[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

emigratsioon ‹-i 21› ‹s›

1. (poliitilistel, majanduslikel vm. põhjustel) kodumaalt lahkumine, väljarändamine. Töötute pidev emigratsioon. || biol loomade väljaränne levilast (hrl. mass-sigimise v. toidupuuduse tõttu)
2. kodumaalt eemalviibimine, pagulus, maapagu. Emigratsioonis elama. Pöördus emigratsioonist kodumaale tagasi. *Tähelepandav kunstiline süvenemine algab Vildel emigratsiooni ajal .. P. Rummo.
3. emigrandid. *Ühel või teisel põhjusel ei siirdunud nad Pariisi, kuhu pärast Esimest maailmasõda voolas kokku vene emigratsiooni suurem osa. V. Beekman.

eru ‹11› ‹s›
‹hrl. sisekohakäänetes› sõjaväe- v. üldse riigiteenistusest lahkumine; vastavas seisundis olemine. Erru minema, jääma. Erru laskma, saatma. Erru arvatud ohvitser, kindral. Erus olema.

hüvasti|jätt [-jätu]
kellestki v. millestki lahkumine, jumalagajätt. Nukker, kurb, südamlik hüvastijätt. Hüvastijätuks noogutama, kübarat kergitama. Ulatas hüvastijätuks käe. Hüvastijätul suudles ta ema põsele. Puusärk avati viimseks hüvastijätuks. | piltl. Hüvastijätt minevikuga, neiupõlvega.

lahku|löömine
eraldumine, lahkumine; iseseisvumine. Täielik lahkulöömine oma perekonnast. Ühingust, seltsist, parteist lahkulöömine.

lahku|minek

1. üksteisest lahkumine. *.. loodan, et lahkuminek ei ole igavene .. H. Lepik (tlk). || (abielu faktilise lõppemise v. abielulahutuse kohta). Alles nad abiellusid, ja juba lahkuminek! *.. et mida suurema armastusega abiellutakse, seda kiiremini tuleb lahkuminek. S. Kabur.
2. erinevus, erinev seisukoht, põhimõte vm. Arvamuste, huvide, seisukohtade, vaadete lahkuminek. Põhimõttelised, maailmavaatelised lahkuminekud. Andmetes oli paar lahkuminekut. *Meil olid ju omad lahkuminekud, isegi kokkupõrked .. O. Tooming.

maa|pagu
sunnitud lahkumine, hrl. pagemine kodumaalt; sellise isikuna asumine võõrsil. Maapakku minema. Poeet oli sunnitud siirduma maapakku. Ees ootas maapagu. Elu maapaos. Viibis, oli kakskümmend aastat maapaos. Tuli, jõudis, saabus maapaost tagasi. Mitu aastat maapagu.

minek ‹-u 2 või murd -i 2› ‹s›

1. (eemalduv) liikumine, minemine. Kuhu minek? Tädi poole, arsti juurde, järvele, jalutama, eksamile minek. Jälgis meeste minekut, kuni need silmist kadusid. Sinna minekuga ei ole kiiret. Mutsutas hobuse minekule 'liikvele, minema'. Oli riides nagu kuskile minekul 'minemas'. Pani mineku peal 'minnes' mantlinööpe kinni. Olin magama minekul 'minemas', kui helises uksekell. Käisime ühe minekuga 'järjest, puhkamata' 15 kilomeetrit (maha). Kerge minekuga jalgratas. Autol on hea, kiire minek.
2. lahkumine, äraminek. Külaline juba asutab minekut, seab minekule, on minekul. Jättis head aega ja pöördus minekule. Asu minekule, enne kui aetakse! Teeme minekut, muidu jääme pimeda peale. Ei valva mina ta minekuid ega tulekuid. Rongi, bussi minekuni on veel aega. Enne lume, keltsa minekut. || (rahvapärastes ütlustes tugevdavalt:) ära, minema. Ajage, kupatage ta minekut, minekit! Käi, kasi, mine minekut, minekit! Läks, kadus, pani minekut, minekit. Lidus, jooksis, kappas, lonkis, kõmpis minekut, minekit. Viska see solk minekut, minekit!
3. surm, suremine. Isa oli enne minekut mitu kuud voodihaige. Haige oli üksvahe peaaegu minekul 'suremas'. Kas ta minek oli kerge? Sai enne minekut jumalaarmu. Hingusele minek 'surm'. *Ma jäin seal düsenteeriaga nii otsa, et minek oli juba silmade ees. V. Gross.
4. teise olukorda v. seisundisse siirdumine, teistsuguseks muutumine. Peitu, redusse, pagulusse, pensionile minek. Poisil seisab ees sõjaväkke minek. Tehaste pankrotti minek. Vargile minek. Ilma soojale, külmale, sajule minek. Ootab pojengide õitsema minekut. Inimese kõhnaks, paksuks, ülbeks minek.
5. nõutavus; ostetavus. Kahtles oma kauba minekus. Uuel saiasordil on minekut. Turul võil suurt minekut polnud. Kui kõht tühi, on igasugusel toidul minekut. Raamatul, näidendil, filmil oli ootamatult hea minek.
6. hoog; edenemine; edu. Jutul oli juba hea minek sees. Viljakasvul on pärast vihma hoopis teine minek. Tööl pole enam endist minekut. Nohikul poisil polnud naiste juures minekut. *Äril näis olevat suur minek, sest kuigi polnud turupäev, oli ruum täis ostjaid .. R. Roht.
Omaette tähendusega liitsõnad: alt|minek, edasi|minek, erru|minek, ette|minek, halvaks|minek, hukka|minek, kaotsi|minek, kasvama|minek, keema|minek, koju|minek, kokku|minek, kooli|minek, korda|minek, käiku|minek, külla|minek, lahku|minek, leeri|minek, linna|minek, looja|minek, lõhki|minek, läbi|minek, maale|minek, magama|minek, maha|minek, mehele|minek, moodi|minek, nurja|minek, paari|minek, põhja|minek, raisku|minek, ringi|minek, sassi|minek, segi|minek, sisse|minek, surma|minek, sõtta|minek, taeva|minek, tagasi|minek, teele|minek, tulle|minek, täide|minek, tööle|minek, vangi|minek, välja|minek, ära|minek, üleminek; jää|minek, lumeminek

pere|heitmine ‹-se 5 või -se 4› ‹s›

1. perest (3. täh.) osa lahkumine (mingis kollektiivis). Igakevadised pereheitmised 'lõpetamised' ülikoolis, koolis. Vastuolud teatris viisid pereheitmiseni. *Venstre viimane pereheitmine toimus 70-ndate aastate alguses, kui temast [= parteist] astusid välja Ühisturu pooldajad.. J. Kangilaski.
2. sülemlemine. Palaval suvepäeval oli oodata mesilaste pereheitmist.

välja|astumine ‹-se 5› ‹s›
(< tn välja astuma). a. liikmeskonnast lahkumine. Väljaastumine parteist, seltsist. b. võitlus kellegi v. millegi eest v. vastu. Talurahva väljaastumine oma õiguste eest. Väljaastumised hindade tõusu vastu. c. avalik esinemine. Tugeva maadlejatepaari oodatud väljaastumine. Noormees paistis silma oma lärmakate väljaastumistega.

välja|minek

1. väljumine, lahkumine. Seab end väljaminekule. Õhtuseks väljaminekuks tuli emalt luba küsida. Ettevaatust jahi lainest väljaminekul!
2. väljaminev rahasumma, rahaline kulu(tus). Kommunaalmaksud ja muud väljaminekud. Perel tekkis ootamatuid väljaminekuid. Hoiab sissetulekuid ja väljaminekuid tasakaalus. *Kuigi säärased peod seltsile tulu tõid, ei jätkunud sellest järjest kasvavate väljaminekute katteks. P. Pinna.

välja|sõit
sõites kuskilt lahkumine, kuhugi suundumine. Väljasõit fjordi varjust oli väga kaunis. Väljasõidu aeg on märgitud piletile. Bussi väljasõiduni jäi veel aega. Ilm on lennuki väljasõiduks otsekui tellitud. Kiirabi tegi päevas tervelt 60 väljasõitu. Vanemuurija oli parajasti väljasõidus 'lähetuses'. || huvireis, lõbusõit. Pühapäeval tegime väljasõidu mägedesse. Korraldati väljasõite Tallinna lahele. || (teelt) kõrvalekaldumine. Libedus põhjustas teelt väljasõidu. Ettevaatust väljasõidul oma sõidureast! Võistlus lõppes rajalt väljasõiduga.

ära|minek
lahkumine (ka surma kohta); kadumine. Külaline viivitas äraminekuga. Juba hulk aega enne surma hakkas taat rääkima oma peatsest äraminekust. Pärast mitmetunnist laulmist on hääle äraminek päris loomulik.