[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud

Leitud 369 sobivat artiklit., väljastan 50 esimest.

abielu|voodi
Lai abieluvoodi. Nad olid 20 aastat abieluvoodit jaganud.

ahenema ‹37›

1. ahtamaks, kitsamaks muutuma, kitsenema. Külma mõjul veresooned ahenevad. Metsatee ahenes jalgrajaks. Silmad ahenesid kitsaks piluks. Peipsi aheneb Mehikoorma juures kitsaks järvekaelaks. Ülespoole ahenevad sambad. Piiramisrõngas linna ümber ahenes iga päevaga. Kanjon on ülalt kilomeetreid lai, all aheneb saja meetrini.
2. piiratumaks, väiksemaks muutuma, kitsenema. Tema huvid ning harrastused on järjest ahenenud. Turustusvõimalused kippusid ahenema. Vanainimeste üha ahenev eluring. *Küsimused vaikides lahenesid, / enese muredki ahenesid. K. E. Sööt.

akna|laud
akna sisemises allääres asetsev plaat. Lai aknalaud. Aknalaual on lillepotid. Toetub, nõjatub aknalauale.

arm ‹-i 21› ‹s›
paranenud koekahjustuse (hrl. haava) jälg. Suur, sügav, lai, värske arm. Üle põse jooksis pikk punetav arm. Haav kasvas küll kinni, kuid arm jäi järele. Tal on põsel, säärel, suu limaskestal, peas, kubemes arm. Armidest moonutatud nägu. Keha täis arme. Rõuged jätsid armid näkku, näole. Puutüvel on pommikildude armid. | piltl. *Sõda niigi jätab armid, / hingevead ja kombed karmid .. U. Laht.
▷ Liitsõnad: haava|arm, kuuli|arm, mõõga|arm, operatsiooni|arm, põletus|arm, rõugearm.

armjakk ‹-jaki 21› ‹s›
lai paksust riidest palitu (vene talupoegadel)

asfalt|tee
asfalteeritud tee. Lai asfalttee.

avar ‹-a 2› ‹adj›

1. kaugele, kaugusse ulatuv; lai. Avarad põllud, väljad, niidud, lagendikud. Avar stepp. Jõudsime lahest välja avarale merele. Tornist avanes avar vaade ümbrusele. Avarad kaugused kutsuvad. Noortele on lahti avar maailm. *Ja soo kohal oli taevas lõpmata avar, lage, mõõtmatu. R. Roht.
2. ruumikas, lai, suur. Avarad toad. Sai avarama korteri. Avarate uste ning akendega saal. Tagauksest pääseb avarasse hoovi. Avarad puiesteed ja tänavad. Heledad tapeedid teevad ruumi nagu avaramaks. *Köök oli avar nagu karjakoppel .. L. Tigane. || (rõiva v. jalatsi kohta:) (küllalt) lai, lahe. Avar kleit, pluus. Kuub, mantel on avaraks jäänud. Avara kaelusega särk. Avara dekolteega õhtukleit. Saapad osta avarad. *Ja suvine riie pidi avar olema, muidu ei pääseks õhk ligi. O. Luts.
3. mitmekülgne, laia haardega; (kõike) mõistev, arusaav, salliv; võimalusterikas. Konverentsi temaatika on avar. Avara silmaringiga inimene. Imetleti tema avarat mõistust. Nüüd on avaramad võimalused õppimiseks. Avara hingega, avara südamega inimesed. Otsisime avaramaid olusid.

avarduma ‹37›

1. avara(ma)ks muutuma, laienema. Tänav avardub väikeseks väljakuks. Silmad avardusid imestusest, rõõmust. Silmaring, teadmised avarduvad. Võimalused, perspektiivid avardusid. Mateeria mõiste üha avardub. *Pragu [jääs] oli aga juba üle paari sülla lai ja avardus ühtesoodu. A. Mälk. *All sädeleb ja läigib laht, avardudes kaugemal mereks .. A. Hint.
2. pilgule laialt avanema; avarana kaugusse ulatuma, laiuma. Munamäe tornist avardub vaade Haanjamaale. Meie silmade ees avardub ääretu meri. *Pea kohal avardub sinise taeva ääretus .. F. Tuglas. *Akna taga avardus hall, udune, savisegase poriga kaetud uulits .. A. Jakobson.

avenüü ‹14› ‹s›
lai tänav, hrl. tänavpuiestee. Manhattani 5. avenüü.

bulvar ‹-i, -it 2› ‹s›
lai tänavpuiestee (ka ringtänavana). Pariisi bulvarid.

eeposlik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
eeposele omane. Lai eeposlik kujutuslaad.

eest
I. ‹adv›
1. eestpoolt küljest, esiküljelt; eesmisest otsast.; ant. tagant. a. eestpoolt teat. kauguselt. Eest tõusis suitsu. Rünnati eest ja küljelt. Üks tõmbas eest, teine lükkas tagant. Poisid uurisid autot eest ja tagant 'igast küljest'. Pani mul tee eest kinni. Igas ürituses peab olema keegi, kes eest veab. Bussi tagumine uks oli kinni, tuli eest peale minna. Ta oli rivis eest viies. b. eesmisest otsast, esiküljelt (sealse olukorra, esinemuse poolest). Eest on maja kollaseks värvitud. Pluus on eest märg. Tal olid mantlihõlmad eest lahti. Hobune raius, lõi eest ja takka üles. Eest kui ora, keskelt kui kera, tagant lai kui labidas? (Mõistatus).
2. omalt kohalt esiküljel ära, esipoolelt (oma otstarvet täitmast) küljest ära. Võttis põlle, lipsu eest. Võtab prillid eest. Võta mask eest! Kuuel on nööp eest ära. Võtsin uksel võtme, aidauksel taba eest. Lükkas uksel riivi eest. Tõmbas aknal kardina eest kõrvale. Õhusurve lõi akendel klaasid eest. Võta hobune eest! Rakendasin hobuse eest lahti.
3. segamast, takistamast, tülinast ära. Mine eest! Eest ära, või muidu sõidan otsa! Käi tee pealt eest! Tee, et sa eest kaod! Ma tulin neil tülist eest ära. Lükkas tooli eest kõrvale. Lõhkus kraavil tammi eest. Vesi murdis kõik takistused eest. *Mida saab Ene sinna parata, et tegemata töid kiiremini juurde kuhjub, kui ta suudab eest ära teha. V. Lattik.
4. kasut. koos põgenemist, kõrvalehoidmist, vältimist väljendavate verbidega. Jooksis, pages, põgenes mul eest ära. Olin teda juba kätte saamas, kuid ta hüppas äkki eest kõrvale. Haavatud lind ei jõudnud eest ära lennata.
5. ‹hrl. ühenduses verbiga leidma› varem kohal, varem olemas, varem ees. Kodus leidsin ainult õe eest. Kui kohale jõudsime, leidsime seal juba hulga inimesi eest. Leidis eest tühja korteri, mõned kirjad. Pani osa leiba kappi tagasi, siis õhtul hea eest võtta. *Nad läksid välja ja leidsid eest muutunud ilma – sadas tihedat laia lund. M. Raud.
6. varemalt, enne endale, nii et keegi teine ilma jääb. Varasemad tulijad napsasid huvitavamad raamatud, paremad kohad eest ära. Kellega ma tantsin, kui teised poisid on ilusamad tüdrukud eest ära võtnud.
II. ‹postp› [gen]
1. millestki v. kellestki eestpoolt, esikülje v. liikumise suunast; ant. tagant. Läks maja eest mööda. Astusin kaardi, tahvli eest kõrvale. Võttis käe silmade eest. Rongkäik liikus tribüüni eest mööda. Poisikesed jooksid meie eest läbi. Päikesevarjutuse ajal läheb Kuu Päikese eest läbi. Laskis veel korraks päevased sündmused silmade eest läbi. || (staatiliselt, koha väljendamisel). Särk oli rinna eest verine. Hääled kostsid kaupluse eest. Pühkis ja koristas natuke trepi eest.
2. millegi küljest, millegi esiküljelt (oma otstarvet täitmast). Tõmbas kardinad akna eest kõrvale. Võta võti ukse eest ära! Võttis tropi augu eest. Rakendas hobuse vankri eest lahti.
3. kelleltki otsust saamast, kellelegi aru andmast, kellegi jutult vms. Eksamisessioonil käib komisjoni eest läbi palju õpilasi. *Jenseni Kristast sai korraga Kristiine-proua. Mis sellest, et altari ja õpetaja eest läbi käimata. H. Sergo.
4. osutab sellele, kelle v. mille kartusel põgenetakse, kõrvale hoitakse, keda v. mida välditakse. Põgenes tagaajajate eest. Nekrutid pagesid pika kroonuteenistuse eest võõrsile. Läks sõja eest pakku. Ära jookse mu eest ära! Pani meie eest putku. Mõisnikud põgenesid talupoegade viha ja kättemaksu eest linna. Ta püüab end minu eest kõrvale hoida. Hoidu rongi eest! Mul õnnestus pea löögi eest kõrvale tõmmata. Säärane mees ei kohku millegi eest tagasi 'võib kõigega hakkama saada'. *Ent vaatamata kõigile pingutustele ei pääsenud ta siiski mälestuste eest .. A. Jakobson.
5. osutab kellegi v. millegi suhtes kaitstud, varjatud olekule v. kaitsmise, varjamise, hoidmise vajadusele. Lukud ei hoidnud röövlite ja varaste eest. Ta hoiatas mind nende kättemaksu eest. Ta on halb inimene, hoia end tema eest! Parvel oli ta metsloomade eest kaitstud. Kuusehekk varjab aeda põhjatuulte eest. Kuuse all olid nad vihma eest varjul. Tema eest tuleb uks kinni hoida. Ma ei varja sinu eest midagi. Tema eest hoiti kõik salajas. Seda tehti vanemate eest salaja. Põlde tuli liigvee eest kaitsta. Muul kaitseb sadamat ummistumise eest. Hoia end kahjulike mõjude eest! *.. arvas end seega kõige suuremate tooruste eest kaitstud olevat .. E. Krusten.
6. asemel, asendajana, ülesannetes. Kes selle töö tema eest ära teeb? Rektori eest kirjutas alla prorektor. Mine sa täna minu eest nõupidamisele! Õienda minu eest see asi ära! Maksa minu eest ka! Ta juba vastas meie mõlema eest. Tädi oli vaeslastele ema eest. Nad kasvatasid teda lapse, poja eest. Ta oli härral nii toapoisi kui ka kutsari eest. Tuhatoosi eest käib alustass. Viletsal ajal oli kartul ka leiva eest. *Karjapoistele see puu oli kella eest – tema vari näitas, millal on õige aeg lõunale minna. J. V. Veski. || võrdselt kellegagi v. millegagi. Poisid olid tööl juba mehe, täismehe eest väljas. Töötab, rabab tööd mitme inimese eest. Rammu oli tal kolme mehe eest. Sõi ja jõi mitme eest. Vihma ei olnud kaste eestki. *.. aga kui naerab, siis ragistab kolme eest. O. Luts.
7. (ajaliselt:) tagasi, varem. Paari aasta eest polnud veel seda maja. Hiiumaa asustati umbes 700 aasta eest. Sellest oli juttu juba aastate eest. Ta sai paari kuu, mõne nädala eest kaheksakümmend täis. Ta käis paari-kolme päeva eest meil. Ta tuli mulle natukese, vähe aja eest vastu. See juhtus nüüdsama, mõne minuti eest.
8. vastu (andes v. saades); väärtuses. Seda ei saa raha eestki. Sularaha eest osteti vähe. Selle palga eest võib juba töötada. Tegi seda väikese tasu eest. Andis 100 krooni eest kella pandiks. Andis viimase kauba poole hinna eest. Mõne penni eest sa ei saa midagi. Must loovutas lipu kahe vankri eest (males). Tegi seda vaid hea sõna eest. Ülesostjad ostsid kokku suurte summade eest. Kaupa on siin praegu 5000 krooni eest. Kopika eest asja, rubla eest lärmi. *.. ta pidavat paljalt aitäh eest tegema kõike väga põhjalikult. V. Gross.
9. osutab sellele, mille tasuks midagi makstakse v. mille vastutasuks midagi toimub. Nende tööde eest makstakse hästi. Plaani täitmise eest anti preemiat. Sai artikli, raamatu eest honorari. Sai kurkide eest head hinda. Kui palju sa selle eest tahad? Tasus remondi, aparaadi parandamise eest. Suur osa palgast läks korteri ja toidu eest. Maksis viletsa toapugeriku eest 1000 krooni kuus. Tegi peremehele maalapi eest päevi. Sai oma hoolikuse eest kiita. Õpilane sai vastuse eest viie. Ma olen veel selle eest võlgu. Teda edutati hoolika ja korraliku töö eest. Suur aitäh abi eest! See on küll mitte millegi eest saadud. Ma olen selle eest sulle surmani tänulik. Nõuan selle eest kahjutasu. || osutab sellele, mille pärast kedagi karistatakse, kritiseeritakse vms. Mille eest teda karistati? Mõisteti riigivastase tegevuse eest 7 aastaks vangi. Istus hobusevarguse eest kinni. Teda trahviti laimamise eest. Ülestõusust osavõtmise eest ootas surmanuhtlus. Talle määrati varguse eest rahatrahv. Poiss sai ulakuse eest tutistada. Iga väikseimagi eksimuse eest peksti. Ta vallandati tööluuside eest. Selle eest ma maksan neile veel kätte! Kas sulle selle eest midagi ei tehta, et nii kaua puudusid?
10. osutab sellele, keda v. mida kaitstakse, kelle v. mille pärast võideldakse vms. Nad võitlesid, langesid, andsid elu kodumaa eest. Võitlus rahu eest. Olin alati ise enda eest väljas. Kellegi eest seisma, kostma. Käis oma poja eest mõisnikku palumas. Nad seisid, võitlesid oma õiguste eest. Töö tulemused kõnelevad ise enese eest. Üks kõigi, kõik ühe eest. *Oli aeg, kus olin valmis surema Su eest. O. Luts. || osutab sellele, kelle v. mille suhtes hoolt kantakse, korrasolekuks kõik tehakse vms. Perekonna eest hoolitsemine. Hoolitseb laste, haigete, külaliste eest. Minu eest kantakse siin hästi hoolt. Lapsed hoolitsevad küülikute eest. Pakkide korrashoiu, ruumide puhtuse eest kantakse pidevalt hoolt. Hoolitse selle eest, et laud oleks kaetud! *Parem muretsege selle eest, et teil enestel igav ei oleks olla, kaks vanapoissi ... A. Kitzberg. || osutab sellele, kelle v. mille suhtes ollakse vastutav. Mina vastutan teie kõikide eest. Sina vastutad välitööde, kauba ärasaatmise eest! Oma tegude eest annad sa veel vastust!
11. osutab isikule, kes teiste kiirema toimimise tõttu millestki ilma jääb. Kes kiirem oli, kahmas ka teiste eest paremad palad endale. *Ta sõi üldse palju. Ta sõi ka minu eest kõik ära. K. A. Hindrey.
12. esineb fraseologismides, näit.:. Elu, hinge eest. Iga hinna eest. (Mitte) mingi hinna eest. Ilma eest. Jumala eest. Kopika eest; ei ole (mitte) kopika eest(ki). Marja eest. Nina eest napsama, näpsama. Ust nina eest kinni lööma, tõmbama. Täie eest käima, minema. Võileiva (hinna) eest.
Omaette tähendusega liitsõnad: otsa|eest, see-eest

ekraan ‹-i 21› ‹s›

1. kiirgust hajutav, peegeldav, neelav v. muundav pind nähtava kujutise saamiseks. Suure ekraaniga televiisor. Raadiolokaatori ekraanile ilmus laeva kujutis. || kinoekraan, kinolina. Uus film tuleb varsti ekraanile.
▷ Liitsõnad: kino|ekraan, radari|ekraan, televiisoriekraan; lai|ekraan, panoraam|ekraan, ringekraan.
2. tehn pind helilainete peegeldamiseks soovitud suunas. Teatrilava akustiline ekraan. Piirdehekk toimib akustilise ekraanina, peegeldades osa tänavamüra tagasi.
3. tehn varjestav pind, varje. Gaasiballooni kuumenemise eest kaitsev ekraan. Freesimistöödel tuleb kasutada ekraani või kaitseprille.
▷ Liitsõnad: kaitse|ekraan, vahe|ekraan, varjestusekraan; metall|ekraan, vesiekraan.
4. mat projektsioonipind

elu|mees
(üleolevalt enesekindel) elunautija ja naistekütt. Noor, algaja, tulevane elumees. Kogenud, osav, peenike, vilunud elumees. Läbipõlenud elumees. Elumehe kalduvused, vabad kombed, lai joon. Püüab elumeest mängida, elumehena paista. Tütarlaps oli alevi tuntuima elumehe võrku langenud. Ta pole kunagi elumees olnud. *.. oli 15-aastane, aga juba täielik elumees – võttis viina, suitsetas ja külastas preilisid .. R. Roht. || elurõõmus seltskondlik mees. *Suu naeratas tal rõõmsalt, silmad vaatasid elavalt – ühesõnaga, tulija oli lustiline elumees. M. Morritson.

elu|viis [-i]
elamisviis, elulaad. Algeline, rändav, kollektiivne eluviis. Tagasihoidlik, kasin, lai, praaliv eluviis. Paikne, istuv, tubane eluviis. Kerged, korratud, kõlvatud eluviisid. Tuleb oma eluviisi muuta. Parasiitliku eluviisiga isik. Öise eluviisiga loom. Eluviisi poolest, eluviisilt paikne loom. Uuritakse kalade, lindude eluviise.
▷ Liitsõnad: ränd|eluviis, rööveluviis.

esi ‹ee, ett 36› ‹s›
ees olev töötamisriba, -lõik. a. põllutöödel, näit. rukkilõikusel, niitmisel, linakitkumisel. Puhas, sasitud, kitsas, lai esi. Jõudis oma eega lõpule. Läks uuele eele. Esi lõppenud, tõmmati hinge. *.. niidetud viimne kui esi, lõpul on päevane orjus .. J. Kärner. b. mäend töörinne kaevanduses. Ee edasinihkumine. *.. kui esi sisse ei varise, töötan vahetuse ära, variseb sisse – lähen üle teise eesse. K. Täht (tlk). c. (juhuslikumalt muude tööde kohta). Otsijad käisid metsa ete kaupa läbi.
▷ Liitsõnad: külvi|esi, lõikus|esi, tööesi; koristus|esi, läbindusesi.

esplanaad ‹-i 21› ‹s›

1. lai tänav, mille keskel on puiestee; avar väljak suure hoone ees
2. aj kindluse ja linna vaheline lage hoonestamata ala

et ‹konj›

1. üldalistav sidesõna. a. alustab aluslauset. On hea, et sa tulid. Paistab, et see on õige lahendus. Vanematele oli peaasi, et laps õppis. Tähtis on, et vili saaks õigeks ajaks koristatud. Võimalik, et ilm päeva jooksul muutub. Et minekust midagi välja ei tule, see oli algusest peale selge. *Ainuke, mis kõiki mõtlema pani, oli see, et preili mehele ei saa. A. H. Tammsaare. b. alustab sihitislauset (sealhulgas kaud- ja siirdkõnet ning kaudküsimust). Kuulsin ainult seda, et uksele koputati. Ma tean, et see raamat sulle meeldib. Lubage, et ma olukorda pisut selgitan! Võib-olla ta ootas, et sa vabandust paluksid. Meile öeldi, et sa olevat haige. Mainisin nagu muuseas, et nägin teda eile kohvikus. Poiss muudkui mangub, et osta ja osta mulle võrr. Ta räägib, et tema poeg olevat meremees. Ma juba mõtlesin, et mis see koer küll haugub. *Et tema vaikne ema võib nii vihaseks minna, seda ei osanud Peep arvatagi. T. Lehtmets. *Pikisilmi ootas sauna Juss, et millal küll pere Andres hakkab pulmamõtteid mõtlema. A. H. Tammsaare. c. alustab täiendlauset. Talle andis julgust teadmine, et ta ei ole päris üksi. Muret tegi juba seegi asjaolu, et toiduvarud vähenesid. Ta püüdis harjuda mõttega, et peab õpingud katkestama. d. alustab öeldistäitelauset. Olukord oli säärane, et pidime taganema. *Jah, asjalugu on niisugune, et ega ma enam aias ei olegi. K. Ristikivi. e. alustab sihitismääruslauset. Hoia, et ema sind siit ei leia! Võid kindel olla, et ma sellest kellelegi ei räägi. Mis sa selle kohta ütled, et ma täna varem ära lähen? Kogu lugu lõppes sellega, et koosolek jäi pidamata. *Kas nad siis sellest aru ei saa, et ta tahab vait olla .. E. Krusten.
2. tagajärge ja viisi väljendav sidesõna, alustab tagajärje-, viisi- ja määralauset. Kas te ise seda nägite, et nii enesekindlalt räägite? Tõmbas nii, et nöör katkes. Näpistas nii valusasti, et teine karjatas. Kraav oli nii lai, et sellest ei saanud üle hüpata. Juhtus nõnda, et ma pidin ära sõitma. Naerab, et hoov rõkkab. Saavutas niipalju, et koosolek lükati edasi. Ta oli niivõrd ärevil, et unigi ei tulnud. Et vaikus tuleb pärast tormi, nii on ikka olnud. *Kasige mu silma alt, et ma te varjugi ei näe! A. H. Tammsaare. *Tõuvili on küps, et variseb. H. Suislepp.
3. otstarvet väljendav sidesõna, alustab otstarbelauset. Tõusti kikivarbaile, et paremini näha. Võttis raamatu, et natuke aega lugeda. Kui vähe on tarvis selleks, et teist rõõmustada. Tal oli tegemist, et võlgadest lahti saada. Näitan sulle valgust, et sa trepil ei komistaks. Oled liiga noor, et elu mõista. *Et lapsele sooja saada, tuli koldesse lõke läita. M. Nurme.
4. põhjendav sidesõna, alustab põhjuslauset. Ütlesin seda sellepärast, et tal on õigus. Et Jüril midagi teha ei olnud, läks ta metsa hulkuma. *Nutab ja õnnetu teine, et just tema tütar seda teed pidi minema. A. H. Tammsaare.
5. hrl kõnek alustab iseseisvaid, sageli elliptilisi lauseid, mis väljendavad:. a. käsku, kategoorilist nõuet. Et see homseks korda tehtud oleks! Et see kõigil teada oleks! *Otto: Et seda meest homme laeval ei ole! E. Tammlaan. b. soovi (öeldis hrl. tingivas kõneviisis). Et ta juba kord tuleks! Et sa ometi mõistlikumaks muutuksid! Va ahnepäits, et sa lämbuksid! *Eesti laul, et kõla sa / üle metsa, üle maa! L. Koidula. c. kahetsust v. etteheidet. Et see just nõnda pidi minema! Et ma seda varem ei taibanud! Et sul ka häbi pole selliseid asju rääkida. *Et ilm juba kord soojaks ei lähe! A. Hint. d. imestust, üllatust. Ah et ta ei tulegi! *Et sa mu ka leidsid! M. Raud. e. siirdkõnet. *Ta rääkis asjast ka Kägile. Et näe, missugune häda. Raha ei ole ja maksta on vaja. P. Viiding. *Mindki kipub Neeme sageli ülearu sõnaohtralt esitlema. Et palun väga, siin on teile nüüd seltsimees Lõuend, kirjutab doktoritööd .. E. Raud.
6. kõnek esineb lausetes fakultatiivse täiteelemendina:. a. (dialoogi) küsilause alguses. Et mina pean minema? „Et millal?” küsis Ats. „Nõupidamine on Viljandis.” – „Et ikkagi Viljandis?”. *Ning perenaine ütles: „Et mõtled siis koju kõmpida? ..” A. Jakobson. b. tervituse vm. ütluse alguses. Et head aega siis! Et terekest kah! Et olgu siis pealegi nii! *„Tere õhtust.” – „Et tere. Varn on seal.” R. Kaugver. c. koos sõnadega peaaegu, vaata, vaevalt vms. Seal oli kolm peaaegu et ühesuguses rõivastuses last. Viimased meetrid läbis ta peaaegu et vaarudes. Teost võiks pidada peaaegu et romaaniks. Vajadus on praegu vaata et suuremgi. Lund on vaata et vööni. Seda riista vaevalt et enam kasutada saab. *Ent Vallasmaad oleks nagu hella paika puudutatud, peaaegu et solvatud. E. Tennov. *Laiu ja maa vaheline silm ei olnud lai – vaevalt et sülda viis-kuuskümmend .. J. Peegel.

fassong ‹-i 21› ‹s›
tegumood, (rõiva-, kinga- jne.) lõige. Uus, moodne, ilus fassong. Kas õmmelda selle fassongi järgi? *„Kes teil mantli fassongi aitas valida?” küsis professoriproua. E. Rängel. || kuju, vorm. Kübar on fassongist väljas. Heast nahast jalats püsib kaua fassongis. Peab püüdma ennast fassongis hoida. *.. seljas lai seelik, millel pole enam värvi ega fassongi. R. Roht.

galerii ‹14› ‹s›

1. pikk kitsas ruum v. kaetud käik. a. (ümbritsev) sammaskäik v. rõdu hoone sise- v. välisküljel. Lahtine galerii hoone lõunaküljel. Basiilika kesklöövi galeriid. Ümber sisehoovi käis lai kahekorruseline galerii. b. pargiarhitektuuris omaette ehitisena rajatud sammaskäik. Halva ilmaga jalutati pargis galeriis. c. hrl. rohke ühepoolse valgustusega (ühendus)ruum hoones. *.. hakkas saalist välja ja läbi piljarditoa ning galerii teetoa poole minema. J. Kross. d. (ühendus)käik. Maju ühendav, majadevaheline galerii. Bastionide maa-alused galeriid. Põhjavesi uuristab maasiseseid galeriisid.
▷ Liitsõnad: külg|galerii, ringgalerii; võlvgalerii.
2. ruum v. ehitis kunsti-, eriti maalikogu jaoks; kunstikogu, -muuseum. Dresdeni galerii. Tretjakovi galerii. Klassikalise kunsti galerii.
▷ Liitsõnad: foto|galerii, kunsti|galerii, maali|galerii, skulptuurigalerii.
3. van kõige ülemine rõdu teatris, tsirkuses v. mujal. Galeriil olid kõige odavamad piletid. Kooliõpilased vaatasid etendusi ikka galeriilt.
4. piltl pikk rida, rodu. Suurmeeste, tüüpide, karakterite galerii. Kirev kõrvaltegelaste galerii.

garnituur ‹-i 21› ‹s›

1. ühtekuuluvate esemete kogu, komplekt. Söögitoamööbel on müügil harilikult garnituuridena. Raku tuuma kromosoomide garnituur. *Tüdrukul on seljas lilleline siidkleit, üle õlgade teise garnituuri kuuluv hele jakk. J. Smuul. || trük samanimeliste trükikirjade komplekt, mis sisaldab kõiki kirjasuurusi, -paksusi ja -lõikeid
▷ Liitsõnad: elutoa|garnituur, magamistoagarnituur; habemeajamis|garnituur, kirjutus|garnituur, rehepeksugarnituur; maitseaine|garnituur, teelauagarnituur.
2. (ääre)kaunistus, ilustus. Lai õlgkübar lilledest garnituuriga. Pitsist garnituur. Valge garnituuriga kandekott.

haare ‹haarde 18› ‹s›

1. haaramine; haaramisel kujunenud (kinnihoidmis)seisund v. pigistus. Käte, sõrmede, lõugade haare. Kiire, energiline, kindel, raudne haare. Käsi kõverdub haardeks. Äkiline haare, ja liblikas on käes. Haare lõdveneb. Ta oli võtnud mu käe haardesse. Poiss rebis end vastase haardest lahti. Mees võttis ootamatu, tugeva, järsu haardega neiul kätest kinni. | piltl. Põgeneja sattus helgiheitjate haardesse.
2. sõj manööver vastase ümberpiiramiseks; ümberpiiramisseisund. Vaenlase väeosa oli sattunud peaaegu täielikku haardesse.
3. käsitletava v. tehtava ulatus, laius, sügavus. Teaduse haare avardub iga aastaga. Romaani ajaline haare. Mõtete, unistuste julge haare. Ehitustööde haare on lai. Laia haardega kunstnik, kirjanik. *Oleks mul raha või selle ekvivalente, oleks mul haaret, väljapeetust, siis korvaks see mu põlguse füüsilise töö vastu .. V. Vahing.

hea|südameline ‹-se 5› ‹adj›
van heasüdamlik. *..tema lai heasüdameline nägu venis [heast tujust] veel laiemaks ja näis pisut hiilgavat.. O. Luts.

heegel|pits
heegeldatud pits. Kitsas heegelpits taskurätiku ääres. Lai, valge, värviline heegelpits. Heegelpitside mustrid. Heegelpitsist krae.

heina|kaar

1. esi, mida üks vikat heinas niidab. Lai, kitsas, pikk heinakaar. Lõi esimese heinakaare. Pere oli hommikust saadik heinakaarel. Võta heinakaarelt naine, aga mitte kirikuteelt.
2. sellelt eelt niidetud heinaviirg. Heinakaared on paksud, õhukesed. *Teisel päeval kaarutab traktorist heinakaari veel paar korda ja riisub need lõpuks vaalu. H. Kiik.

hiigla

1. ‹adv› üliväga, tohutult, määratult, hiigla- (2. täh.). a. ‹adjektiiviga›. Hiigla kõrge, lai. Hiigla jäme, tugev. Hiigla tark, tore, vahva mees. Jüri on hiigla pikka kasvu. See on hiigla huvitav, põnev. Hiigla rumal, täbar lugu. Kõigil oli hiigla hea meel, et ma nõustusin. Sa oled hiigla tubli. Hiigla moodsa sisustusega korter. b. ‹adverbiga›. Hiigla hästi, kiiresti, kaua. Poiss käitus hiigla kavalalt, väljakutsuvalt. See oli hiigla ammu. Ärkasin hiigla vara. Tal on hiigla palju, vähe aega. Nad elasid linnast hiigla kaugel.
2. ‹indekl. adj› ‹substantiiviga, hrl. kokkukirjutatav›. Ta teadis hiigla hulga laule. *Ja nemad suudaksid ühisel jõul hiigla rahvavalgustamistöö korda saata. F. Tuglas.

hobuse|naer
hirnuv naer. Naist ärritas mehe lai hobusenaer.

huvi|piirkond
Lai, kitsas huvipiirkond. See küsimus ei kuulu minu huvipiirkonda.

häda ‹11› ‹s›

1. ahistav, raske, ähvardav, hingevalu tekitav olukord; oht, õnnetus. a. (üldiselt). Sõda, nälg, taudid ja muud hädad. Rusuv, muserdav häda. Kellelegi oma häda kaebama, kurtma. Kedagi hädast välja aitama. Üks häda ajab teist taga, käib teise kannul. Häda (on) käes. Häda tuleb kätte. Häda ajal on hea nõu kallis. Meist on juba kõik võimalikud hädad üle käinud. Hädasid tuli aknast ja uksest. Häda temale, kui ta julgeb vahele segada. Suures hädas hakkas ta appi hüüdma. Läksin haiglasse viimase häda sunnil. Häda ajal hoidis terve pere kokku. Oh häda! Kaotasin rahakoti. Kus sõda, seal häda. Häda õpetab albi targemaks. Häda ei anna häbeneda. Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. Häda ajab härja kaevu. Häda murrab ka raua katki. *Palju oli nüüd Ükskülas kurtmist ja häda – seal nutsid naised oma meeste ja lapsed langenud isade pärast. E. Kippel. b. majanduslik kitsikus, puudus, viletsus. Alaline puudus ja häda. Häda vaatas sisse uksest ja aknast. Vaeslapsena on ta palju häda ja viletsust näinud. Kulutas raha ära ja on nüüd püsti hädas. Häda õpetab paluma, hea põli hooplema. *Mis ma kõik hädaga ära ei teinud, et kuidagi lapsi toita! R. Roht. c. kimbatus, mure; raskused; vaev, rist. Ta on nii iseteadlik, et päris häda kohe. Poistega on igavene häda, ei taha õppida. Rõivastega on häda, need on väikseks jäänud. Jälle häda, võti ei keera. Jäi hätta aruande kirjutamisega, keemiaülesannetega. On hädas oma töödega. Olin hädas, mida vastata. Hädas kärbeste ja sääskedega. Küll nägi ema temaga häda ja vaeva. Häda 'halb' vaadata, kuidas loomad solistavad vees. *Ta ei tea midagi varustamise hädadest ja pole tema asigi seda teada. J. Peegel. | läbi häda, hädaga vaevaliselt, hädavaevu; vaevaga, raskustega. Räägib inglise keelt läbi häda. Joobnu ajas end läbi häda püsti. Läbi häda on ta oma poega koolitanud. Sain hädaga tulema. *Aiad õue ümber ja tänaval seisid hädaga püsti.. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: loodus|häda, mere|häda, näljahäda.
2. haigus, tõbi, valu, viga. Sisemine häda. See mul juba vana häda. Haige kaebab oma häda. Käsi teeb häda. See rohi aitab mitme häda vastu. Peale muude hädade on tal veel selg haige. Saunaga raviti vanasti mitmesuguseid hädasid. Kas said kukkudes häda? Koer ei teinud talle vähematki häda. Parem häda kaugel kui rohi ligi. Igal hädal oma arst, igal tõvel oma tohter. *Kust ma endale häda külge sain, selle kohta oli igaühel oma arvamine. J. Mändmets. | (taimede, esemete vms. puhul). Põud võib ka vanale metsale häda teha. *..kas kukub kivi vastu potti või pott vastu kivi, ikka saab häda pott. R. Kaugver.
▷ Liitsõnad: hinge|häda, ihu|häda, mao|häda, neeru|häda, surmahäda.
3. viga, puudus, miski häiriv. Supil pole häda midagi. Pole sul siin häda midagi. Häda on selles, et ma ei sobi autojuhiks. Sel jalgrattal on mitu häda. Ta teenis vähe, selles kogu häda seisiski. *Mis tal seal häda magada! Lai kott, põhku pealegi pooleni täis topitud. A. Antson. *Pükstel polnud suuremat häda, ajasid asja ära.. H. Sergo.
4. vajadus, tarvidus. Mõni häda mul seda teistele kõnelda. Mis häda tal õppida, kui ilma saab. Ilm on pehme, kinnastest ja kasukast pole häda. Ega mul sest raamatust häda ole, aga kui võimalik, siis ostaksin. Mis häda pärast ma peaksin valetama. Tuli hädaga 'et hädasti vaja' lapsehoidjaks hakata. Häda korral 'kui hädasti vaja' võin ka ise kombaini juhtida. *Õige häda mul teid toita või kasida! Võtan oma kimpsud ja lähen. R. Sirge. *Ma ei räägi ausatest inimestest, keda häda ajab ehitama, vaid sulidest.. P. Kuusberg. || pakiline vajadus, kiirus, rutt. Mehel kibe häda teele asuda. Ega mul söögist häda ole, kõht polegi veel tühi. Võla maksmisega on aega, ega mul häda ole. *Oli sul häda mehele minna?! Ei võinud oodata.. M. Metsanurk. || loomulik vajadus. On sul suur või väike häda? *Aga halb peremees ei lase hobusel isegi siis seisma jääda, kui tol häda tuleb. R. Vaidlo.
▷ Liitsõnad: aja|häda, raha|häda, unehäda; kaka|häda, kuse|häda, pissi|häda, sitahäda.

härja|turi
tugev lai turi. Härjaturjaga mees.

ilmatu ‹adv›
kõnek väga, tohutult, äärmiselt, maailmatu. Ilmatu suur, pikk, lai. Ilmatu palju, kõvasti. Ilmatu sügav jõgi. Ilmatu uhke, tore kink. Seista, oodata tuli ilmatu kaua. Oda lendas ilmatu kaugele. Ilm oli ilmatu palav. Aasta lõpp alles ilmatu kaugel.

ilmatuma
kõnek
1. ‹adv› väga, tohutult, ilmatu. Ilmatuma suur, pikk, lai. Ilmatuma kõvasti.
2. ‹indekl. adj› määratu, tohutu. Tulid ilmatuma pahandused. Ilmatuma hulk inimesi.

ise|laadne
erilaadne, omapärane, isesugune. See raamat, töö, ülesanne on veidi iselaadne. Temas on midagi iselaadset. „Vanemuine” on iselaadne teater. *Ta lumivalge lai ürp näis olevat päris iselaadne: üks käis süsimust, teine rõkkavpunane. J. Vahtra.

istme|koht
istekoht (2. täh.) Lai istmekoht. Otsis istmekohale toetust. *.. püksid olid takused ja vanad, istmekohalt ja põlveotstest lapitud. A. H. Tammsaare.

istmik ‹-miku, -mikku 30› ‹s›
kehaosa, millel istutakse, tagumik. Lai, paks, pehme, kondine istmik. Istus rahutult, istmikku kehitades. Tõmbas jalad istmiku alla. Istub, üks jalg istmiku all. Laps ukerdas, istmik püsti. Sai laksu vastu istmikku. Isa tegi poisi istmiku tuliseks. Libistasin end istmikul kaldast alla. || pükste istmikukoht. Püksid olid veel üsna uued, kuid istmik oli juba läikima hakanud.

jakk1 ‹jaki 21› ‹s›
eest lahti käiv ülakeha kattev varrukatega pealisrõivas, tänapäeval hrl. naistel. Villane, kootud, karusnahkne, paks, õhuke jakk. Jaki krae, hõlmad. Vabalt langev, kehasse töödeldud, pikk, lühike jakk. Jakk on paras, kitsas, liiga avar, lai. Tüdruk pani, tõmbas jaki selga, võttis jaki seljast, tegi jaki nööbid lahti. Jaki all oli valge pluus. Kostüüm koosneb harilikult jakist ja seelikust. Mõned naised olid mantliga, mõned jakiga. 19. sajandi lõpul hakkasid naised kandma sitsist jakke.
▷ Liitsõnad: boolero|jakk, kimono|jakk, kostüümi|jakk, laste|jakk, naiste|jakk, pidžaama|jakk, samet|jakk, siid|jakk, suusa|jakk, talvejakk.

jala|laba
labajalg. Pikk, lühike, kitsas, lai jalalaba.

jalane ‹-se 4› ‹adj›
üks jalg pikk, lai, kõrge v. sügav

jalg ‹jala pl. gen jalgade e. ‹koos postpositsiooniga ka› jalge 23› ‹s›

1. inimese v. ahvi alajäse; linnu tagajäse; paljudel loomadel, putukatel jm. üldse jäse v. kulgemiselund; ka labajalg, (taga)käpp. a. (inimese kohta). Parem, vasak jalg. Pikad, sirged, saledad, sihvakad jalad. Lühikesed, jämedad, kõverad jalad. Suur, väike, kitsas, lai jalg. Kiired, kärmed, väledad, nobedad jalad. Haiged, terved jalad. Metsavahil peavad head jalad olema. Jalad on väsinud, kanged, paistes, rasked kui tina. Jalad on rangis. Jalg on lääpas. Jalad mustad kui sea sõrad, külmad kui konnal, punased kui kurel. Jalad on kuresaapais 'külmast ja tuulest lõhenenud nahaga ja punased'. Jalad pikad kui koodid. Jalad nagu pakud, sambad. Jalad ei tõuse enam, käivad väsimusest risti. Jalad valutavad, tuikavad, pakitsevad, surisevad. Jalg, jalad on pikast istumisest (ära) surnud. Jalad ei kuula sõna, ei käi, ei kanna, on (põlvist) nõrgad, pehmed, vedelad, väsinud, nagu vatist. Jalg, jalad on vanadusest töntsiks jäänud. Sul on noored jalad; sa noorem, jalg kergem. Jalad käivad kui värtnad. Jookseb, nii et jalad käivad kuklasse. Jalad läksid, kadusid alt ja matsatasin täies pikkuses jääle. Lähen, kuhu jalad viivad 'eesmärgita, ükskõik kuhu'. Istub, jalad koos, ristis, jalg üle põlve. Laskis jalad üle koormaääre rippu. Jalgu tõstma, siputama, püsti ajama. Jalgu puhkama, sirutama. Jalgu puhastama, pühkima. Hirm võttis jalad nõrgaks. Ajab jalad harki, laiali. Seisab, jalad harkis, koos. Poisid püüdsid maadeldes teineteisele jalga taha panna. Lõin jala vastu kivi. Jalg vääratas. Nikastas, väänas, murdis jala. Jalg pandi kipsi, lahasesse, on kipsis, lahases. Lonkab üht jalga, on ühest jalast lombakas. Kooditab, kõlgutab jalgu. Lõi jalga vastu maad, trampis jalgu. Vahetas seistes jalga. Vaheta jalga, sul on vale jalg! (marssimisel). Astub õiget, vale jalga. Astuvad jalutades ühte jalga. Pole ruumi jalgagi maha panna. Lippab, nagu oleks sada paari jalgu all. See jää veel jalga ei kanna. Jookse või jalad rakku. Pani jala ukse vahele. Viskas ühe jala üle teise. Saapad ei ole jala järgi, hõõruvad, vaevavad jalga. Kass mehkeldas perenaise jalgade ümber. Pall veeres tal kahe jala vahelt, jalgade vahelt läbi. Jalgu kinni panema, lahti võtma. Panen, tõmban kingad, saapad, püksid jalga. Kas proovisid neid kingi jalga? Ära mine palja jalu, pista, torka midagi jala otsa! Mul lõi kramp jalga, jalgu. Sukad ja saapad on jalas. Võttis sokid, kingad jalast. Poiss astus naela jalga. Tal on jooksva jalus, jalgades. Jüri võttis Antsul jalust kinni. Jooksis lapse jalust maha. Lõi teise jalust vigaseks. Taat on hommikuti jalust kange. Jalale võtt! (püssi asendit määrav käsklus). Jalule tõusma, hüppama, kargama. Vanake ajas, upitas end pikkamisi jalule. Aitas kukkunu jalgadele. Haige läks omal jalal autosse. Joobnu taarus jalgadel. Olin nii väsinud, et vaevu püsisin jalul. Istekohta polnud, tuli kogu aeg jala peal 'püsti' olla. Tõttas kärmel jalal 'kiiresti' käsku täitma. Tammub ühelt jalalt teisele, jalalt jalale. Mees kukkus jala pealt 'püsti olekust' kokku ja oligi surnud. Ants lõi Jukut jalaga, andis Jukule jalaga. Tee on niisugune, et kuiva jalaga, kuivi jalu läbi ei pääse. Ärge kandke, tassige, tooge jalgadega pori tuppa! Nii pime, et ei näe jala ette(gi). Vanake astus nõrkevi, vankuvi, värisevi jalu oma teed. Poiss lippas tulisi jalu 'väga kiiresti joostes' kodu poole. Valel on lühikesed jalad. Kelle jalg tatsub, selle suu matsub. Kui pead ei ole, siis peab jalgu olema. *Ma juba astusin Kõrele jala peale, et pidagu pool suud kinni. O. Luts. b. (loomade kohta). Lehma, pardi, konna, putuka jalad. Esimesed, tagumised jalad. Kõrge jalaga lehm, hobune. Madala jalaga koer. Hobuse jalad pandi kammitsasse. Poegadega kanale oli pael jalga pandud. Hobune püherdas, jalad taeva poole, vastu taevast. Kits ajas, lõi jalad vastu ega lasknud ennast paigalt liigutada. Koer tõmbas saba jalg(ad)e vahele. Põrsas läks kõigi nelja jalaga moldi. Jalga! (käsklus hobusele jala tõstmiseks). Hobune hoiab (üht) jalga. Hobused magavad jala peal 'seistes'. Lehm jäi jalust ära. Sälg pillub joostes jalgu. Koer käis naabrite ukse ees jalga tõstmas 'pissil'. Kass kukub alati jalgade peale. Rebane teeskles surnut, jalad sirevil. Lehm lõi jalaga lüpsiku ümber. *Aluspinnal roomab labatigu oma lameda lihaserikka jala abil. J. Piiper.
▷ Liitsõnad: hoo|jalg, komp|jalg, kraap|jalg, kunst|jalg, könt|jalg, laba|jalg, lamp|jalg, masa|jalg, nõja|jalg, puu|jalg, pänt|jalg, päta|jalg, rang|jalg, tugi|jalg, tõukejalg; ees|jalg, haard|jalg, istu|jalg, jooksu|jalg, kõnni|jalg, roni|jalg, sibli|jalg, taga|jalg, ujujalg; kaheksajalg vrd värsijalg vrd käsk|jalg, vrd üksjalg.
2. alumine kandev v. toetav osa. a. (esemel, moodustisel vms.). Laua jalg. Peenikeste kõverate jalgadega tool. Jõulukuuse puust, metallist jalg. Kerilaua, lambi jalg. Vokil on kolm jalga. Jalaga õmblusmasin. Tšello on varustatud teravaotsalise jalaga. Lihaastja toetub kolmele madalale jalale. Trükitüübi jalg. Jalaga kauss, vaas, joogiklaas. Ausamba, monumendi, obeliski jalg. Väikesed majakesed viinamäe jalal. Seene maapealne osa koosneb jalast ja kübarast. *..kui Toompea kantsi kõrgelt jalalt / ma esmakorda nägin merd. J. Sütiste. *Ka siis, kui .. oma vili jalal pudiseb, ei tohi seda hingamisepäeval koristada.. J. Peegel. b. (abstraktsemalt:) alus, põhi; sellest tulenev seisund, olukord. On oma elu seadnud heale, kindlale, tugevale jalale. Elab jõukal, kindlal jalal. Ta on naabritega heal, sõbralikul, halval jalal. Meie suhted peaksid paremal jalal olema kui seni. Oota, kuni majapidamise kindlamale jalale saan. *Minu äi ei ela sugugi nii suurel jalal. E. Vilde. *Mõisnikku oleme orjanud siin ja vabale jalale oleme tõusnud siin. Mart Kalda.
▷ Liitsõnad: korstna|jalg, mäejalg; kolm|jalg, küünla|jalg, pukk|jalg, tulejalg vrd hakkjalg vrd kangas|jalg, vrd raejalad.
3. ‹liitsõna järelosana› (esineb taimenimetustes)
▷ Liitsõnad: hani|jalg, kilp|jalg, kuusk|jalg, maa|jalg, põis|jalg, raun|jalg, sõna|jalg, varesjalg.
4. endisaegne pikkusmõõt, umbes 30 cm. 6 jalga pikk. 1 jalg = 12 tolli.
▷ Liitsõnad: kant|jalg, ruutjalg.
5. van joogipoolis, alkohoolne jook. *Vana Jaak tuli.. toast pudeliga ja pakkus enne meile, siis poistele pühade jalga. A. Kitzberg.
▷ Liitsõnad: pulma|jalg, titejalg.

joon ‹-e, -t 34› ‹s›

1. ümbrusest millegi poolest erinev kitsas pinna osa, kriips, kitsas triip. Must, punane joon. Jäme, peen, pidev, katkendlik, sirge, kõver, murtud, laineline, looklev, ühtlane, paisuv, ahenev joon. Vihiku jooned. Pliiatsiga, sulega tõmmatud joon. Võrkpalliväljakut piirab valge joon. Tõmbas sõnale joone alla. Kuul lendas üle 18 m joone. Mõne julge joonega, jõuliste, arglike, rahulike, närviliste joontega visandatud portree. Tõmmake jooned joonlauaga, vaba käega. Tumedaid triipe Päikese spektris nimetatakse Fraunhoferi joonteks. | piltl. Teost läbib punase joonena isamaa-armastuse idee. Tõmbab enda ja alluvate vahele selge, terava joone. Jutustuses on kasutatud eredaid värve ja julgeid jooni. || mat geomeetriline kujund, millel on ainult üks mõõde (pikkus). Liikuva punkti jälge nimetatakse jooneks. Joon on pinna piir. Punkt asetseb joonel. || kriips, mis eraldab põhiteksti märkustest, seletustest, lisalugudest. Võõrsõnade seletused antakse joone all. Jutustus ilmus ajalehes joone all. || teat. punkte ühendav kujuteldav sirge. Kaevikute, kindluste joon. Mehed asusid ühele joonele. Võtab, rivistab salga joonele. Vaenlane paisati Tartu – Pärnu joonele. || vaoke näos, peopesas vm. Põlglik, trotslik, kibe, valuline joon suu ümber. Näkku ilmusid äkki lõbusad, muhedad, teravad jooned. || (inimkeha v. selle osade piirjoonte kohta). Hoiab, peab, säilitab saledat joont. Puusade kumer joon. Korrapäraste, peente joontega nägu. || (rõivastuse iseloomuliku lõike, eseme, ruumi vm. tegumoe kohta). Moodne joon rõivastuses. Sportliku joonega jalatsid, mantel. Moodsa joonega auto, suvila.
▷ Liitsõnad: abi|joon, kaar|joon, kald|joon, katkend|joon, kesk|joon, kriips|joon, kriips-punkt|joon, kruvi|joon, kõver|joon, külg|joon, lõike|joon, murd|joon, ots|joon, paralleel|joon, pikendus|joon, punkt|joon, puute|joon, põik|joon, püst|joon, ring|joon, rist|joon, rõht|joon, rööp|joon, siksak|joon, sirgjoon; pliiatsi|joon, sule|joon, tuši|joon, vabakäejoon; demarkatsiooni|joon, finiši|joon, horisondi|joon, juht|joon, jõu|joon, keskpäeva|joon, lahingu|joon, laske|joon, lennu|joon, lõike|joon, lõpu|joon, lähte|joon, murde|joon, murru|joon, märk|joon, neeldumis|joon, noodi|joon, polaar|joon, pööri|joon, ranna|joon, relvarahu|joon, rinde|joon, samakõrgus|joon, samarõhu|joon, samasügavus|joon, samatemperatuuri|joon, siht|joon, stardi|joon, taga|joon, telg|joon, tule|joon, tunnus|joon, vabaviske|joon, väravajoon; elu|joon, kurbus|joon, käe|joon, mure|joon, naeru|joon, põlgusjoon; kontuur|joon, moe|joon, piir|joon, voolu|joon, äärejoon; kukla|joon, lauba|joon, lõua|joon, näo|joon, piha|joon, puusa|joon, rinna|joon, säärejoon.
2. piltl (iseloomulik) omadus, suge, asjaolu v. külg milleski. Negatiivsed, positiivsed, väärtuslikud jooned. Isikupärased, iseloomustavad, omapärased, spetsiifilised jooned. Loomingu individuaalsed jooned. Rahvuslik joon meie muusikas. Kirjaniku keeles leidub murdelisi jooni. Sõprade iseloomus on palju ühiseid jooni. Pojas on isa jooni. Vastutulelikkus on temas väga sümpaatne joon.
▷ Liitsõnad: eri|joon, murde|joon, sugulus|joon, võrdlusjoon.
3. piltl suund mõtlemises, tegutsemises vms.; (käitumis)laad. Riigi joon välispoliitikas, rahvusküsimuses. Oma joont ajama. Õiget, ranget joont pidama, ellu viima. Sirge joonega mees. Areng toimub tõusvas joones. Peab oma joonest kangekaelselt kinni. Laske samas joones edasi. Elumehe lai joon. Ta käitumises, olekus on soliidset, suurt joont. *Jutu juhatab joonele tibama hakanud vihm. R. Kaugver.
▷ Liitsõnad: pea|joon, põhi|joon, sihtjoon; käitumis|joon, süžeejoon.

joonistama ‹37›

1. esemeid, elusolendeid, loodust vms. mingil pinnal joonte (ning heledate ja tumedate pindade) abil kujutama. Pilti, portreed, mustrit joonistama. Poiss joonistab hästi. Pliiatsiga, sulega, söega joonistama. Joonistas pildi peast, foto järgi, natuurist. Laps joonistas kriidiga tahvlile hobuse, kepiotsaga liivale ringe ja rattaid. Joonistas minust mõne suletõmbega šarži, karikatuuri. || piltl (joonistamist meenutavast liigutusest v. liikumisest, mis ei jäta püsivat jälge). Kõneleja joonistas käega õhus laia poolringi. Kajakas lendab suuri kaari joonistades mere kohal. Välgud joonistasid taevale heledaid siksakke. *Kuulaik.. joonistas kaltsudest kootud põrandariidele kitsa akna ahtad ruudud. A. Hint.
2. piltl looma, kujundama. a. (sõnade abil). Ilmekalt, suure meisterlikkusega joonistatud meremehekuju. Kirjanik on joonistanud realistlikke pilte tänapäeva ühiskonnast. b. (iseenesest, looduslikult). Pakane joonistas jäälilled aknale. *..tal oli sirge nina, peenelt joonistatud suu ja lai lõug. A. Kurfeldt (tlk).
3. kõnek (enda kasuks) kombineerima. Paremat palka joonistama. Selle (töö)koha peal paljut midagi endale ei joonista. Joonistasime siit mõned kilod.

juga ‹joa 24› ‹s›

1. vedeliku, gaasi, puistaine vms. (paiskuv v. purskuv) hrl. suhteliselt väikese läbimõõduga voolus; kiirtevihk. Peen, jäme, kitsas, lai juga. Geisrist paiskuvad kuuma vee võimsad joad. Voolikust pahises kuuma auru juga. Äge vihm piitsutas maad viltuste jugadena. Veri jookseb, purskab joana. Uksest paiskus sisse jäise õhu juga. Piibusuitsu hall juga. Juga valget tolmu. Terad voolavad lõputute jugadena kottidesse. Valgus langes tuppa laia joana. Juga eredat valgust. Pimedust läbistavad leekkuulide joad. || liikumisest millelegi, eriti veepinnale tekkinud jälg, viir, joom. *Laksti lõi suur haug luhas ja ujus minema, juga veepinnal järel. A. Kitzberg.
▷ Liitsõnad: auru|juga, gaasi|juga, kiirte|juga, liiva|juga, piima|juga, suitsu|juga, tolmu|juga, tossu|juga, tule|juga, udu|juga, vahu|juga, valgus|juga, vee|juga, vere|juga, vihma|juga, välgu|juga, õhu|juga, õlijuga.
2. geogr järsk vee langus jõesängi astangult. Keila, Jägala, Narva juga. See on mäestikujõgi, millel leidub rohkesti jugasid.
3. viiruna, joonena leviv (sageli emotsioonidest tingitud) aisting. Külm juga käis südame alt läbi. Kuum juga jooksis mul üle selja. Valu läbistas teravate jugadena ta allkeha. Tuline juga jooksis kurgust alla. *Isa oli surnud. Valus juga jooksis läbi südame. M. Möldre.
▷ Liitsõnad: rõõmu|juga, valujuga.

justament ‹adv›
kõnek (rõhutab, tõstab esile, kinnitab midagi:) just, nimelt, täpselt. Justament nii, nõnda. Justament minu mõte! Justament sind ma otsisingi. Poiss oli justament isa nägu. Justament kell 6 olen kohal. Planguauk oli justament nii lai, et mahtusin läbi pugema. Tahan justament niisuguseid kingi nagu temal. Räägin justament nii palju, kui heaks arvan. Vaata seda kivi seal: justament karu mis karu. *Ja seal ta läks juba oma pikkade, aeglaste, justament täismehe sammudega, kodu poole. O. Luts. *Ega nemad saa läbi! Justament nagu kass ja koer... T. Braks. || (otseses kõnes väljendab nõusolekut kaaslase jutuga, annab esitatud küsimusele jaatava vastuse:) jah, just nii. *„See taskukell on teie oma?” küsis minult president. „Justament,” vastasin ma. J. Lintrop.

juukse|pannal
Juukseid hoidis koos lai valge juuksepannal.

jõgi ‹jõe, jõge 28› ‹s›
looduslik vooluvesi, mis maapinna kallakuse tõttu voolab püsivalt tema enese kujundatud süvendis. Narva, Kasari, Pedja jõgi. Siberi jõed. Jõe ülem-, kesk- ja alamjooks. Suur, väike, lai, kitsas, madal, sügav, vaikne, kärestikuline, selgeveeline, mudane, kalarikas jõgi. Jõgi on kiire vooluga, kivise põhjaga, selge veega. Jõgi voolab, jookseb, lookleb läbi heinamaa. Jõgi vahutab, kohiseb. Jõgi suubub merre, järve. Jõge paisutama, sulgema, tõkestama. Jõgi süvendati, juhiti uude voolusängi. Üle jõe, jõest üle viib sild, purre. Jõele ehitati tamm, pais. Jões on vesi tõusnud, alanenud. Lapsed olid omapäi paadiga jõe peale läinud. Kukkus sillalt jõkke. Käisime jões suplemas. Lähen jõele vett tooma, tulen jõelt vett toomast. Püüab jõe ääres, jõel, jõest kala. Jõelt tõuseb udu. || piltl (kellegi v. millegi rohke liikumise, voolamise kohta). Tribüüni eest möödus demonstrantide jõgi. *Noored istusid vaikselt.. ega märganud, kuidas aja kuldne jõgi neist mööda voolas. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: haru|jõgi, hiigla|jõgi, lisa|jõgi, metsa|jõgi, mäestiku|jõgi, mägi|jõgi, parvetus|jõgi, pea|jõgi, piiri|jõgi, sala|jõgi, tasandikujõgi; inim|jõgi, laava|jõgi, tulejõgi.

järve|karp [-karbi]
zool peamiselt järvedes elutsev lai õhukesekojaline karp (Anodonta)

kaarel ‹-rla, -rlat 2› ‹s›
murd (raba)murakas. *Raba on ääretult lai, kasvatab kaarlaid ja jõhvikaid. M. Aitsam.

kaela|side [-me]
meestel ümber kaela hrl. särgi krae alla kinnitatav ja eest sõlme seotav v. juba valmistamisel valmis sõlmitud spetsiaalne kaunistav riidelint, lips. Kitsas, lai, tume, hele kaelaside. Kandis musta kaelasidet. Sidus kaelasideme korralikku sõlme. Seadis, kohendas endal kaelasidet. Paneb kaelasideme ette, kaela. Kaelaside oli viltu vajunud. Laskis kaelasideme lõdvemale.