[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 7 artiklit

lahtine-se 5 või -se 4› ‹adj

1. avatud, lahti olev, mittesuletud; ant. hrl. kinnine. Lahtine uks, värav, luuk. Lahtine raamat, märkmik, album. Lahtiste lõugadega krokodill. Kas ta lõi rusikaga või lahtise peoga? Lahtised vihmavarjud põrandal kuivamas. Magab lahtise akna all. Istub lahtise ahjusuu paistel. Hingab lahtise suuga, läbi lahtise suu. Särgi lahtisest rinnaesisest paistis karvane rind. Lamab lahtisi silmi ja ootab und. Kiirustab lahtisi hõlmu bussi peale. Lahtiste uste päev 'päev, millal teat. asutus on kõigile tutvumiseks avatud'. Lahtine 'vokaaliga lõppev' silp.
2. (pealt) katmata; ant. hrl. kinnine. Lahtised kartulivaod. Lahtine haud, kraav. Lahtised drenaažikaevud. Lahtine kirst, kast. Kärgedes oli nii lahtist 'kaanetamata' kui kaanetatud mett. Tarvitab lahtise sulega täitesulepead. Lahtised autod, vagunid, platvormid. Lahtine rõdu. Raamatuid oli nii kappides kui lahtistel riiulitel. Lahtine kamin, keris, kolle. Lahtine kaevandamine, kaeveõõs. Lahtisest peerutulest lambini oli pikk tee. Katel oli lahtisel tulel toidukeetmisest nõgine. Laht oli kinni külmunud, sadama ees oli veel lahtist vett. Lahtine 'avara vaateväljaga' maastik. Lahtine luumurd. Lahtine 'tupeta v. kokkumurdmata' nuga peos. Esineti lahtise taeva all 'väljas, mitte ruumis'. || millegagi ümbritsemata. Külgedelt lahtine rõdu. Lahtine õu. Lahtine 'ilma raamjoonteta külgedel ja all' tabel. Jõudsime roostikust välja lahtisesse vette. || mitte täiesti kattev v. vähe kattev. Lahtise kaelusega pluus. Lahtine jakk. Lahtised kingad, sandaalid. Lahtise kannaga, ninaga kingad. || (rõivast) katmata, paljas. Selga sügavalt lahtiseks jättev dekoltee. *.. olid nende [= rüütlite] hobustel ainult rind ja pea rauaga kaitstud, aga keskkeha oli hoopis lahtine. E. Kippel. || jaemüügiks taarastamata v. pakkimata. Lahtine õlu ja pudeliõlu. Lahtist piima kauplustes enam ei müüda. Pakivõi ja lahtine või. || muus varjundamata, katmata. Lahtine sordiinita piano. Liiga lahtine häälemoodustus, tooniandmine.
3. millegi külge kinnitamata v. lõdvalt kinnituv; kergesti (paigast) liikuv v. nihkuv; tervikust eralduv v. eraldunud; ant. hrl. kinnine. Lahtine krohv kukub seinalt maha. Lahtised tänavakivid, kõnniteeplaadid. Lahtistest kividest 'mördita laotud' müür, aed. Lahtised põrandalauad naksuvad. Värske lahtine lumi. Tuul keerutab lahtist tolmu, liiva. Pikkade lahtiste 'millegagi kinnitamata' juustega tüdruk. Üks hammas on lahtine ja loksub suus. Lahtise 'irduva' karvaga jänesenahkne krae. Kammi külge jäänud lahtised juuksekarvad. Lahtised lehed märkmiku vahel. Mul pole praegu lahtist 'kindla rakenduseta, vaba' aega, raha. *Andsin selle [= talu] kogu täiega riigile. .. Ainult mööbli ja muu lahtise vara võtsin kaasa. E. Rannet.
4. maata, kinnisvarata; alatise tööta v. elukohata; perekonnata, vallaline. Sulased, teenijatüdrukud ja muu lahtine rahvas. Juhutööle otsiti lahtisi inimesi. Tüdrukutel oli meheleminekuga raskusi, külas polnud lahtisi poisse.
5. üldsusele avatud, avalik; selline, kus igaüks võib osaleda; ant. hrl. kinnine. Lahtine koosolek, tund, kohtuistung. Lahtised meistrivõistlused kergejõustikus. Lahtine tenniseturniir. Lahtine tund 'näidistund'. Juhatus valiti lahtisel 'avalikul' hääletamisel. Lahtise tekstiga 'šifreerimata' radiogramm.
6. (lõplikult) lahendamata v. otsustamata; (lõplikult) selgumata. Küsimus on lahtine, jäi lahtiseks. Kuupäeva jätame esialgu lahtiseks. Poisi veerandihinne matemaatikas on alles lahtine. Jäi lahtiseks, kus kokku saadakse. Palju on veel vaieldavat, rohkesti on veel lahtisi otsi. Kes saab esimeheks? – See on veel lahtine.
7. aval, avameelne; ant. hrl. kinnine. Lahtise südamega inimene. Napsiklaasi juures muutus mees lahtisemaks ning usaldavamaks.Talle ei või ainsatki lahtisemat sõna poetada, räägib kõik edasi. Ta on lahtise 'varjamatu, otsese' ütlemisega. *Lahtised natuurid purskavad välja ja kaotavad enda, nutavad peatäie ja alustavad uue jõuga pärast pettumust või ebaõnne. V. Panso.
8. (suulise v. kirjaliku eneseväljenduse kohta:) kergelt, vabalt voolav, takerdumatu. Lahtise jutuga inimene. Lahtise keelega kuldsuu. Ta on meil vahel liiga lahtise keelega '(välja)lobiseja'. Lahtise sulega ajakirjanik. *Jassil on, nagu öeldakse, lahtine suuvärk. On temal lugusid .. I. Sikemäe.
9. vaba, takistamata. Nõudis laevasõidule, ettevõtte tegevusele lahtist teed. Korvpallimeeskonna mäng oli lahtine 'nõrga kaitsetegevusega'.
10. (kiiresti v. rohkesti) eritav v. erituv. Lahtine 'rögaga' köha. Lahtine 'rohke eritisega' nohu. Põeb lahtist 'batsille levitavat' tuberkuloosi. *.. kui oleksin vanaema lahtise kõhuga must lammas. F. Tuglas (tlk).

lahtine raha vt raha

lahtised silmad, lahtisi silmi, lahtiste silmadega vt silm [-a]

lahtise taeva all, lahtise taeva alla vt taevas

lahtiste kaartidega mängima vt kaart [1]

[kellelgi] on lahtine käsi ~ lahtised käed, [keegi] on lahtis(t)e kä(t)ega vt käsi

[kellelgi] on lahtine pea, [keegi] on lahtise peaga vt pea

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur