mullaga. Järv kasvab pealt kinni. *.. seisis madala metsa serval palktare, pealt karusnahkadega kaetud nagu jakuudi jurta. J. Pärni (tlk). || väliselt, väljastpoolt. Ta pole nii paha poiss, kui pealt paistab. *Pealt ei saanud keegi aru, et [mees] haige . E. Park.
2. rõhutab mingi füsioloogilise protsessi, psüühilise seisundi jms. lakkamist kellelgi. Mul läks varakult uni pealt ära. *.. nii maias kui ta oligi – oli kompvekiisu ootamatult pealt ära läinud. E. Raud.
3. ‹tähenduslikult lahutamatut tervikut moodustava ühendverbi osana› näit. pealt kuulama, pealt kuulma, pealt nägema, pealt vaatama jt.
Omaette tähendusega liitsõnad: koha|pealt, äärepealt; kõigepealt; hetke|pealt, jala|pealt, jõhvi|pealt, kanna|pealt, karva|pealt, kopika|pealt, korra|pealt, kriipsu|pealt, minuti|pealt, paugu|pealt, punkti|pealt, päeva|pealt, ropsu|pealt, sendi|pealt, sõna|pealt, tunni|pealt, täpipealt

pilkuma ‹pilgun 42›

1. (kiiresti) edasi-tagasi liikuma (silmalaugude kohta). Mehe silmad pilguvad rahutult, hirmunult. Silmad, silmalaud hakkasid ägedalt pilkuma. Kui ta erutus, hakkas ta parem silm närviliselt pilkuma. Nutt kippus peale, silmad pilkusid haledalt. Pilkuvad silmad reetsid, et tüdruk on ärkvel. Sõdurid seisid valvel, silmgi ei pilkunud peas. Vaatas otse, pilkumata silmadega. Tüdruku pikad ripsmed pilkusid kiiresti-kiiresti. *.. nägi lamaja poolavatud silmi, mis vaatasid talle vastu pilkumata ja elutult. Need olid surnu silmad. A. Kivikas.
2. (valguse, tulede vm. kohta:) vilkuma, välgatlema. Taevas sirasid ja pilkusid loendamatud tähed. Tähed pilguvad läbi pilvede, läbi puulatvade. Paremal pilkus majakas, majakasilm. Laeval hakkas pilkuma signaallatern. Valgusfoor tänavanurgal pilkus. Auto punased stopptuled pilkusid. Orus lõid pilkuma asula tuled. Pimedas pilkusid siin-seal lõkked. Lennuki all pilkus tulesilmne linn. Läbi puude pilkus järvesilm. *.. kraav, mille põhjas praegugi pilgub vesi. J. Mändmets.

proovima ‹42›

1. millegi omadusi, seisundit, sobivust vm. kindlaks tegema, katsetama, kontrollima. Mees proovib vikatit, värve, uut püssi, noa teravust. Perenaine proovis puutikuga koogi küpsust. Proovi uut purje vaikse tuulega. Lähme kiike proovima! Nägin teda autot proovimas. Enne võistlust peab rada, jääd proovima. Haige proovib teist asendit. Enne kreemitamist tuleb naha tundlikkust proovida. Ma tahan oma võimeid proovida. Isa peaks äriga, loteriil õnne proovima (riskides midagi tegemise kohta). Noormees proovib juba mitmendat ametit. Olen vaesust omal nahal 'ise' proovinud. See on proovitud kalapüügikoht. Vaja proovida, kas redel kannab. Proovi, kas ulatud käega lage puudutama. Proovi ust, kas see on lukus. Proovib näpuga, varbaga vett. Kas oskad hambaga kulda proovida? Proovisin, milline lõhnaõli sobib. Poiss proovib võtit lukuauku. Pruut proovib kingi jalga, sõrmust sõrme. Ema proovis tütrele kleiti selga, uiske alla. Küll armastab peegli ees soenguid proovida. Proovi, kuidas see kübar sulle istub. Lavastaja proovib teda Hamleti rolli. Tahaksin proovida „Libahundi” Mari osa, end Mari osas. Poisid proovisid omavahel jõudu, rammu. Siin on tara kallal jõudu proovitud 'tara lõhutud, räsitud'. || maitsma. Proovi meie aia õunu! Ta proovis keelega, keeleotsaga märjukest. Proovi, kas supil on soola parajalt. Viis naabritele oma õlut proovida. Toite oli nii palju, et kõiki ei jõudnudki proovida. See poiss pole suitsu kunagi proovinudki. || kellegi v. millegi väärtust katsumustes kindlaks tegema, kedagi v. midagi proovile panema. Inimest proovitakse töös. Sind on proovitud ja kergeks arvatud. Armastust peab proovima. Saatus on proovinud mu usku, tahet, mõistust, võimeid. Ta on mu vana proovitud sõber. *Ta näib iseennast proovivat, kui palju ta kiusatusele vastu suudab panna. A. H. Tammsaare. *.. tahan oma tundmusi preili Marchand'i vastu tõsiselt ja mehiselt proovida. E. Vilde. || van teadmiste taset kontrollima. *Kooliõpetaja proovis uusi poisse. O. Luts. || van hindama. *Mul oli eile ja täna mahti eneste olukorrale proovivat pilku heita.. E. Vilde.
2. ‹hrl. da-infinitiiviga› midagi teha püüdma. Lamaja proovib pead tõsta, end pöörata. Proovisin tõlkida. Proovi kuidas tahes, suitsetamist jätta ei saa. Proovis ja proovis, aga portree ei tulnud kujutatava sarnane. Kui õige prooviks tangot (tantsida). Võiks ju malet proovida. Ei maksa minna proovimagi, nagunii ei võida. Ta ei proovinudki tõtt teada saada. Proovisin vastu hakata. Olen mitu korda proovinud sulle helistada. Poiss on juba kaua proovinud tüdruku tähelepanu köita. Võiks juba künda, kündi proovida. | (käsu, keelu, ähvarduse, palve jms. väljendamisel). Ära proovigi valetada. Proovi sa vastu hakata! Proovigu veel keegi siin lärmata! Proovi ükski kord õigeks ajaks tulla. Eks proovi ainult ära võtta!

pulss ‹pulsi 21› ‹s›

1. ka med keha pinnal tukslemisena tuntav arterite tõukeline (rütmiline) laienemine südame pumbatud vere toimel. Nõrk, hea, sage, aeglane, rahulik, korratu pulss. Pulsi korrapärane rütm. Pulsi täitumus. Pulss lööb kiiresti, jõuliselt. Arst võttis lamaja käe ja kompas, katsus, mõõtis pulssi. Ema loeb poja randmelt pulssi. Palaviku korral pulss kiireneb, sageneb. Magades pulss aeglustub, pulsi sagedus 'pulsisagedus' väheneb. Pulssi polnud, pulss oli lakanud. Meelekohtades taob, tuksub pulss. *Minu pulssi katsumas käies väitsid tohtrid, et see võnkleb vaevaliselt nagu siksakiline kustuv maojälg kõrbeliivas. A. Beekman. || piltl millegi hrl. intensiivne rütm. Ta tunnetab hästi uue elu pulssi. Kiire pulsiga suurlinn. Kohaliku kunstielu pulss oli loid. Rock'n'roll'i raudne pulss.
2. tehn lüpsiaparaadi töörütmi üks perioodiline osa. Lüps sagedusega 48 pulssi minutis.

põlvili ‹adv›
põlvede peale maha v. põlvede peal, põlvedel maas. Põlvili (maha) heitma. Noormees langes neiu ette põlvili. Haavatu vajub aeglaselt põlvili. Poiss komistas ja kukkus põlvili. Laps tõuseb põlvili istmele. Mehel õnnestus põlvili jääpangale ronida. Lamaja ajab, upitab enda põlvili. Palusin põlvili (maas) andeks. Ainult põlvili saab koopas edasi liikuda. Korjab põlvili marju. Nad palvetasid põlvili. Poiss pidi karistuseks nurgas põlvili herneste peal seisma. *Põder oli liiga kohmakas, et kõrvale põigata ja ilvese hüppehoog paiskas ta põlvili. O. Tooming. || piltl (alistatuna, võidetuna, omadega läbioleku kohta). Kellelgi ei õnnestu seda väikest ja mehist rahvast põlvili suruda, põlvili panna. *„Eesti Sõna” kirjutas, et läheb aega mis läheb, aga Saksa armee surub Stalingradi põlvili. E. Raud. *„Kui ei abistaks Ameerika rahamehed, oleks Inglise filmitööstus ammu põlvili,” ütles hiljaaegu .. John Ferry. V. Lään.

pöörama ‹pöörata 48›

1. midagi keskpunkti v. telje ümber liikuma panema v. selles suunas nihutama, keerama. Tüürimees pöörab rooliratast. Pööras rooli järsult paremale. Pukktuulikut, veskit (tuulde) pöörama. Uste, akende pööratavad käepidemed. Pöörab võtit lukuaugus. Karbil on hingedel pööratav kaas. Pööra mutter lõpuni. Pööras krabinal raamatu lehekülgi. Pöörame seda tasapinda 45° võrra. Kõrbetaimed pööravad keskpäevatundidel oma lehed serviti. *Maa pöörab ennast Päikesele vastu ja meie tajume seda kui päikesetõusu. L. Meri. | piltl. Aja(loo)ratast ei saa tagasi pöörata. Otsustasin oma elus uue lehekülje pöörata.
2. (seoses inimese vm. olendi asendi muutumisega:) käänama, keerama. Magaja pööras teist külge, ühelt küljelt teisele. Seda kuuldes pööraks isa hauas teise külje! Lamaja pööras end kõhuli, küljele. Ratsanik pööras end hobusel küljetsi, sadulas tagasi. Küll pöörab ja käänab ennast peegli ees! Pööra selg! Pööras pilkajatele selja ja läks minema. Pöörasin end sinnapoole, kust hääl kostis. Ta ei pööranud peadki. Kõikide näod olid pööratud tema poole. Pööras palge vastu päikest. Pöörasin häbelikult näo, silmad, pilgu kõrvale. Kui sind lüüakse ühele põsele, siis pööra ette ka teine. Taat pööras parema kõrva rääkija poole. Haige pöörati selili. Lehm pööras end tagasi vaatama. | piltl. Külaelu edendajad pöörasid pilgu noortele. *.. kas teie veelgi ei märka, kuidas kogu maailm ümberringi pöörab oma pale ristiusu poole.. E. Kippel.
3. midagi teistpidi, teisele küljele keerama, midagi niiviisi mingisse olukorda viima v. ajama. Pööras ämbri, purgi, klaasi kummuli. Pudeli põhi pöörati ülespoole. Taskut, kotti pahupidi, pahempidi pöörama. Laps pööras pakki käes siia ja sinna. Rasked roomiktraktorid ja palgiveoautod on metsateed segi, põhjatuks pööranud. | piltl. Sõda pööras kogu elu pahupidi. Mõtet, tõde pahupidi pöörama. Ära pööra ennast, oma hinge teiste ees pahupidi! Ta pööras kõik mu plaanid segi. *.. seda ma ei ütelnud, et sina üksi süüdi oled; sa ära pööra sõnu pahempidi. Süüdi oleme mõlemad. O. Luts. || otsides segi ajama, sobrama, tuhnima. Läbiotsimisel pöörati kogu maja, korter, tuba pahupidi. Kõik kapid pöörati segi, kõik riiulid soriti läbi. *Ema otsis võtit, ta pööras ja pahmas toas.. M. Rebane. *Kogu ümbruskond pöörati segi, aga suur osa asjadest jäi kadunuks. E. Kreem. || kündma. Pööras adraga maad, põldu, sööti. Sahk pöörab mulda. *Aga maapinna pööranud ta põlluks, mis tänapäevani põld on. M. J. Eisen.
4. midagi poolkaarde painutama, kahekorra seadma vms., keerama. Ülespoole pööratud ninadega tuhvlid. Pööra särgikrae tagasi. Seeliku alumine serv on laialt sissepoole pööratud. Pööratud äärega palistusõmblus. || kõnek näppude vahel keerates valmistama. *Sõber viskab kirve käest ja hakkab endale vilkat pöörama. O. Luts.
5. millegi v. kellegi suunda muutma, teist suunda andma. Mees pööras hobuse metsateelt maanteele. Pöörab paadinina vastu tuult, kalda poole, tagasi. Poiss pööras järsult jalgratast ja kukkus. | kõnek (3. isikus ühenduses ilmastikuga). Öösel pööras tuule lõunasse. || pööratud mingis suunas asetsev. *Jääraku suue oli pööratud Karantiini lahe poole. U. Liivaku (tlk). || piltl millelegi teist sisu, teistsugust suunda andma, midagi teiseks tegema v. muutma. Nad pöörasid relvad oma endiste liitlaste vastu. Pöörasin jutu mujale, teisale. Püüdis kõike öeldut naljaks pöörata. Katsu tehtud kurja vähehaaval heaks pöörata. Taat on põikpea, tema meelt pole kerge pöörata. Juhtunu pööras teiseks kogu mu elu. Tähelepanu pöörama 'kellelegi, millelegi tähelepanu osutama'. Kuld pöörab kuninga meele. *Anne surma järel pööras ema kogu oma armastuse Estrile. K. A. Hindrey. *Sina pöörad ju ikka veel põranda all riigikorda. A. H. Tammsaare. || veenma v. sundima kedagi usku, maailmavaadet vms. vahetama; kedagi meeleparandusele kutsuma. Paganaid ristiusku pöörama. Hakkas misjonäriks ja läks pärismaalasi õige usu poole pöörama. Ta katsub teda tagasi jumala juurde pöörata. Teda käisid päästearmeelased pööramas. Loe piiblit, see pöörab sind patust! *See, kes noori punaseks pööras, lasti maha. J. Smuul. *Tahan teid pöörata. Tahan teist teha mehe, nagu ta peaks olema. H. Raudsepp. || jur täitmisele suunama. Kohtuotsus, karistus pööratakse täitmisele.
6. oma suunda muutma, endisest suunast kõrvale keerama. a. (liikumisel). Järgmise maja juurest pöörake paremale, paremat kätt. Pöörasin ümber nurga kodutänavasse. Marjulised pöörasid maanteelt kõrvale, sihilt metsa. Poiss pöörab poolelt teelt, metsast suure ringiga tagasi. Pöörab tuttavat nähes nurga taha. Auto pöörab maja ette. Pöörasime sammud, otsa kodu poole. Mees pööras minekule. Tuul pööras lõunasse, on vahepeal pööranud. *Ja ruttu pööras ta laeva poole minema. E. Aspe. b. (ilma liikumiseta). Kuhu see tee pöörab? Järgmisest tänavast pöörab üks väike põiktänav, seal ma elangi. c. piltl. Ilm pöörab sajule, sulale, pehmemaks. Ilm hakkab, sätib pöörama. Õhtupoolikul pööras vihmale, külmale, tormiks. Elu pööras rahulikumaks. Mina küll ei tahaks kiviaega tagasi pöörata. *Annaks Jumal, et need sõnad ei pööraks su enese vastu. K. Ristikivi. *Küll asjad veel pööravad. Vara rõõmustada, vennikesed! O. Jõgi (tlk). || kõnek hakkama (midagi tegema). Mehed on viimasel ajal jooma pööranud. Seltskond pööras peagi kaklema, tülli. *Süda pööras järsku kripeldama teretamata jätmise pärast.. L. Vaher.
7. ka van kõnek mingis asjas kellegi poole pöörduma (3. täh.), kedagi kõnetama. Mind paluti selles asjas teie poole pöörata. Küsimusega, palvega, ettepanekuga kellegi poole pöörama. *„Jääge nüüd lapse juurde,” pööras Hildegard teenija poole.. A. H. Tammsaare.
8. kõnek (südamepöörituse, iiveldustunde tekkimise kohta). Sisikonnas pöörab, olen vist merehaige. *Aga minu süda pööras selle sakslase surmast nii pahaks, et .. oksendasin ma nii kaua, kui rohelist sappi hakkas tulema. J. Peegel.
9. keel sõna pöördeti muutma, konjugeerima. Pöörake sõna „lugema” olevikus ja minevikus!

pöörduma ‹37›

1. ümber keskpunkti v. telje liikuma v. nihkuma. Uks pöördus vaikselt hingedel. Võti pöördub lukus, lukuaugus. Käepide pöördub kergesti. Rattad pöörduvad pehmes pinnases raskelt.
2. end (ümber) pöörama, end käänama, end keerama. Lamaja pöördub selili, ühelt küljelt teisele, teisele küljele. Pöördub näoga hüüdja poole, suunas. Lauasistujad pöördusid mind tunnistama. Ingrid pöördus pikkamisi ja vaatas mulle otsa. Ta pöördus trepil ja vaatas tagasi. Poiss pöördub ema vaate eest kõrvale. Pöördusin hüüde peale. Kõigi pilgud, silmad pöördusid ukse poole. Külalise vaade pöördus lakke, peremehele. Paat pöördus kummuli. Lilled pöörduvad päikese poole. | piltl. Ta on alati nii endasse, enesesse pöördunud 'endasse tõmbunud, endasse sulgunud'. Sissepoole pöördunud pilk. Elu pöördus ootamatult pahupidi. Kõik väärtused on pöördunud pea peale. *.. temagi nina hakkas viimasel ajal pudeli poole pöörduma. M. Traat.
3. kuskile v. kellegi juurde abi, nõu v. teadete saamiseks minema; oma palvet, kaebust vms. kellelegi suunama; kellelegi oma sõnu suunama, kedagi kõnetama. Haige pöördus arsti poole. Ravile pöördus ta alles viimases hädas. Selle küsimusega, selles küsimuses pöördu juristi poole. Pöördus kaebusega, avaldusega ametiisikute, valitsuse poole. Õpilased pöördusid kirjaniku poole palvega kõnelda romaani saamisloost. Kui sul abi, nõu, toetust on vaja, võid julgesti minu poole pöörduda. Tema poole pöörduti mitmesuguseis asjus. Häda sunnil kellegi poole pöörduma. Valitsus pöördus üleskutsega rahva poole. „Peame vist appi minema,” pöördus Ain kaaslaste poole. „Kallid vanemad!” pöördub ta kirja alustades koduste poole. *Pöördusin siis arhiivide poole, et esiisade jälile jõuda. J. Semper. || tegevust millelegi suunama, millegagi tegelema hakkama. Helilooja pöördus oma loomingus rahvamuusika poole. Elu lõpul pöördus kirjanik uuesti proosa juurde tagasi. Ta on nõela ja niidi juurde 'õmblustööle' tagasi pöördunud. *Ei jäänud Andresel muud üle kui pöördus ikka sagedamini pühakirja lugemisele. A. H. Tammsaare.
4. endisest suunast kõrvale v. tagasi pöörama, oma suunda muutma, pöörama (6. täh.). a. (liikumisel). Pöördusime väiksema liiklusega tänavale. Poiss pöördub rattaga külavaheteele. Nad pöördusid ümber nurga, mere suunas. Pöördusime tuldud teed tagasi, poolelt teelt vasakule. Kuulsin selja taga samme ja pöördusin joostes maja poole. Kõndis toas ringi ja pöördus siis kööki. Ostud tehtud, pöördusime koduteele. Mees lehvitas ja pöördus minekule. Pöördusin juba mitu korda minema, aga ikka hoidis miski kinni. Vanker pöördus laiale kruusateele. Paat pöördub laeva poole. Auto pöördus töökoja juurest maanteele. Tuul pöördus põhja, loodesse, vesikaarde. Torm oli pöördunud kagust itta. || kuskile (tagasi) minema v. tulema. Kui kooli lõpetan, pöördun maale, kodukülla tagasi. Pöördus tagasi tööpostile. Sõda lõppes ja mehed pöördusid koju, kodumaale tagasi. Meile anti käsklus kohe sadamasse pöörduda. Usuti, et pärast surma pöördub hing kehasse tagasi. b. (liikumiseta). Jõgi pöördub lõunasse. Esialgu viis tee põhja, siis pöördus kaarega läände. *Särjepütilt viis tee mööda ja talu ligidal pöördus sellele veel teisigi külavahelisi radasid. V. Uibopuu. c. piltl. Ilm pöördub vihmale, halvale. Jutt pöördus tervisele, laste peale. Pöördusime tagasi endise teema juurde. Kõigi tähelepanu pöördub lavale. Mõtted pöördusid asjalikumale rajale. Jättis joomise ja pöördus õigele teele. Jaani rahu pöördus pikkamööda tagasi. d. pöörduv vastupidiseks muutuda võiv. Pöörduv reaktsioon keem nii päri- kui vastassuunas kulgeda võiv keemiline reaktsioon. Pöörduv protsess füüs ka esialgsele vastupidises suunas toimuda võiv protsess.
5. teiseks muutuma v. saama. Näib, et kõik pöördub siiski heaks, hea poole. Olukord pöördus naljaks. *Kord veel rõõmuks pöördub / kõik su lein ja halin.. A. Kaalep (tlk). || usku vahetama; meelt parandama. Paganad pöördusid ristiusku. Mõni patune võib veel pöörduda.
6. keel pöördeti muutuma, konjugeeruma. Kuidas pöördub sõna „tekkima”? Kõik selle tüüpkonna sõnad pöörduvad täpselt tüüpsõna järgi.

säär|saabas
säärik. Kõrged, pikad 'kõrge säärega' säärsaapad. Sooja karusnahast voodriga säärsaapad. Mehel olid jalas kannustega säärsaapad. Kannab põlvini ulatuvaid musti säärsaapaid. Metsamehed olid säärsaabastes. Lamaja säärsaabastes jalad olid rippu üle voodiserva.

tooma ‹tuua, tõin 40›

1. midagi v. kedagi kusagilt kaugemalt kellelegi v. kuhugi lähemale toimetama (kandes, vedades v. endaga kaasa võttes).; ant. viima. a. (elusolendi jõul v. vahendusel). Toob pakid koju käe otsas, jalgrattaga, autoga. Toit toodi lauale kandikuga, suure tirinaga. Jõuluvana tõi seljakotiga kingitusi. Käskis keldrist tuua korvitäie kartuleid. Tõin mõned asjad pööningult alla. Käi poes ära, too piima ja leiba! Tädi toob iga kord külakostiks tordi. Jõuluõhtul toodi õled tuppa. Endel tõi kuurist jalgratta. Ajalehed tuuakse tellijaile koju kätte. Näitusele toodi eksponaate kogu Eestist. Laudu toodi hobustega saeveskist. Kuidas pidi salakaup tollist läbi toodama? Lind toob nokas, noka vahel poegadele ussikesi. Ta oli käinud karjamaal hobust toomas. Läks haigele arsti tooma. Isa nõuab, et tütar oma väljavalitu näha tooks. Tõi endale naise Muhust. Tuli algul üksi, siis tõi pere järele. Aiandisse toodi appi, abiks kooliõpilasi. Vaenlane tõi kohale lisajõude teistest rindelõikudest. Kurjategija tuuakse kohtu ette. Preili toodi tõllaga kohale. Jalgadega on palju liiva tuppa toodud. Võistluselt toodi hõbemedal, teine koht. Kütust on odavam maale tuua 'importida' Venemaalt kui Norrast. Kaktused on meile toodud Mehhikost. Sakslaste toodud ristiusk. *Helene von Habermann oli rikaste vanemate laps ja tõi [abielludes] rohke kaasavara abikaasa majasse .. E. Aspe. || (suulise teatamise, edasirääkimise kohta). Kui abi vaja, tulgu keegi mulle sõna tooma. Kubjas tõi käsu, et hommikul tuleb mõisa minna. Kas sa tood häid uudiseid? Linnast toodi ootamatu teade. Ma toon sulle tervitusi Agneselt. Mis sõnumeid sa tood? b. (millegi jõul v. toimel). Laevad toovad Tallinna iga päev palju turiste. Tehas on pidevalt uusi mudeleid turule toonud. Tsüklon tõi paduvihma. Torm oli linnupesa puu otsast maha toonud. Täpne lask tõi vaenlase lennuki alla. Tuul toob ninna värske heina lõhna. Hukkunud laevadelt toovad lained randa igasugust kraami. | piltl. Mari on toonud elu vaiksesse majja. Direktor tõi kooli uusi tuuli. Tood oma juttudega meile veel õnnetuse kaela. Püüab tuua 'manada' näole rahulikku ilmet. Raadio, raamat toob kauged paigad lähemale. Soojade pannkookide nägemine toob vee suhu. Kuuldud hällilaul tõi tal meelde lapsepõlve. Mälestus tõi pisara silma, naeratuse huulile. Kohutav vaatepilt tõi mehel judinad üle selja. Solvumine toob huulile, keelele tigedad sõnad. Ehmatus olevat pummeldajatel aru pähe toonud. *.. mulle oleks proua Renate seltskond ainult muret ja kavalerikohustusi kaela toonud ja seepärast otsustasin minna üksinda. O. Tooming.
2. märgib, et millegi tulekuga koos toimub midagi, sellega kaasneb midagi. Keegi ei tea, mida toob homne päev. Pööripäev tõi lund. Mustlane ennustas, et tulevik toob talle au ja kuulsust. Mis saatus toob, tuleb vastu võtta. Vihm enne jaani toob head. Viimati toob see juhus meile õnnetuse kaela. Õhtupoolik tõi tugeva äikesehoo. Sügis tuleb ja toob värvid metsa. Lõoke toob lõunasooja, pääsuke toob päevasooja, ööbik toob öösooja. *„Tuul tõuseb, ehk toob külma ja lund,” mõtles valges pihtkasukas noor naine .. E. Tennov.
3. (kusagilt, millegi seest) välja võtma v. tõmbama; (kedagi v. midagi) ilmsiks v. avalikuks tegema, (selgesti) nähtavaks v. kuuldavaks tegema. a. (konkreetse objekti kohta). Tuhnis sahtlis ja tõi sealt nähtavale paksu klade. Tõi põuetaskust lagedale suitsupaki, viinapudeli. Poiss toob põuest igasugust kraami lagedale. Hõikumine tõi kadunud lapse viimaks lagedale. Näita, mis mees sa oled, too dokumendid lagedale! Kontrollreid ei toonud ilmsiks ühtegi korrarikkujat. Taskulambi valgus tõi pimedusest nähtavale tekki mähitud lamaja. Kaevamiste käigus toodi päevavalgele pronksiaja kivikalme. Arhiividest päevavalgele toodud materjal. Mihkel tõi esitatud nõudmiste peale kuuldavale sügava ohke. Tumm vehkis kätega, tuues kuuldavale veidraid häälitsusi. *Jah, linna kaunistamiseks oskab Perikles maa altki raha lagedale tuua .. L. Metsar (tlk). *Tõrkus [laps sündimisel] nii, et kaks tohtrit ta vägisi päevavalgele pidid tooma ja ema elu rippus juuksekarva otsas. E. Vilde. b. (abstraktse objekti kohta). Artikkel tõi avalikkuse ette tehingu tagamaad. Kuuldemängu põhiidee oli hästi kuulajateni toodud. Too oma tarkus, tähtis põhjus siis lagedale! Selline käitumine tõi päevavalgele mehe tõelise olemuse. Politsei on jõugu pettused ja kuritööd valge ette toonud. Ta lõi lauale oma suure trumbi, tuues mängu isalt kuuldud saladuse. *Aga ei olnud ka seda, kes tõe oleks valgele toonud ... J. Oengo.
4. juhtima, suunama. Eksimist pole karta, sest siia toob asfalttee. Kraavid toovad järve vett lisaks. Rattajäljed tõid ta naabri õue. Neljas lõng tuuakse üle esimese lõnga. *Nõnda, ilma majata, ei viinud nad [= trepid] kuhugi, ei toonud kuskilt. M. Berg.
5. avaldama; esitama. Ajaleht toob mitmesuguseid kirjutisi, lugusid, sõnumeid. Raadio tõi teateid sõjakoldest. Tõlketeoseid tuuakse „Loomingus” harva. Kirjanduse nimestik on toodud artikli lõpus. Kliimamuutusi iseloomustavad tabelis toodud andmed. Väite kinnituseks tõi sõnavõtja rohkesti näiteid, tsitaate. Eespool toodud mõttekäigust järeldub, et .. Kaie tuuakse alati teistele eeskujuks. Liiklusõnnetuse põhjuseks olevat toodud tee libedus. Lahkub, tuues ettekäändeks, vabanduseks peavalu. Ma toon kõik avalikkuse ette, kuidas minuga on ümber käidud. || lavastama. Draamateater on lavale toonud ka muusikale.
6. midagi tagajärjena esile kutsuma, mingit seisundit põhjustama. Sõda tõi rahva ellu suure muutuse, pöörde. Viivitus oleks toonud kasu asemel kahju. Välisreis tooks talle vaheldust. Selline teguviis toob üksnes tüli ja pahandust. Hukatust toov auahnus. Kas sellesse asjasse on ülepea võimalik selgust tuua? Ükski rohi ei toonud haigele abi ega kergendust. Minestanut püüti meelemärkusele, teadvusele tuua. Tooge ta ometi mõistuse juurde, mõistusele! Kolin toob magaja ärkvele. Maavärin tõi paljudele surma. Vaidlusele toob lõpu kellahelin. Kerge raputus võib pähklirahe kaela tuua. Öeldakse, et killud toovad õnne. *Isa matused ja mõningad teised toimetused toovad õppimisele kaunis pika vaheaja .. O. Luts. *.. arvati koguni, et saunaahju kütmiseks ei kõlba haab üldse – toob saunalistele sügelised või kärnad külge. A. Viires. || põhjustama kellegi tulemist kusagile. Teab mis tuuled teda siia on toonud. Mis sind nii hilja veel meile tõi? Laat tõi 'meelitas' rahvast murdu kohale. Ilus suvi toob turistid Pärnusse. Teda oli vanglasse toonud viin. Sõda tõi saarele võõraid inimesi. Valimised tõid seekord võimule, tüürile, tüüri juurde konservatiivid. Loos tõi mulle esimeseks vastaseks Peetri.
7. andma. Jumalatele toodi lepitamiseks ohvreid. Mis sundis sind oma karjääri ohvriks tooma? *Ning täna kiriku juures tuli [õpetaja] mulle kohe ise juure ja tõi terekätt! A. Mälk. || tulu andma, sisse tooma. Arvati, et soo ei too mingit tulu. Küllap maja hakkab peagi kasu tooma. Luulekogu ei toonud talle nimetamisväärset tasu. Eilne börsitehing tõi aktsiate müüjale tuhandeid. See hüpe tõi talle kuldmedali. Rahvalaulude esitus oli koorile toonud eriauhinna. || kõnek (käsu korral). „Too raha siia!” käratas röövlinägu. „Tooge 'laske' ma näitan teile, kuidas seda tehakse,” teen ettepaneku. *„Jõudu!” – „Jõudu tarvis!” võttis naine tervise vastu ja lisas juurde: „Eks too oma jõud ka!” J. Parijõgi.
8. sünnitama; poegima. Tahab, et naine talle poja tooks. Suure kõhuga, nagu hakkaks last tooma. Tavaliselt toob lammas korraga ühe talle. Emis tõi kevadel kümme põrsast. Kui kass pojad tõi, jäeti neist ellu ainult üks.

