[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

lahkuma ‹37›

1. (kuskilt, mingist keskkonnast) ära minema. Sa pead siit kiiresti lahkuma. Õpetaja lahkus klassist. Tuli kodunt lahkuda ja iseseisvat elu alustada. Lahkus korraks toast. Tõusis lauast ning tahtis lahkuda. Külalised asutavad juba lahkuma. Kõik reisijad lahkusid laevalt. Okupandid sunniti maalt lahkuma. Ta lahkus kodumaalt 1929. aastal. Laevu saabub sadamasse ning lahkub sadamast. Paistsid veel lahkuva rongi punased tuled. Suvi on lahkumas ning sügis tulemas. Mure ning ahastus lahkus hingest. Jõud on kätest lahkunud. || (töökohast, ametist, mingist kollektiivist vms.). Lahkus töölt, ametist omal soovil. Pidi majanduslikel põhjustel ülikoolist lahkuma. Primadonna lahkus teatrilavalt. Tsaar sunniti troonilt lahkuma. Koorist lahkunud endised lauljad. || (hrl. poeetilisemas stiilis:) surema. Surma läbi lahkuma. Elust, elavate kirjast lahkuma. Noorelt lahkunud andekas muusik. Meie hulgast on jäädavalt lahkunud .. Kord tuleb kõigil siit ilmast lahkuda. *Kummuli maas nuuksus ta oma lahkunud lapse ees .. A. H. Tammsaare.
2. üksteisest v. kellestki lahku minema; kedagi maha jätma. Lahkuti käteldes ning üksteist emmates. Meil tuleb teineteisest lahkuda. Raske on omastest lahkuda. Ära lahku must iialgi! Lahkusime sõpradena. || kõnek millestki loobuma, midagi loovutama, millestki lahti ütlema. Mees ei raatsi kuidagi rahast lahkuda. Tuleb lahkuda paljudest harjunud kommetest. *Aga kas täib peremees kaabulotist lahkuda, mis on teda nii palju aastaid teeninud? R. Sirge. *Mina oma habemest ei lahku, pealegi, kus ma ei tea, kas õppimisest miskit tolku ongi. A. H. Tammsaare.
3. hrl van kõnek hajuma, haihtuma, lahtuma. Päeva peale hakkab udu lahkuma. Pilved lahkuvad, ilm läheb ilusaks. Viha, pahameel hakkas lahkuma. *Nüüd ta [= piibusuits] keerleb ja õitseb, lahkub ja koguneb jälle .. F. R. Faehlmann. *Ma olin pisut purjus, kui kõrtsist välja tulin, aga teel lahkus ära, pea läks üsna selgeks. A. H. Tammsaare.