[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 32 sobivat artiklit.

basiilika1› ‹s
ehit sammaste v. piilaritega löövideks jaotatud piklik (hrl. kiriku)ehitis, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ning kõrgem. Vana-Kreeka, Rooma, gooti basiilikad. Kolme-, viielööviline basiilika.

ilma|rahvas
teised inimesed, laiem avalikkus. Oma alpusega jääb veel ilmarahva naeruks. Hakka nüüd kõiki ilmarahva jutte uskuma! Kes ilmarahva suud jõuab sulgeda!

kaba11› ‹s

1. mingi pikerguse eseme laiem ots v. osa; püssipära. Püssi kaba. Oherdi kaba 'oherdipea laiem osa, mis puurimisel vastu rinda surutakse'. Piibu, lusika kaba 'kaha'.
2. puu langetamisel tüüka külge jäänud läbisaagimata osa

kaha111› ‹s

1. varrega eseme laiem v. jämedam nõgus v. õõnes ots. Piibu, lusika, kulbi kaha. Võttis piibu ja hakkas tubakat kahasse toppima.
2. murd kahv. *Osav kalamees ja vähipüüdja nagu ta oli – pani kahad vette .. J. Parijõgi.
3. zool varrega riidest võrkkott putukate v. veeloomade püüdmiseks

kudrus|tükk
etn kudrustega tikitud laiem riba (muistse) seeliku allääres

käppkäpa 22 või kõnek käpu 21› ‹s

1. ka zool looma jala kõige alumine (küünistega) osa. Esimesed, tagumised käpad. Rebase, ilvese, hundi käpp. Putuka, mesilase käpp. Koer pani pea käppadele, lakkus käppa, tõusis tagumistele käppadele. Kass pesi käpaga silmi, katsus käpaga ust. Muri oskab käppa anda. Tema esiisa suri karu käppade vahel. Kutsikas keeras enese selili ja ajas käpad püsti.
▷ Liitsõnad: esi|käpp, tagakäpp; mesikäpp.
2. kõnek ka hlv käsi; pihk. Mehel käpp nagu labidas. Siin mu käpp, lepime ära! Võta, too käpaga, käpuga laaste! Tere, anna käppa ka! (Korista) käpad! (keelavalt käperdama kippujale). Ähvardas püssiga: „Noh, vennikesed, ajage nüüd käpad püsti!” Mõistlik mõistab, aruline saab aru, rumal katsub käpuga. *Pingil, endisel kohal küürutas Sass, pea kahe raske ja mühkliku käpa vahel.. R. Sirge. *Aga kui sa siin üksi omatahtsi vaatad, siis kisub käpud kihelema – et mis uus, see oma.. A. Mälk. || käpas selge, käes (5. täh.) *Mul viis valmis, aga riimid ei tule välja. Sinul see asi käpas? E. Tegova.
▷ Liitsõnad: karu|käpp, koba|käpp, raudkäpp.
3. tööriista v. masina tööosa konksjas v. laiem ots; vastav tööriist v. masinaosa. Kultivaatori, ankru käpad. Taimlas kobestati pinnast kõplaga või käpaga.
▷ Liitsõnad: hanijalg|käpp, kobestus|käpp, vedrukäpp.
4. bot lõhestumata juuremugulate ja varre alumisse otsa koondunud lehtedega rohttaim (Orchis). Tõmmu, hall, kahkjaspunane, ahtalehine käpp. ||liitsõna järelosanaka muudes taimenimetustes, näit. jänesekäpp
▷ Liitsõnad: jumala|käpp, kuradikäpp; jänese|käpp, kassikäpp.

laiend-i 2› ‹s

1. laiem koht esemel, elundil jm. Koopa, kaeveõõne laiend. Kerajate laienditega toru. Taime varre laiendid. Veenide laiendid. Söögitoru sopjas laiend. Mudasel põllul töötamiseks pandi kombaini ratastele laiendid.
▷ Liitsõnad: veenilaiend.
2. keel lause kõrvalliige, mis on alistusseoses mingi teise lauseliikmega. Nimisõna, tegusõna laiend.
3. info faili nime järel olev tunnus, mis iseloomustab failis sisalduva info liiki (näit. .doc, .txt), nimelaiend
▷ Liitsõnad: faililaiend.

lehtlehe 22› ‹s

1. kõrgemate taimede tüvendi hrl. lame roheline, klorofülli sisaldav organ, kus toimub fotosüntees ja vee aurumine. Nõeljas, süstjas, rombjas, ümar, hõlmine, lõhine leht. Vahajad, nahkjad, sametised, läikivad lehed. Astlaks, köitraoks muundunud leht. Puude, põõsaste lehed. Punaste lehtedega vaher. Lehtede sahin, kahin. Lehed kolletavad, langevad, varisevad. Mets läheb lehte, on lehes, lehtes, lehis. Puud on juba täies lehes. Kurgitaimed on alles kahel lehel 'kahe lehega'.
▷ Liitsõnad: abi|leht, ala|leht, idu|leht, kõrg|leht, liht|leht, liit|leht, pärisleht; haava|leht, kapsa|leht, kase|leht, kastani|leht, lepa|leht, loorberi|leht, palmi|leht, puu|leht, pärna|leht, rabarberi|leht, ristiku|leht, roosi|leht, sireli|leht, tamme|leht, tee|leht, tubaka|leht, vahtra|leht, viigileht; õiel katte|leht, kroon|leht, tupp|leht, õieleht; taimenimedes kobru|leht, korts|leht, kõõlus|leht, lese|leht, paise|leht, piibe|leht, tee|leht, ubaleht.
2. puhas v. tekstiga, piltidega v. kujunditega paberitükk, paberileht (tihti mingi dokumendi v. selle plangina). Puhtad lehed. Konspekteerib lahtistele lehtedele. Märkmikust rebitud leht. Viis lehte kopeerpaberit. Esimehe laud oli avaldusi, ankeete, arveid jm. lehti ja pabereid täis. Mitmest lehest koosnev skeem, kaart. || kunst trükitult paljundatud graafikateos, tõmmis, estamp. Graafiline leht. Graafikanäitusel oli eksponeeritud üle 100 lehe. || kõnek mängukaart. Mehed asusid kaarte mängima, Jaan segas, tegi lehed. Tal olid head lehed käes. Mängime veel, mul leht jookseb 'tulevad kätte head kaardid'. *Pikkamisi keeras Kusti oma kaardi [= potiemanda] nähtavale. Halb leht .. R. Sirge. || kuhugi köidetud paberileht, näit. vihiku-, raamatuleht. Vana raamatu, arhiivitoimiku koltunud lehed. Lehte keerama. Sirvib, lappab albumi lehti. | piltl. *Jah, eks me elu halle lehti / ka pärast meid veel sirvita. P. Haavaoks.
▷ Liitsõnad: ankeet|leht, arvestus|leht, haigus|leht, herbaar|leht, info|leht, joone|leht, kaardi|leht, kava|leht, korjandus|leht, kutse|leht, küsitlus|leht, laulu|leht, lend|leht, loendus|leht, lõike|leht, menüü|leht, mustri|leht, müüri|leht, nõrga|leht, nõude|leht, oote|leht, paberi|leht, palga|leht, registreerimis|leht, reklaam|leht, revisjoni|leht, saate|leht, suunamis|leht, sõidu|leht, teekonna|leht, tellimis|leht, täite|leht, töövõimetusleht; ees|leht, palge|leht, tiitel|leht, vaheleht.
3. lehtmaterjal; õhuke plaat mingit ainet v. materjali. Lehtkuld on üliõhuke kullast leht. Fooliumi müüakse rullina ja lehtedena. Leht nätsu, želatiini.
▷ Liitsõnad: kulla|leht, puit|leht, teras|leht, vineerileht.
4. hrl. mingi tööriista plaatjas, õhem ning laiem osa. Laia, kitsa lehega labidas. Kirvel on silm ja tera ehk leht. *Pilgu hiljem avas ta kaheteralise noa suurema lehe. A. Mälk.
▷ Liitsõnad: kaap|leht, kirve|leht, labida|leht, sae|leht, vedru|leht, viili|leht, vikatileht.
5.liitsõna järelosanakasut. ka mõne lehtja anatoomilise moodustise kohta
▷ Liitsõnad: kõrva|leht, loote|leht, lõpuseleht.
6. kõnek ajaleht. Lehti tellima. Ostab hommikul värske lehe. Loeb lehte. Mis lehes uudist? Meil käib mitu lehte. Kas lugesid seda lehest või kuulsid raadiost? Leht kirjutas Jaanist, Jaani piltki oli lehte pandud. Lehes kirjutati ufodest.
▷ Liitsõnad: ajaviite|leht, bulvari|leht, hommiku|leht, jutu|leht, kõmu|leht, maakonna|leht, moe|leht, naiste|leht, nalja|leht, noorte|leht, nädala|leht, perekonna|leht, pildi|leht, pilke|leht, provintsi|leht, päeva|leht, rinde|leht, satiiri|leht, töölis|leht, üliõpilasleht; foto|leht, laua|leht, seina|leht, välkleht.

liit|intervall
muus puhtast oktaavist laiem intervall

lintlindi 21› ‹s

1. suhteliselt kitsas ja õhuke ning pikk ribajas moodustis v. kujund. a. teat. otstarbeks mõeldud riideriba, (laiem) pael. Tanu, madrusemütsi lindid. Roosad lindid juustes, patsides. Korravalvuritel oli lint ümber käise. Haridusminister lõikas lindi läbi ning avas uue koolimaja. Lindiga köidetud lillekimp. Valgete lintidega pärg. Iluvõimlemisel kasutatakse palli, linti jt. vahendeid. *Kui ma ärkasin, istus minu vastas leitnandipagunitega ohvitser, Georgi lint rinnas .. J. Lintrop. *Selle [= kaabuloti] hall vilt oli tolmust peaaegu kivistunud, lindil võis näha higisõõna. R. Sirge. b. kõnek (magnetofoni-, filmi-, perfolindi vm. ribaja toote kohta). Makk mängib, lint kerib ühelt kettalt teisele. Muusikat, kõnet lindile võtma 'lindistama'. Linti, lindile rääkima, laulma. Muusikat jooksvalt lindilt '(raadios:) vahepealse teadustuse v. kommentaarideta'. Barograafi lint. c. kõnek (kuulipildujalindi kohta). Kuulipilduja vaikis, lint oli läbi. *Ta tühjendas kuulipildujasse jäänud pooliku lindi esimese valanguga lõpuni .. H. Lepik (tlk). d. tekst jäme kohev esialgne heie. Lindimasin ühendab mitu linti ning venitab need ühtlaseks. e. (muu ribaja moodustise kohta). Taimed istutatakse ridadena või mitmest reast koosnevate lintidena. Ahven koeb marja pika lindina, mis kinnitub veetaimede külge. f. piltl. Teede hallid lindid põldude vahel. Keset luhta lookleb Emajõe sinine lint, Emajõgi sinise lindina. Kündev traktor läheb, vagude must lint järel. Ta elu oli hall argipäevade lint.
▷ Liitsõnad: au|lint, finiši|lint, käise|lint, leina|lint, ordeni|lint, palmiku|lint, patsi|lint, pulma|lint, pärja|lint, siidlint; filmi|lint, heli|lint, kirjutusmasina|lint, kleep|lint, kärbse|lint, magnetofoni|lint, maki|lint, mõõdu|lint, mõõte|lint, mütsi|lint, paber|lint, perfo|lint, telegraafi|lint, tihendus|lint, videolint; kuulipilduja|lint, padrunilint; jõe|lint, maantee|lint, suitsu|lint, teelint.
2. tehn lintkonveieri veovahend ning lastikandeelement. Transportööri lint jäi seisma. Heinapallid liiguvad linti mööda virna otsa. *Ma jälgin, kuidas roomav lint / alt üles kannab tõmmud kivid .. J. Sütiste. | piltl. Peolaua katmine läks nagu jooksval lindil 'kiiresti ja sujuvalt'.
▷ Liitsõnad: konveieri|lint, transportöörilint.
3. kõnek veolint, roomik. Tanki, traktori, buldooseri, ekskavaatori lindid. || linttraktor. *Kraksi [= traktoristi] lint seisab poe juures, aga mehi pole ollagi! E. Rannet.
▷ Liitsõnad: veolint.

lõhe16› ‹s

1. (hrl. suurem, sügavam, laiem) pragu. Maapinna lõhed. Laiad lõhed merejääs. Kaljus on lõhe. Algul tekivad krohvisse, lakke, seina mõrad, neist praod ning edasi juba lõhed. Sõrmeotste, rinnanibude lõhed. Pikselöögist tuleb puutüvesse lõhe, mis pikkamööda armistub.
▷ Liitsõnad: huule|lõhe, jää|lõhe, kabja|lõhe, kalju|lõhe, kivi|lõhe, kuiva|lõhe, külma|lõhe, piki|lõhe, pinna|lõhe, ring|lõhe, seina|lõhe, suulae|lõhe, säsi|lõhe, õhulõhe.
2. piltl lahknevus, lahutav erinevus. Lõhe teooria ja praktika vahel. Parteis tekkis ületamatu lõhe. Perekondlik lõhe süvenes. *Sellega algas avalik lõhe kogu meie rahvuslikus elus .. F. Tuglas.

maokas1-ka, -kat 2› ‹adj
suure maoga (2. täh.), kõhukas. Vana maokas lehm. Paks maokas vanaeit. || hrl. keskelt laiem, kumera küljega; mahukas, ruumikas. Maokas heinakuhi, lambiklaas. Maokad aamid, vaadid. Maokas samovar, teekann, vaas. Maokas portfell kaenlas. Maokad Peipsi lodjad. Vanaaegne maokas puhvetkapp. *.. madalad maokad kiviehitised oma ruumikate rehalatega .. H. Raudsepp. *.. kõrval toolidel mitme aasta kaustad, maokad köited. L. Kibuvits.

mõla|laba
mõla laiem osa; aerulaba. *.. Toivo peksis mõlalabadega vett ja paat käis ringi nagu saba taga ajav koer. L. Hainsalu.

naast-u 21› ‹s

1. metallist vm. materjalist kaunistav, tugevdav v. kinnitav kilbike, nupuke v. plaadike (näit. rihmal, vööl, relval, kirstul). Pussitupe, mõõgavöö, noapea hõbedased, pärlmutrist naastud. Naastudega kaunistatud hobuseriistad, sõjarüü. Sepistatud naastudega tammepuust uks, värav. Auto jääkummide protektorisse on haarduvuse suurendamiseks pressitud kõvasulamist naeljad naastud. || (mitmesuguste muude pinnast veidi kõrgemate kühmukeste, mõhnade, liistakute v. kilbikeste kohta). Rooste pudeneb raua pinnalt naastudena. Naastud hobuse jalgadel. Sarvjad naastud linnu varvaste vahel. Põletikulised naastud suu limaskestal.
▷ Liitsõnad: hõbe|naast, kummi|naast, luu|naast, messing|naast, metall|naast, plekk|naast, pronks|naast, sarv|naast, teras|naast, tina|naast, vasknaast.
2. bot kroonlehe ülemine, laiem osa

peaillat peasse e. pähe pl. part päid e. peasid pl. illat peadesse e. päisse 15› ‹s

1. inimese keha ülemine ajude ja meeleorganitega varustatud ning kerest kaelaga eraldatud osa. Piklik, ümar, kõrge laubaga, suur, väike pea. Pead pöörama, (üles) tõstma, kummardama, langetama. Pead käte vahele võtma, õlgade vahele tõmbama. Noogutab tervituseks peaga, pead. Raputab, väristab eitades pead. Vangutas, kõngutas laitvalt pead. Pea vajub norgu, langeb rinnale. Kõnnib, pea maas, norus päi.. Vanakese pea tudiseb, väriseb (otsas). Ajasime pead ülespidi vahtides selga. Lõi pea uhkelt püsti, kuklasse, selga. Käib pea püsti, kuklas, seljas. Põrkasid pimedas päid pidi kokku. Naised pistsid pead kokku ja sosistasid salajuttu. Osutab peaga ukse poole. Hüppas pea ees vette. Pane padi pea alla. Poiss oskas pea peal seista ja käte peal käia. Hoidis vihmavarju pea kohal. Pea kohal kärgatas äike. Pea kohal ripub 'on otseselt ähvardamas' oht tööta jääda. Vanaema silitab lapse pead. Uudishimulikud pistsid pead aknast välja. Vesi käis kukkujal üle pea. Hoopi pähe, vastu pead andma, saama. Lõi pea valusasti ära. Kannatanul on pea seotud, side ümber pea. Sai peast haavata. Kukkus endal pea lõhki, endale suure muhu pähe. Mütsi pähe panema, vajutama, tõmbama. Mütsi peast võtma. Tõmbab pluusi, kampsuni üle pea selga, seljast ära. Poiss tiris teki üle pea. Tööd on meil praegu üle pea 'väga palju'. Kübar, rätik on peas. Rippus, pea alaspidi. Meie pea peal 'korrus kõrgemal' korteris tantsiti öö läbi. Vend on õest poole pea jagu, pool pead pikem. Poiss on oma teadmistelt teistest pea jagu, pea jao 'tunduvalt' üle. Kuidas pea, nõnda kübar. | piltl. Süüdistusi langes talle pähe nagu rahet. ||sisekohakäänetesrõhutab millegi pea juurde v. külge kuulumist. Lastel olid näod kriimud peas. Silmad põlevad, on pungis peas. Kõigil on naerul, hädised näod peas. Nägu peas väsimusest hall. Küsigu ise, tal endal ka suu peas. Juuksed peas kui harjased, nagu takukoonal. Silmad peas kui tõllarattad. Tal on endal silmad peas, et õiget välja valida. Teevad lahke näo pähe. Silmad läksid valust pahempidi pähe. Külm tahtis kõrvad, nina peast ära võtta. Hoolas ettevaatamine pistab õnnetuse silmad peast. *Pärast vastati talle haiglast, et silm on [mehel] peas, ohtu pole.. M. Traat. || kasut. peas kajastuva tervisliku vm. kehalise seisundi kirjeldamisel. Töötab nii, et pea aurab, suitseb (otsas). Väsinud, unine, joobnud, purjus, vindine pea. Meestel oli õllest väike kilk peas. Oli purjus peaga, joobnud päi jõkke kukkunud. Kaine, targa, selge peaga 'kainena' ei oleks niisugust asja juhtunud. Lähme pead lahutama, pea on õppimisest juba paks, paistes (otsas). Puhanud, värske peaga läheb töö paremini. Pea kumiseb, kohiseb, valutab, lõhub (otsas). Terve eilse päeva valutasin pead. Pea tuikab, lõhub valutada. Pea on raske, uimane, haige. Pea lausa hõõgus palavikust. Tema pea ei kanna(ta) kõrgust. Joob vahel (viina) rohkem kui (nõrk) pea kannab. Viin hakkas, lõi, tõusis pähe. Ving, leitsak, karm hakkab pähe. Tundis, kuidas vihast lööb, tõuseb veri pähe. Magas hommikuks pea selgeks. Haigel hakkas pea pööritama, ringi käima. Kiitus on ta pea ringi käima, pööritama pannud 'eneseimetluse tekitanud'. Haige kaebas pead 'peas oli valu vm. halb tunne'. *Ka Karin tundis, et tema peas sumises ja palged hõõgusid. A. H. Tammsaare. || selle juustega kaetud osa; juuksed, soeng. Valge, linalakk pea. Sassis, salkus, kräsus, kammitud, lokitud pea. Heleda, musta, punase, värvitud peaga naine. Pead sugema, kammima, kratsima. Pea kõõmetab, hakkab paljaks minema. Ema otsis laste päid, lastel pead 'peast täisid'. Poiste pead aeti nulli pealt, nulliga paljaks. Ema peas on juba halli. Tuul sasib laste päid. Mehed seisid paljastatud päi 'mütsid austusavalduseks maha võetud'. Halli pead austa, kulupead kummarda. *Teised juuksurid .. saavad auhindu, teevad ilusaid päid, pildid pannakse lehte. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: laada|pea, pidu|pea, pulmapea; lagipea; poisi|pea, siilipea; vesipea.
2. muu elusolendi vastav kehaosa. Pühvli, karu, kitse pea. Vaala, kala, linnu pea. Sisaliku, mao pea. Mesilase, mardika pea. Suurte sarvedega, kõvera nokaga pea. Nudi peaga lehm, oinas. Koer paneb pea käppadele, tõmbab kõrvad ligi pead. Kutsikal tulevad silmad pähe, on juba silmad peas. Loomad rapsivad parmude käes peaga. Hobusele pannakse päitsed pähe. Varss loobib pead, lööb pea hirnatades püsti. Kärbes puhastab jalgadega pead. Kašeloti pea moodustab umbes kolmandiku ta kogupikkusest. *„Maas peaga härg on tugeva veoga,” arvas Simmu. A. Mälk. || looma pea toiduainena. Ema ostis turult süldi keetmiseks päid ja jalgu.
3. piltl pea psüühiliste protsesside ja tunnete asupaiga ning võrdkujuna. a. (normaalne, selge) mõistus, mõtlemisvõime, mõtlemine; pea mõtete asupaigana; arusaamine, taibukus. Peaga poiss, tüdruk. Ta on hea, targa, kõva, tuima peaga õpilane. Ta pea on puust, aganaid, saepuru, takku täis 'rumal'. Teos annab midagi nii peale kui südamele. Ehitajal läheb vaja nii käsi kui pead. Tema pea ei suuda sellest aru saada. Matemaatikat ta pea jagab (hästi). Pea töötab nagu kellavärk. Tal ei jätkunud õppimiseks pead. Hakkab peaga leiba teenima. Pea on täis suuri kavatsusi. Peas küpses kindel plaan. See mõte käis, välgatas mul tõesti läbi pea, peast läbi. Lasksin peast läbi (käia) kõik võimalused. Viska niisugune mõte, kavatsus peast! Pähe tikuvad veidrad mõtted. Teeb, mis aga pähe tuleb. Tal(le) tuli pähe kampsun roheliseks värvida. Tuli pähe minna ja läksingi. Mis tal(le) pähe tuli, et ta niimoodi minema pistis? Mis sulle pähe tuleb – nii ju ei tohi! Pane sina ka pea tööle, mõtleme koos! Mõistust pähe panema, võtma. Mõistus tuleb pähe. On hulludel aru peas! Viin võttis meele, mõistuse, viimse arunatukese peast. Läks, jäi suure mure pärast peast segaseks. Niisuguseid asju võib ainult peast ogar teha. Rääkisin rumala peaga, rumalast peast saladuse välja. See on mul omast peast mõeldud muster. Omast peast ta sinna ei läinud, keegi ikka käskis. Ära teisi kuula, otsusta, mõtle oma peaga. Olime ehmatusest peata 'segaduses, ähmi täis'. Ema pistab lapsele rinna suhu, aga ei pane meelt pähe. *„Poeg, minu vana pea ei saa hästi sinu asjust jagu,” rääkis isa.. A. H. Tammsaare. *.. näljas inimene ei mõtle enam peaga, vaid kõhuga.. A. Hint. b. pea teadmiste talletajana, talletuskohana; mälu, meelespidamine; miski mälu abil tehtav. Pähe õppima, tuupima. Sõnad ei jää, ei hakka pähe. Õppetükid on hästi, sõna-sõnalt, otsast lõpuni peas. Mitte ei mäleta: justkui auk peas, justkui peast pühitud. Pea on hõre (nagu sõel), ei pea midagi kinni. Tüdruk teab peast palju luuletusi. Peast lugema, ütlema, arvutama. Peast ununema, minema. Kas oskad meie koolimaja peast joonistada? Kui pead ei ole, siis peab jalgu olema. Mis sa õpid noores eas, seisab eluaeg sul peas. *Toite peaks ta kokaraamatuta, peast keeta mõistma. H. Raudsepp. c. pea tunnete ja tahte asukoha v. sümbolina. Kuuma peaga seda küsimust ei lahenda. Rahulik, külma peaga võistleja. Pead jõudsid juba vaidluseägedusest jahtuda. Ainult tema võib sõbra pead pöörata. *Jutukal minial oli õigus ainult rääkida; tegutseda ja talitada võis ta ainult ämma pead mööda. A. H. Tammsaare. *„Juhanil oli,” ütles ema, „juba maast-madalast natuke kange pea, kes kord ettevõetud tujust ei tahtnud lahkuda..” F. R. Kreutzwald.
4. inimene v. loom. a. (hulga märkimisel). Farmi piimakarjas on üle 100 pea. Lambaid oli tuhande pea ümber. Veiste arv kasvas mõnekümne pea võrra. *Üks jõuab õhtuks sülla klombitud kive paika panna, teine ei saa poolegagi valmis, raha aga jaga peade järgi. P. Kuusberg. b. kellegi isik, keegi ise. Inimkonna, rahva parimad, helgemad pead. Õpetatud, valgustatud pead. Küsi mõne targema pea käest nõu. Noorukite seas oli andekaid päid. Tema kuulub ärksamate peade hulka. Puudust tuntakse iseseisvalt mõtlevaist peadest. Seal soovib rändur kord puhkama panna pea. Tal on koht, kuhu vanas eas panna pea 'kus elada, asuda'. Vaenlane purustab oma pea vastu meie kaitset. *Ohvitseride seas on ausaid ja mõtlejaid päid. J. Kross. c. (inimese) elu. Kurjategija pea eest lubati kõrget tasu. Põgenikul õnnestus oma pea päästa. Vastuhakk võis osavõtjatele pea maksta. Riskis põgeniku varjamisel oma peaga. *Minule on surmaotsus mõistetud, minu pea peale kümme tuhat tsaarirubla pandud. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: hall|pea, kahu|pea, kiilas|pea, kräsu|pea, kulu|pea, kähar|pea, linik|pea, nudi|pea, paljas|pea, puna|pea, sasi|pea, tanu|pea, valge|pea, ümarpea; jahu|pea, juhm|pea, kaval|pea, kummi|pea, kõlu|pea, lamba|pea, loll|pea, nüri|pea, oina|pea, pudru|pea, puu|pea, põik|pea, põrund|pea, rumal|pea, tai(g)na|pea, tark|pea, tola|pea, tuisu|pea, tuli|pea, tuule|pea, uljaspea.
5. piltl juht, valitseja, ülemus; eestvedaja, pea- v. ninamees. Kroonitud pead. Katoliku, luteri usu kiriku pea. Rahva ilmalik, vaimulik pea. Peremees oli söögilauas pea. Kapten on laeva(l) pea. Lasterikka perekonna pea. Suurte riikide pead tulid nõupidamiseks kokku. Kunstikoolkonna pea. Temast sai selle kamba pea. *Kui on kord juba olemas vabariik, küllap siis sellele ka pea leitakse. P. Kuusberg. *Siis asus Atta laev jälle ta [= juhtinud laeva] kõrvale ja pisut ettegi, sest Atta oli selle tee pea. A. Mälk.
