[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

lahe ‹lahkme 17› ‹s›
lahknemiskoht. Peatuti kolme tee lahkmel. Soojade ja külmade õhumasside lahe.
▷ Liitsõnad: tee|lahe, veelahe.

lahe ‹-da 2› ‹adj›

1. avar; ruumikas, selline, kus on ruumi (liigutamiseks, liikumiseks) ning õhku (hingamiseks), kus on mugav ja vaba olemine. Lahe mantel, kleit, pluus. Matkasaabas olgu piisavalt lahe. Ehitati lahedate ruumidega uus elumaja. Neil on päris lahe korter – igaühel omaette tuba. Inimesi väljus, vagunis läks lahedamaks. Õunapuud istutati lahedate vahedega. Laskis lipsusõlme lahedamaks. Lakas on lahedam magada kui toas. Linastes rõivastes on suvel mõnusalt lahe. Võrksärgiga on hea lahe käia. *Kõigile oli [heinatalgutest] teada antud – tulgu, kes soovib, luht on lahe, ruumi jagub. V. Ilus. || tõketeta, vaba. Siin on lahe läbipääs. *Mul oli oma istmelt hea lahe vaade üle terve koplisuuruse saali .. E. Vilde.
2. oludest piiramata, vaba. Inimene otsib lahedamaid tingimusi, lahedamat äraelamist, lahedamat elu. Tal suurem palk ja lahedamad võimalused. Säästab ja kogub, et lastel lahedam oleks. Küllap tulevad lahedamad ajad! Poliitilisest surutisest pääseti lahedamatesse tingimustesse.
3. üksipidi kiudude v. niitidega; mitte sassis, puntras v. tükkis. Linad soeti enne koonlasse keeramist lahedaks. Pestud vill nopiti sõrmede vahel lahedaks. Lahedat lõngavihti on hea kerida. Kalamehed harutasid võrke lahedaks. Pärast peapesemist kammitakse juuksed lahedaks. Hea lahe muld, pole mättaid ega juurikaid. *Ta võtab [vilja]vihu, puistab selle lahedaks ja laseb pikkamisi [rehepeksumasina] huugavasse trumlisse. M. Traat. *Päris lahedas sootarnas murdus vikatilüsi .. H. Sergo. || sirge läbipõimumata süüga, mitte näsuline ega kisklik. Lahedaid oksteta kasepakke on kerge lõhkuda. Peerupuu pidi olema lahe. Lahedast puust lauad. | piltl. Noormees oli lahedat kasvu. || selge, klaar. Hommikul laheda peaga on parem õppida. Ta on purjus, las magab enda lahedaks. Värske õhk tegi pea lahedaks.
4. kerge, karastav, värskendav. Suvel ei taha rasvast toitu, tahaks midagi lahedat – piimasuppi või kama. Hapupiim on hea lahe jook, lahe rüübata. Äike lööb õhu lahedaks. Mere ääres on lahe hingata. Puhkas puu lahedas varjus. Lahe kevadine tuul.
5. kerge, ladus, hõlbus. Kodu poole läheb hobune alati lahedama sammuga. Laheda jooksuga jalgratas, regi, paat. Otsi mulle midagi lahedat lugemist! *Seda [= sangleppa] oli hõlbus muretseda ja ka lahe töödelda. H. Relve. *.. Saiakopli Maasik oli talle ikka veel armsam Rauaselja Akast, ehkki Akal olid lahedamad nisad ja rammusam piim? K. Saaber.
6. mõnus, õdus; kergenenud, pingest vaba, muretu. Südames on soe ning lahe tunne. Hingel hakkab lahe, vimm ja vaen kaob. Ta on täna lahedas tujus, meeleolus. Kohvitassi juures nagu lahedam juttu puhuda. Kõik läks hästi, nüüd on süda jälle kerge ja meel lahe. Lahedad laulud, naljad, lõõtspillilood. Ta morn ilme, nägu lõi veidi lahedamaks. || sõbralik, lahke, ladna. Võõraste vastu on ta nii mahe ja lahe, aga kodus päris tulehark. Ülemus on lahe mees, temaga saab asju ajada. Ta on tähtsaks läinud, pole enam endine lahe poiss. Ajab lahedat juttu, laseb lahedat naeru. Papa Jannseni mõnus ja lahe ütlemisviis. Tal on alati lahe muhelus näol.
7. kõnek tore, vaimustav. Hevi on lahe. *Kuradi lahe mõte plahvatas poisile pähe .. V. Lattik. *.. jätkas usalduslikult: ".. ma mäletan teda täitsa selgesti seniajani, oli alles lahe lits!” A. Alas (tlk).