upakile ‹adv›

1. külili, pikali v. kummuli (maha); ebaloomulikku asendisse; viltu(asendisse). Traktor oli upakile kraavi jäetud. Upakile vajunud tsistern, piimanõu. Ratas jäi kivi taha kinni ja koorem lendas upakile. Torm ajas laeva upakile. Upakile löödud seened. Tugevam tuulehoog võib pehkinud tara upakile paisata. *Merelagendikult alatiselt puhuvad edela- ja läänetuuled olid teda [= kabelit] veidike upakile kallutanud. A. Kalmus.
2. kummargile, uppasendisse; röötsakile. Laskus upakile, et otsida diivani alla veerenud sõrmust. Lamaja ajas end upakile, üritas püstigi tõusta. Lendasin tugevast obadusest upakile. Kassipoeg kukkus upakile, käpad laiali. Uhkus ajab upakile. *Kord puksis meie oma kõverate sarvedega oinas mu kraavi upakile .. H. Raudsepp.
3. piltl lörri, untsu, maha. Mitu panka on omadega upakile läinud. Abielu kippus upakile kalduma. Mees sai mingi tõve külge ja jäigi upakile. Levis kuuldus, et keiser on upakile löödud.
4. upakil. *Ehk oleks läind ajand ometi lehma asemegi tasaseks, see seisab upakile, tagumine ots vastu lage, esimesed jalad nagu kaevus. A. H. Tammsaare.

valuline ‹-se 5› ‹adj›
valulik
1. kehalist valu valmistav; valutunnet väljendav. Valulised tursunud veenid jalasäärtel. Valuline sünnitus. Valulised südameatakid. Haige roojamine oli valuline. Kuuleb lamaja valulisi oigeid. Kukkunu näol on valuline grimass. Mudis valulise ilmega maksa piirkonda. Haavatud hobuse valuline hirnumine.
2. hingelist kannatust, kurbust, muret tekitav v. väljendav. Valuline hüvastijätt, kojuigatsus. Valulised mälestused. Vaevasid mitmed valulised probleemid. Hiljem tuli valuline kahetsus oma hoolimatuse pärast. Rasked, valulised kõhklused. Vaatasin teda valulise kaastundega. Hääles on valuline nukrus, kurbus. Näol oli pisut valuline naeratus. Tema hääletoon oli valuline. Vaatas mulle otsa valulise pilguga. Nendes värssides väljendub luuletaja valuline isamaa-armastus. *.. aga sügavad vaod otsmikul ja suu juures räägivad millestki valulisest. Kuidas ta eluga hakkama saab? H. Kiik. | piltl. *Puud tarduvad. Lasevad rüüstatud ladvad norgu ja nende vahel voogab tume, valuline kohin. O. Kool.
▷ Liitsõnad: maailmavaluline.

ägama ‹37›

1. kurtes häälitsema v. oigama. a. füüsilisest valust ja vaevast. Ägas valust, valu pärast. Haige ägas valu käes, valudes. Naine ägas tuhudes. Haavatud ägasid ainult. Merehaiged oksendasid ja ägasid. Eile purjutas, nüüd hommikul ägab kassiahastuses. Lamaja ajas end korraks ägades istuma, ent vajus kohe tagasi pikali. Eit tõusis ja hõõrus ägades ristluid. Mõnigi haavatu jäi lahinguväljale ägama. *Ta [= viga saanud karu] lonkas, astus vaevaliselt ja ägas iga sammu juures .. V. Rummel (tlk). b. hingevalust, ahastusest, meeleheitest vm. tundest. Ema ägab meeleheites, kuid ei suuda last aidata. Ta kõneles ärevalt ja ähkis ning ägas. *.. kiskusid ta käed uuesti rusikasse ja viha, mis ta rinda täitis, pani ta ägama. E. Vilde. c. piltl. Maa vappus ja ägas mürskude lõhkemises. Mets mühises ja ägas tormihoogudes. Viljapuud lausa ägasid viljade koorma all. Laev tõuseb ägades hiigellaine harjale. Riiulid ägavad raamatute raskusest. Peolaud otse ägas toitude ja joodava raskuse all. *Martin sõudis. Tullid ägasid pesades .. H. Sergo.
2. hädaldama, kaeblema, kurtma. „Aidake, ma lämbun!” ägas haige. „Elu on nii saatana raske!” ägas Jaan. „Armas Jumal, aina õnnetused ja avariid!” ägas vanaema. „Kõik on läbi!” lausus ta ägades. *Muudkui ägatakse ja kirutakse aega, aga ise elatakse üle jõu ja ollakse süüdi. R. Roht.
3. piltl sotsiaalse rõhumise vm. surve all vaevlema. Talupojad ägasid sajandeid pärisorjuses, mõisnike ikkes. Võlakoorma all ägavad talud läksid sageli oksjonihaamri alla.