[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

hajus-a 2› ‹adj
laialipaisatult, hõredalt esinev; laialivalguv, hajunud. Hajus udu. Hajus valgus. Hajusad pilved. Hajus asustus, täheparv. Rabal kasvas hajusaid männijändrikke. Sõna tähenduste piirid on sageli hajusad. Teose kompositsioon on hajus. *Kuskilt kaugemalt kostis hajusat tulistamist .. H. Lepik (tlk).

kompaktne-se 2› ‹adj

1. tihe, tihke; kokkusurutud. Kompaktsed kivimid. Okaspuudel on kompaktsem võra kui lehtpuudel.
2. ühtne, mitte laialivalguv. Kompaktne elamurajoon, hoonestus. Kompaktne asumisala, asustus. Ülesehituselt kompaktne teos, romaan. Kontserdiosa kava oli üsna kompaktne. Kõik üksikteemad moodustasid omavahel kompaktse terviku.

lodev-a 2› ‹adj
lõtv. a. kehaliselt pingeta. Lodevad lihased, lodev liha. Lodev poos, kõnnak, samm. Mõni surub tervitamisel tugevasti kätt, mõni pistab pihku lodevad sõrmed. Väikesel sitkel mehel võib olla rohkem jõudu kui suurel ja lodeval. b. mitte pingul, lotendav. Mantel ripub laiana ning lodevana õlgadel. Suur lodevaks veninud kampsun. c. nõrgalt seotud, laialivalguv. Orkestri mäng oli igav ja lodev. Lodeva ehitusega romaan. d. liiga vaba. Lodev distsipliin. *Mida kõike Tiina-tädi lodev suu võis seal küll vadrata .. M. Raud. e. tahtejõuetu, vedel. Lodev looder. Lodevast poisist polnud õppijat ega töömeest. *Rahvas pole sugugi laisk, lodev ja logelev, vaid igal sammul paistab välja äärmine hool .. J. Barbarus. f. (hrl. naise kohta:) kergesti anduv, kergemeelne. Lodevate (elu)kommetega tüdruk. *Vastik näis peretütar Mari sulaspoiss Kustale. Liiga lodev, liiga kõigile kättesaadav .. Igaühega magab .. F. Tuglas. *Oma sõbrataridele jutustas Kiki, et jättis maha selle lodeva seelikuküti .. I. Sikemäe.

lõtvlõdva 23› ‹adj

1. kehalisest pingest vaba, jõuetu, vedel, lodev. Lõdvad treenimata lihased. Lõtv samm, lõdvad liigutused. Lõtv käesurve, haare, kehahoid. Unest lõtv laps. Päev otsa jala peal, pole aega end lõdvaks lasta. Teretas mind lõdva käega. Tuigub lõtvadel jalgadel. *Nad vaikisid kaua, Aili lõdvad sõrmed mehe rahututes kätes. A. Uustulnd.
2. mitte pingul, lotendama kippuv. Raugalikult lõtv nahk. Lõdvad põsed, huuled. Laseb ohjad, ratsmed, köidikud, sidemed, kingapaelad, lipsusõlme, püksirihma, vöö lõdvaks, lõdvale, lõdvemale. Ohjad on lõdval, hobune läheb omapead. Lõdva koega kampsun. Džempri kaelus on lõdvaks veninud.
3. nõrgalt ühendatud v. seotud, laialivalguv. Lõdva kompositsiooniga jutustus, romaan. Side üksikute peatükkide vahel on lõtv. Mu side kodukandiga kipub lõdvaks jääma.
4. liiga vaba, lodev. Lõdvad kombed, eluviisid.
▷ Liitsõnad: kombelõtv.
5. hrl van tahtejõuetu, pehme, järeleandlik. *Ta, lõtv mehike, oli ju ammugi harjunud nende kolme sõna kuulama. E. Vilde.

udune-se 4› ‹adj

1. selline, kus esineb udu; uduga kaetud; ähmane, hägune, tuhm. a. (seoses ilmaga). Udused ilmad. Udune hommik, öö. Õhtupoolik oli sompus ja udune. Ilm läheb, muutub uduseks. See juhtus ühel udusel novembripäeval. Täna on väljas väga udune. Udune maastik. Silmapiir on udune. Kaugus muutub uduseks. Piimjas valgus tihenes uduseks hämaruseks. *Udune somp väljade kohal oli üles tõusnud ja pilvedeks koondunud. O. Kool. b. (klaasi vms. pinna kohta). Udune aken. Prilliklaasid läksid, tõmbusid uduseks. Uduseks muutunud peegel. c. (seoses nägemisega). Pilk tõmbus uduseks. Viha lõi pilgu uduseks. Silmad on pisaraist, ihast, viinast, väsimusest udused. Silmad lähevad, kipuvad uduseks. Silme ees läks uduseks. Naise nägu läks äkitselt uduseks. d. (kujutiste, piirjoonte kohta:) laialivalguv, ebaterav. Udused kontuurid, fotod. Pilvede piirjooned muutusid uduseks.
2. (millegi abstraktse kohta:) ebamäärane, ähmane, segane. Udused mälestused, unistused. Minuni on sellest jõudnud vaid udused kuuldused. Sündmuse asjaolud on udused. Ta on segatud mingisse udusesse pärandusasja. Tulevik on udune. Väljavaated on kaunis udused. Udune asi, värk. Pikad ja udused arutlused. Udused fraasid, vihjed. Väga udune määratlus. Jutu mõte jäi mulle uduseks. Põllumajandusest on mul üsna udune ettekujutus. Mul pole sellest udust aimugi 'ma ei tea sellest midagi'. *Udune lootus, et ehk on Nele siiski Mardi ja Tuuliga, oli nüüd läinud. A. Pervik. || (alkoholiuima v. muidu kehva oleku kohta). Sul ju pea puha udune. Viin võttis ajud uduseks. Haigus kipub kallale – on selline udune olek.

üld|sõnaline
laialivalguv, selgesti määramata, pinnapealne, mittemidagiütlev. Üldsõnaline jutt, kirjutis. Üldsõnaline seletus, vastus, väide. Pärast üldsõnalist vestlust asuti asja juurde. Mitmed lepingupunktid olid liiga, liialt üldsõnalised. Et mitte olla üldsõnaline, vaadakem arve ja fakte.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur