[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

laius ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. ruumi, kujundi, keha v. eseme üks mõõtmeid. Mõõda kapi pikkus, laius ja kõrgus. Laius meetrites, sentimeetrites. Koridoril on laiust ainult veidi üle meetri. Mõõtsime, saime mõõtmisel toa laiuseks 3 meetrit. Peipsi järve suurim laius on 48 kilomeetrit. Kleidile tuli vöökohal laiust lisada, juurde anda. Seelik on mulle laiuse poolest, laiuselt paras. Jõelamm oli kogu laiuses üle ujutatud. Õlgade, puusade laius. Sel mehel on pikkust ja laiust. Poiss kipub rohkem laiusse kui pikkusse kasvama. || avarus. *Mingi raske kuppel oli kummunud üle vete laiuse. F. Tuglas. | piltl. Teadmiste, silmaringi laius.
▷ Liitsõnad: haarde|laius, siru|laius, töölaius; normaal|laius, pealt|laius, valmislaius; selja|laius, õlalaius.
2. geogr. Geograafiline laius 'maakera punkti kaugus ekvaatorist nurgaühikutes väljendatuna'. Külmad hoovused suunduvad suuremate laiuste alt ekvaatori poole, soojad hoovused jälle ekvaatori poolt suurematele laiustele.
▷ Liitsõnad: lõuna|laius, põhjalaius.