[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

laast ‹-u 21› ‹s›

1. hööveldamisel, voolimisel, treimisel jm. tekkiv v. teat. otstarbeks lõigatav õhuke riba. Õhukesed keerduvad laastud. Hööveldatud, kirvega tahutud laastud. Raius pakse vaiguseid laaste ning süütas lõkke. Laastud, saepuru jm. puidujäätmed. Vaselõike puhul surub graafik uuritsaga vaskplaadist välja peenikesi laaste. Torm pillutab paati kui laastu. Kus puud raiutakse, seal langevad laastud. Laps ikka enam kui laast. || teat. otstarbeks lõigatud korrapärane õhuke liistak. Värvilised puidust või plastist laastud käsitööks, punumiseks, põimimiseks. Laastust korvid. Treivineeri valmistamisel lõigatakse vineeripakk 0,5–1,5 mm paksuseks lindikujuliseks laastuks ehk spooniks. || (katuselaastu kohta). Laaste lõikama. Laast peab katuses vähem vastu kui sindel. *.. alles üleeile ta oli löönud aida uue katuse harjale viimase rea laaste! P. Vallak.
▷ Liitsõnad: höövli|laast, metalli|laast, puu|laast, treilaast.
2. kirj proosaminiatuur. Juhani Aho laastud. Juhan Liivi populaarne laast „Peipsi peal”.

laias ~ jämedas ~ suures laastus
üldjoontes, põhijoontes, jämedates joontes. Laias laastus võib tal õigus olla, üksikasjades tahaks vastu vaielda. *Jämedas laastus võiks öelda, et tõlketeadus uurib tõlkeid nagu kirjandusteadus kirjandust. U. Liivaku. *Suures laastus on eesti murrete liigendus juba mõnda aega välja kujunenud .. M. Must.

teist laastu ~ teisest laastust
teistsugune, teist masti v. sorti. Noorem vend on hoopis teist laastu, teisest laastust mees.