▷ Liitsõnad: kiriku|pea, linna|pea, perekonna|pea, riigi|pea, sugukonnapea.
6. miski kujult, asendilt v. ülesandelt pead meenutav. a. taime (jämedam) ülaosa; latv, tõusme ots; õis, vili. Kapsas hakkab juba pead keerama, kasvatama, moodustama. Sel kapsasordil kasvab kõva, tihe, kore, piklik, ümar, lapergune pea. Teravili loob pead. Pika, jämeda, raske peaga rukis, nisu, oder. Tänavu on viljal nii kõrt kui pead. Ostsin paar lillkapsa pead. Ulatas mulle poole päevalille suurest, seemneid täis peast. Juurvilja pea 'ülaosa, kust kasvavad välja lehed'. Punase, valge peaga ristikhein. Lumikelluke on pea mullast välja pistnud. Kurgitaimedel on juba pead väljas. b. hari, tipp; lagimine, pealmine osa. Rukkihakkidele pandi pead otsa, rukkihakid kaeti peadega. Oskan kuhja pead teha, kuhja teritada. Majakale, tuulikule tehti uus pea. Kõrge korstna pead ei olnud udus nähagi. Mahlapudeli lakiga kaetud pea. Mägede lumised pead, lumiste peadega mäed. Aiapostidel on lumemütsid peas. Villi, vistriku pea. Rindade pead 'nibud'. Jätab kirjutades tähtedel pead 'punktid, täpid' ära. c. eesmine, (liikumisel) ettepoole jääv osa. Ree, saani pea ja pära. Komeedi pea ja saba. Spermatosoidi pea. d. (pikliku) eseme jämedam v. laiem ots. Tuletiku, naela, nööpnõela pea. Võimlemiskurika, reketi pea ja vars. Kandilise peaga polt, kruvi. Kullatud peaga täitesulepea. Merevaigust peaga mansetinööbid. Kübaranõelal oli linnukujuline pea. Laskis saapasäärtele uued pead 'labaosad' panna. e. tööriista vm. eseme osa, millest kinni hoitakse, käepide. Noa, kahvli, naaskli, viili pea. Sae leht ja pea. Pöörleva peaga kruvikeeraja. Kirjapressi nikeldatud pea. Luust peaga jalutuskepp. Poiss tegi pussile ise pea taha. *Juhan tõmbas taskust liigendnoa, avas selle, ulatas, pea ees, tütarlapsele. M. Metsanurk. f. tööriista sõlm v. detail, kuhu midagi kinnitatakse. Oherdi, puuri pea. Fotoaparaadi statiivi pea. Kepsu ülemine, alumine pea. Tuuliku tiivad kinnituvad võlli pea külge. Reha saarepuust pea, sirelist pulgad ja kuusest vars. Kitarri, mandoliini peas on häälestusvirblid. Õnge pea abil kinnitatakse õng nööri külge. g. töötamiseks vajalik(em) osa. Harpuun koosneb vardast ja avanevate kidadega peast. Vasara, noole pea ja vars. Treitera kinnitusosa ehk keha ja tööosa ehk pea. Priimuse, õlilambi pea. Mootoriklapi pea ja säär.
▷ Liitsõnad: kapsa|pea, maisi|pea, nisu|pea, odra|pea, rukki|pea, tolmuka|pea, viljapea; küünar|pea, nisa|pea, näärme|pea, reieluu|pea, rinna|pea, sugutipea; frees|pea, heli|pea, jaotus|pea, kopeer|pea, kruvi|pea, lambi|pea, lõhke|pea, lõike|pea, magnet|pea, naaskli|pea, naela|pea, noa|pea, noodi|pea, nõela|pea, oherdi|pea, peitli|pea, pistiku|pea, poldi|pea, priimuse|pea, puuri|pea, pöörd|pea, ree|pea, rist|pea, saapa|pea, sae|pea, silla|pea, sule|pea, süüte|pea, tugi|pea, tuuma|pea, viili|pea, viimistlus|pea, ühenduspea; juustu|pea, suhkrupea; tuulispea; taimenimedes härja|pea, kobar|pea, villpea.
7. piltl algusosa. a. (inimeste rühmal). Kolonni pea. Rongkäigu pea jõudis juba lauluväljakule. *Jaamahoone esisel seisis .. täies varustuses väeühik, ülemad iga allüksuse peas. R. Sirge. *Udu voogas ja muutus paiguti nii tihedaks, et .. paarikümne ree pikkuse voori saba pead ei näinud. E. Rannet. b. (loomakarjal, linnu- v. putukaparvel). *Veidi aega keerelnud, venis elav [mesilaste] pilv koonlakujuliseks, suundudes peaga .. uudismaa kohale. O. Tooming. c. (sissejuhatav andmestik). Ajalehe pea 'nimi koos järjekorranumbri jm. ilmumisandmetega' on sellel aastal uudse kujundusega. Tabeli pea 'lahtrite pealkirjad' on ülevaatlik. Meie sõnaraamatu artikli peas on märksõna koos tema kohta käiva grammatilise infoga. Filmi peatiiter ehk pea.
8. van põhihind. *Nad tasusid vaevalt ostuprotsendid ära, kapitali või pea maksmisest polnud juttugi. J. Mändmets.
9. kõnek kasut. elatiivis seisundi märkimiseks (mida eelnev sõna täpsustab); kellenagi v. millenagi, nii ja niisugusena; teatavas seisundis olles, teataval kujul. Lapsest, noorest, väikesest, vanast peast. Elusast, surnud peast. Keedetud, küpsetatud, praetud peast. Ei saanud unisest peast esialgu arugi, kus ta on. Joobnud peast läheb ta riiakaks. Langes haavatud peast vangi. Poisikesest, tüdrukust peast oli ta nii hea laps. Ägedast peast võib ta lüüagi. Läks haigest peast tööle. Küpsekartul on kuumast peast kõige maitsvam. Seened ei kõlba toorest peast süüa. Mis see vile uuest peast maksis? *.. Ott meeldib Tiinale rohkem kui Oskar, seda ei annagi Oskar Otile surnust peastki andeks. A. H. Tammsaare. *Lüüakse [sõjas] vigaseks ja asi vask. Aga kus sa sandist peast lähed... A. Jakobson.
vt pähe

pea|pael

1. etn värviline palmitud pael juuste kooshoidmiseks ning peaehteks neidudel, pealõng
2. ümber pea kantav laiem pael (hoidmaks juukseid näole langemast, ehtena vm.), laubapael. Sportlase peapael. Suvepäevadel jagati firma logoga neoonvärvides peapaelu.

pilve|lõhe
lõhe, laiem ava pilvedes. *..õhtutaeva pilvelõhest välja vaatav päikene poetas viimaseid värvilisi lõimi.. A. Mälk.

poolteiseinimese|voodi
kaheinimesevoodist kitsam ja üheinimesevoodist laiem voodi

põnts-a 23› ‹s
murd paadi v. laeva kere kõige laiem koht. *Kliiverpoom hoogsasti lainesse sööstab, põntsa päält voog kargab.. J. Oengo.

püssi|pära
püssilae laiem osa, mis laskmisel toetub vastu õlga. Suru püssipära laskmisel tugevasti vastu õlga. Sai käsitsivõitluses püssipäraga hoobi selga, löögi pähe.

reekreegu 21› ‹s
murd laiem jääpragu. Sõitis hobusega reeku. *Lahe jäässe tekkis reek, mis õhtuks muutus mitmekümne meetri laiuseks lahvanduseks. A. Kasemaa.

respekt-i 21› ‹s

1. aukartus, austus, lugupidamine. Kurdetakse, et noortel pole vanade vastu küllalt respekti. Kuulsasse professorisse suhtusid kõik respektiga. Mul on temaga vastastikune respekt. Ei mingit respekti ülemuste suhtes. Respekti sisendav, tekitav, äratav eruditsioon. *.. üks asi on presidenti kiruda õllesaalis, teine asi on aga respekt institutsiooni ees. A. Juske.
2. hrv laiem tühi serv (näit. raamatulehel v. vaselõikel)

ribas|külv
põll mets külv, kus kaht (v. enamat) kitsa vahega rida eraldab järgmisest viirust laiem vaheltharitav reavahe, viirgkülv. Salat külvatakse tasasele maale ribaskülvi viisil. Põlduba külvatakse tavaliselt ribaskülvis: kolm rida 13–15-sentimeetriste vahedega ribana ning ridade vahega 40–50 sentimeetrit.

serv-a 22› ‹s

1. (hrl. õhukese, lameda) eseme äär, äärejoon või külgpind, mõnikord ka osa sisepinna poole suunduvast äärealast, kitsam v. laiem riba tasapinna v. eseme välispiirdel. Margi hammastatud servad. Saagja servaga puuleht. Terava servaga kivikild. Kirjuta paberi paremale servale oma nimi. Pildi alumisel serval on kunstniku signeering. Lehekülje servadele oli tehtud märkmeid. Pargitud nahk on servast õhem ja rabedam. Riide lõigatud serv tuleb palistada. Varrukate servad on narmendama kulunud. Tüdruk tõmbas rätiku serva näo ette. Toppisin juuksed mütsi serva alla. Kampsuni alumine serv on soonikkoes. Must valge servaga pilv. Sakiliste servadega haavaarm. Mündi rihveldatud serv. Loojuvast päikesest paistis veel punane serv. Labida serv puutus vastu kivi. Vanaema tegi käe servaga leivataignale risti. Näkitses isutult võileiva serva. Vesised, punaste servadega silmad. Istusin voodi, tooli servale jalgu puhkama. Hoidsin tooli servast kahe käega kinni. Saapad olid sängi serva all. Istusime parve serval, jalad vees. Tõmbasin taldriku laua serva poole. Katuse serva all oli pääsukesepesa. Saematerjali kitsas külg on serv. Korrapärase kujuga tellise või kivi pikki külgtahkusid nimetatakse servadeks. || mat hulktahuka kahe külgneva tahu kokkupuutumiskoht, kahetahulise nurga tasanditele ühine sirge. Kolmnurkse püstprisma kõik servad on võrdsed.
▷ Liitsõnad: all|serv, ees|serv, esi|serv, külg|serv, otsa|serv, põhi|serv, sise|serv, välisserv; kinnitus|serv, lõike|serv, paindeserv; hõlma|serv, kai|serv, keele|serv, kleidi|serv, laua|serv, lava|serv, lehe|serv, mantli|serv, naha|serv, pilve|serv, seeliku|serv, sängi|serv, tooli|serv, voodiserv.
2. mingi ala, territooriumi piirjoon ja osa välisäärest keskkoha poole jäävast pinnast, ääreala; vahel ka osa väljaspool olevast vahetult külgnevast alast. Jahimehed varitsesid metsa serval. Püstitasime telgi lagendiku servale. Kopli servas sõid hobused rohtu. Tihniku serv ulatus järve kaldale. Töötati põllu ühest servast teise ulatuva ahelikuna. Õue teises servas on lillepeenrad. Meie müügilaud on turu sealpoolses servas. Sõitsime trammiga linna serva, servale. Ta elas linna servas. Kolisin elama linna teise serva. Selliseid sõnumeid tuli Eestimaa igast servast. Sõjad puhkevad kord siin, kord seal maailma servas. Kogu mannerjää mass liikus keskkohast servade poole. Tuul kihutas pilvi taeva ühest servast teise. Maantee, kõnnitee servas ootasid inimesed bussi. Hoidusin tee servale. Rada on mõlemast servast valge triibuga märgistatud. Tee servadele istutati ilupuid. Põllu servale korjatud kivihunnikud. Majake pargi serval. *Ma olen nüüd oma väikest isamaad servast servani näinud, teda tundma õppinud.. J. Pärn.
▷ Liitsõnad: heinamaa|serv, jää|serv, linna|serv, liustiku|serv, maa|serv, metsa|serv, muru|serv, pargi|serv, põllu|serv, raba|serv, ranna|serv, rentsli|serv, soo|serv, söödi|serv, taeva|serv, tee|serv, turu|serv, tänava|serv, võsa|serv, väljakuserv; ida|serv, kagu|serv, loode|serv, lõuna|serv, lääne|serv, põhja|serv, õhtuserv.
3. augu, süvendi, järsaku äär, ääreala. Vahtisin augu servalt alla. Seisime jõe kaldal, üsna serva peal. Laava valgus üle kraatri serva allapoole. Ratsutasime piki järsaku serva. Kraavi serv tuleb sirgeks võtta.
4. rinnaku, järsaku külgpind. Kõrgendiku parem serv on järsk. Niisutatavate põldude külgi piiravad kumerad servad. Tallinna lahte piiritleb lõuna pool Põhja-Eesti platoo järsk serv.
5. nõu, anuma vm. (kõrgem) äär, külg, eriti ääre ülaosa. Katkise servaga savikauss. Kass pani käpad lüpsiku servale. Ronisin üle tünni serva sisse. Kullatud servaga tass, kauss. Ämbrid on servani, servini täis. Jõi piima otse kannu servast. Lind vaatas üle pesa serva. Uppuja haaras kinni paadi servast. Vesi valgus üle kalossi serva sisse. Üles, alla keeratud servaga kübar. Tõmbasin kaabu serva silmadele.
▷ Liitsõnad: kaabu|serv, kausi|serv, klaasi|serv, paadi|serv, sõime|serv, taldrikuserv.
6. piltl (abstraktsetes seostes). Oma aastatelt jõuab ta juba kolmekümnenda serva alla. Ta kaldub juba üht serva pidi meie mesti. Lugu jäi mulle mõnest servast segaseks. See film näitas meie elu servast serva. Neiu on täitnud mehe meeled servast servani. *.. kuskil teadvuse serval.. uitab üks mõte, see on rõõm. M. Traat.

sigimik-miku, -mikku 30› ‹s
bot emaka alumine laiem osa, milles asetsevad seemnealgmed. Ülemise, keskmise, alumise sigimikuga õied. Sigimikust areneb vili.

süstjas-ja, -jat 2› ‹adj
süstakujuline. Tursklastel on süstjas keha. Võilille, lina lehed on süstjad. Süstjas leht 'tipu ja aluse suunas ahenev leht, mille kõige laiem koht on keskpaigas ja millel pikkus ületab laiuse vähemalt kolm korda'.
▷ Liitsõnad: lineaal|süstjas, pikliksüstjas.

süü|malts
mets aastarõnga laiem, lopsakama koega osa

tuiksoone|laiend
med seina nõrgenemisest tingitud laiem koht tuiksoonel, aneurüsm

tupe|võlv
anat tupe laiem ülaosa

vesi|vagu
sügavam ja laiem vagu põllult liigvee ärajuhtimiseks. Sügisel pärast külvi aeti rukkipõldudesse vesivaod.

vöötvöödi 21› ‹s
(laiem) triip, viir. Ülekäiguraja must-valged vöödid. Linnu tiibadel oli kaks heledamat vööti. Värviliste vöötidega vaip. Traktor jätab enda taha laia künnimulla vöödi. Taevas paistis eha punane vööt. Jääpankade vahel mustendas vaba vee vööt. *Varsti tekkis põrandale tume viirg, peagi sai sellest märjalt läiklev vööt ja vöödist loik .. L. Kibuvits.
▷ Liitsõnad: ehis|vööt, piki|vööt, põik(i)|vööt, püst|vööt, ring|vööt, rist|vööt, ääris|vööt, ümarvööt; suitsu|vööt, udu|vööt, valgusvööt; munavööt.

üld|teema
millegi laiem, üksikuid teemasid koondav teema. Seminari, diskussioonide üldteema oli ..

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur