[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 15 sobivat artiklit.

laug1lau, laugu pl. gen laugude e. lauge 21› ‹s
silmamuna eestpoolt liikuvalt kattev nahakurd. Ülemine, alumine laug. Laugude vahel on laupilu. Põletikulised, paistetanud laud. Laud punetavad, värelevad, tõmblevad, on unest rasked. Lau vabal serval on ripsmed. Laugude värvimine, jumestamine. Avab, suleb laud. Langetas häbelikult laud. Piilub poolsuletud laugude vahelt. Pisarad tulevad laugele. Ei saanud terve ööd und laugele. Tal on pisarad, uni laugel. Pühib pisarad, une laugelt. Surm sulges vanakese laud, vanake sulges igaveseks laud.
▷ Liitsõnad: ala|laug, silma|laug, ülalaug.

laug2lau, laugu 21› ‹s
etn osa ahet kolmel v. neljal parrel. *Langeb parsilt teinegi laug, sajab põrandale, levitab soojust. A. Jakobson.

laug3lau, laugu 21› ‹adj
lauge. Laug lõng. Siin on merepõhi, rand väga laug.

liugliu, liugu 21› ‹s

1. liugumine; liulaskmine. Jäätunud nõlvast alla saab pika, toreda, mõnusa liu. Vastlapäeval lasti liugu: mida pikem liug, seda pikemad linad pidid sel aastal kasvama. Saani ühtlane liug lumisel metsateel. Purilennuki hääletu liug. *Küll oli õnnis see esimene liug saabastega! L. Hansen. *.. et sealt [= heinakantsi otsast] järsult kukkuva liuga küünipõranda tümpsudes alla laskuda. M. Raud.
▷ Liitsõnad: vastlaliug.
2. mäend kaldkaeveõõs kaevise allalaskmiseks raskusjõu toimel

liugu laskma
kergelt läbi ajama, libistama (4. täh.) *.. tark, kes liugu laseb, loll, kes kolhoositööd teeb. H. Kiik.

[kellegi] naha peal ~ nahal liugu laskma vt nahk

[kellegi] rahakoti peal liugu laskma vt rahakott

[kellegi] seljas liugu laskma vt selg

[kellegi] tasku peal liugu laskma vt tasku

[kellegi] turjal liugu laskma vt turi

lõuglõua pl. illat lõugadesse e. lõugu(sse) pl. iness lõugades e. lõugus pl. elat lõugadest e. lõugust 23mitmuse paralleelvormid esinevad mõnedes ühendites v. (pool)adverbiaalselt›› ‹s

1.hrl. sg.näo liikuv alaosa, mille toeseks on alumine lõualuu, alalõug. Ümar, pehme, terav, esiletungiv, lai, kandiline, nurgeline lõug. Puhtaks, siledaks raseeritud lõug. Karvane, habetunud lõug. Lohuke, vaoke lõua otsas. Lõua otsas on habemetutt. Lott lõua all. Sügab, näpib mõtlikult lõuga. Ajab lõua õieli, ette, püsti. Lõug väriseb hirmust. Väristab, võbistab lõuga nagu nutu eel. Süljenire valgub mööda lõuga alla. Tukkuja lõug vajus rinnale. Vihmakuub lõuani kinni nööbitud. Seob pearätiku otsad lõua alla sõlme. Paneb viiuli lõua alla, surub lõua viiulile. *Ja see nimi [Ruut Tarmo] on kui rusikas lõuga või puss rindu. V. Panso.
▷ Liitsõnad: ila|lõug, kõver|lõug, lott|lõug, viltulõug.
2.hrl. pl.ennekõike selgroogsete suuava piiravad teineteise vastu käivad pea osad, mille toeseks on hammaste vm. vastavate moodustistega lõualuud; vastavad moodustised selgrootutel; suu; hrl kõnek v vulg (inimese kohta). Hobuse, lehma, sea, hundi, mao, vaala, haugi lõuad. Ülemine, alumine lõug. Krokodill ajas lõuad pärani, haaras saagi lõugade vahele, lõugu(sse). Kass tuleb, hiir lõugade vahel, lõugus. Hiir pääses kassi lõugade vahelt, lõugust. Koera lõuad laksatasid kokku. Laksutab lõugu nagu näljane hunt. Putuka, mesilase lõuad. Siga lätsutab laia lõuaga (süüa) 'suure suuga, isukalt'. Haigutab laia lõuaga 'suu pärani'. Inimesel on lõuad ja mälumislihased nõrgemini arenenud kui ahvil. Vastu, mööda lõugu andma, saama. Mis sa irvitad, ilmast ilma lõuad laiali! Koerad haukusid poole lõuaga 'loiult, vähe' nagu omainimese peale. | piltl. *Välja sülitavad inimesi uste lõuad. M. Under. ||hrl. pl.kõnek vulg (kõneelundina hrl. liigset lobisemist väljendavates ütlustes; vt. ka fraseoloogiaosa). Tal head lõuad, küll ta enda välja räägib. No on sel naisel lõuad (peas)! Tal on lõuad paraja koha peal. Ei maksa irvhammaste lõugade vahele, lõugu sattuda. Ära ilmaaegu lõugu kuluta, ma ei lase end pehmeks rääkida. Hoidku lõugu kokkupoole, hoidku lõuad koos, koomal 'ärgu rääkigu ülearu(st)'. Talitse, taltsuta oma lõugu!
▷ Liitsõnad: loba|lõug, lora|lõug, pläralõug.
3. piltl (vastavat pea osa meenutava tööriista, mehhanismi v. eseme kohta). Tangide lõuad. Poole lõuaga 'kulunud kahaga' lusikas. *Nagu mingi saurus või ürgkaelkirjak kraapsab ta [= ekskavaator] oma vägeva lõuaga vanast kraavist põiki läbi. A. Kaal. *.. käsiks neil rahakoti lõuad avada ja selle sisu merre valada. A. Uustulnd.

laia lõuaga
suure häälega, valjusti; laiutades, suureliselt. Kõik naersid laia , täie lõuaga. Seletab midagi laia lõuaga. Ei ta tee, ainult lubab laia lõuaga.

lõuga tõmbama
end võimlemiskangil rippes tõstma, kuni lõug kangini ulatub. Võimlemisõpetaja pani poisid lõuga tõmbama, laskis poistel lõuga tõmmata.

lõugu lõksutama ~ laksutama ~ laiutama ~ laotama
liiga palju v. väljakutsuvalt, häbematult rääkima. Tööd on vaja teha, mitte lõugu lõksutada.

lõugu pidama
vaikima, vait olema; vait jääma. Mees, kes oskab lõugu pidada. Sellest loost pidage kodus lõuad. Pea lõuad, mitte üks sõna enam!

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur