[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 17 sobivat artiklit.

lapplapi 21› ‹s

1. (väike) tükk mingit õhukest materjali. Lapp riiet, nahka. Põrand tõmmati märja lapiga üle. Pühkis laua lapiga puhtaks. Nühib lapiga ukse käepidet läikima. Hoiab märga lappi laubal. Lappidest õmmeldud nukurõivad, vooditekk. || titelapp, mähe. Kui imik majas, siis ka lapid nööril kuivamas. Vahetab lapsel lappe. || paik (II). Otsib lappi, et pükse paigata. Vanal kasukal oli lapp lapi kõrval. Nahast lapid pintsaku küünarnukkidel.
▷ Liitsõnad: higi|lapp, küürimis|lapp, naha|lapp, nuku|lapp, nõudepesu|lapp, paja|lapp, pudi|lapp, põranda|lapp, riide|lapp, tahvli|lapp, tite|lapp, tolmulapp; rinna|lapp, õlalapp.
2. väike osa mingit pinda, väike (maa)tükk. Lapp põldu, kartulimaad, heinamaad. Tegi maha lapi hernest, teise otra. Tal pole lappigi põldu. Sihtidega lappideks lõigatud mets. Talu heinamaa oli mitmes lapis. Aed oli viimse lapini üles haritud. Pilvede vahelt paistis lapp sinist taevast. *All põhjatuses [= kaevus] / lapp vilkuvat vett .. H. Runnel. || laik. Mustade lappidega valge kass. Pisike aken kumas seinas heledama lapina. Erutusest lõid talle punased lapid näkku. *.. kidurad habemetukad katsid lappide kaupa ta laia ilmetut nägu. A. Jakobson.
▷ Liitsõnad: aia(maa)|lapp, heinamaa|lapp, karjamaa|lapp, katse|lapp, lume|lapp, maa|lapp, muru|lapp, näo|lapp, põllulapp.

lepplepu 21
murd
1.slepakoore värvi hobune. *Kõige ees säravas vedruvankris isamees ja pulmaema uhke võiguga. Siis pruutpaar oma väledajalgsel lepul .. H. Ranna.
2.adjlepakoore värvi, pruunikas- v. punakashall. Lepud hobused. *Vaikkollased tareseinad, päikeses lepuks tõmbunud kisklaudadest katused .. H. Sergo.

lepp1lepa 22› ‹s

1. meil üldlevinud, seistes punaseks tõmbuva pehme puiduga lehtpuu v. -põõsas (Alnus). Eestis kasvab looduslikult musta ja halli leppa. Lepp õitseb, läheb lehte. Kraaviperved on leppi täis kasvanud.
2. selle puit. Lepast saab vineeri, taaralaudu. Lepast voolitud mänguloomad.
Omaette tähendusega liitsõnad: ema|lepp, sanglepp

lepp2lepa 22› ‹s
murd (kala, hülge) veri. *.. kust [kuulihaavast] jookseb verd, kus punab hurm ja lepp. V. Ridala. *Kui aga veis verd kusi (ajas leppa) .. A. Viires.

lipplipi 21› ‹s

1. kitsas ja õhuke lauake, liist. Aiapostide külge naelutatakse latid, lattide külge lipid.
▷ Liitsõnad: aialipp.
2. (hrl. koos sõnaga lapp:) väike lapp, lapike. Kapsa kohta on mõistatus: lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilma nõela pistmata.

lipplipu 21› ‹s

1. riigi, rahvuse, organisatsiooni vm. ühenduse, kõrge ametiisiku, sõjalaevastiku, väeosa vms. sümboliks olev hrl. varda külge kinnitatud kindla kuju, pikkuse ja laiuse suhte, värvide ning kujundi(te)ga riidelaid. Soome, USA, Etioopia lipp. Lippu heiskama, lippu üles, vardasse, masti tõmbama. Lipud lehvivad. Leina puhul on lipud pooles mastis, pooles vardas. Mis puhul on täna lipud väljas? Lippu langetama. „Estonia” lauluseltsi, Tartu ülikooli, Kaitseliidu lipp. Kuninga, presidendi lipp. Aadlisuguvõsade lipud ja vapid. Hansalinnade lipud. Laev sõitis Libeeria lipu all. || piltl tunnus, juhtlause, lipukiri. Demokraatia lipu all me võidame. Vägivald ei suuda maha rebida inimõiguste lippu.
▷ Liitsõnad: ahtri|lipp, haakristi|lipp, kauba|lipp, kolmnurk|lipp, lahingu|lipp, laua|lipp, leina|lipp, lootsi|lipp, mere|lipp, olümpia|lipp, puna|lipp, rahvus|lipp, riigi|lipp, risti|lipp, ristkülik|lipp, ruut|lipp, siid|lipp, sõja|lipp, tähelipp; võidu|lipp, võitluslipp.
2. leppelise v. suvalise värvuse, kuju ja suurusega riidelaid tähisena v. signaliseerimisvahendina. Oda lendas maailmarekordit märkiva lipu lähedale. Valge lipp alistumise märgina. Motovõistlustel tähistab valge lipp starti, maleruuduline lipp finišit. Rebase-, hundijaht lippudega 'ulukite paiknemiskoht piiratakse jahiks lippudega ümber'. Lippudega tähistatud suusarada.
▷ Liitsõnad: finiši|lipp, hoiatus|lipp, häda|lipp, jahi|lipp, märgu|lipp, nurga|lipp, peo|lipp, pulma|lipp, rekordi|lipp, ränd|lipp, signaal|lipp, stardilipp; tuulelipp.
3. muus noodi varrel paremal pool olev konksuke vältuse märkimiseks. Noodi pea, vars ja lipp. Kaheksandiknoot on ühe lipuga, kuueteistkümnendiknoot kahe lipuga.
4. (males:) tugevaim malend, millel on nii vankri kui oda käiguvõimalused. Valge, must lipp.

end lippu panema
end pidulikult rõivastama, ehtima, üles lööma. *.. Eneken pani end pühapäevaselt lippu, et minna oma isa selliga Kadriorgu jalutama. L. Promet.

lippu lööma
lipendama. *.. takune särgisaba enam värvli vahele ei ulatunud ja päris omatahtsi tuule käes lippu lõi. H. Sergo.

lipu all (olema), lipu alla kutsuma
(sõjaväeteenistuse kohta). Sajad tuhanded mehed on lipu all. Kõik nooremad mehed kutsuti lipu alla.

läbi lipu ajamine
aj kadalipp

lopplopa 22› ‹s
veesegune lumi, (lume)lörts. Taevast tuleb vett ja loppa kaela. Tänavad on löga ja loppa täis.
▷ Liitsõnad: lumelopp.

lopplopi 21› ‹s
murd (sissepoole) löödud koht, mõlk, lohk. Uuel pangel on juba lopid sisse löödud, sees. Mahakukkunud õunad on loppe täis.

lõppadv
kõnek väga, ülimalt. Lõpp hea lugu. Olin lõpp väsinud.

lõpplõpu 21› ‹s

1. ruumiline piir, kus miski ei jätku, kaugemale ei ulatu; millegi lõpposa, viimane osa. Seisa järjekorra, saba lõppu. 12. vagun on päris rongi lõpus. Koolimaja on tänava, küla lõpus. Oli rivis lõpust kolmas. Rongkäigu lõppu ei paista ikka veel. Kirja lõpp jäi segaseks. Lause lõppu pannakse punkt. Lugesin raamatu otsast lõpuni läbi. Kui tuli süütenööri lõpuni jõudis, kõlas plahvatus. Pagegu või maailma lõppu, ma leian ta üles.
2. piir, mil miski saab läbi, kauem ei kesta; lõpphetk, lõpposa. a. (ajaliselt). Päeva, nädala, kuu, kvartali, aasta, suve, talve lõpp. Aprilli lõpul, lõpus. See oli toimunud möödunud sajandi lõpul. Tööaja lõpuni on veel pool tundi. Tööpäeva lõpp oli pingeline. Puhkus läheneb lõpule. Seda ei unusta ma elu lõpuni. Suve lõpu poole sadas palju. b. (sooritatuse, ammendatuse, lahenemise vm. tõttu). Alustatud töö tuleb lõpule viia. Heinatöö hakkab lõpule jõudma. Lõpp naljale! Mind ei lastud lõpuni rääkida. Lähme minema, ja jutul, loril, naljal lõpp! Korralagedusele tuli lõpp. Ta jutul ei paista lõppu tulevat. Meie vaimustusel, meelepahal polnud lõppu. Filmi õnnelik, kurb lõpp. Laulu algust oskan, aga lõpp on meelest läinud. Peo, etenduse, kontserdi lõpp. Vihma, saju lõpp tuli järsku. Meie sõprusel on lõpp. Lõpp hea, kõik hea. *Soenguga lõpul, puhastab Liine vaseliiniga näo .. L. Kibuvits. || lõpuni täielikult, täiesti, viimase piirini. Ta on lõpuni, üdini aus (mees). Pole suutnud teda lõpuni mõista, tundma õppida. *.. lõpuni lahti ta [= Triin] täna ei riietu, tänapäeva mehe jaoks pole isegi striptiis enam argument. V. Lattik.
3. olemasolu lakkamine, otsasaamine. a. otsasaamine tarvitamise, kulutamise tõttu; viimane alles olev osa. Küttepuud, raha, leib on lõpul. Küünal on lõpule, lõpuni põlenud. Mu kannatus on lõpul, saab lõpule. Laps pakkus oma jäätise lõppu emale. Supilaar sai nii suur, et lõpp kippus kätte hapuks minema. b. häving, hukk; surm. Ennustati, kardeti maailma lõppu. Impeeriumi kuulsusetu lõpp. Tundis, et ta lõpp on lähedal. Kadunukese lõpp oli rahulik olnud.
4. keel käänet v. isikut (pööret) väljendav, tüvele v. tunnusele liituv muutesufiks
▷ Liitsõnad: käände|lõpp, muute|lõpp, pöördelõpp.

lõppude lõpuks

1. päris lõpuks, kõige lõpuks. Lõppude lõpuks jõuti siiski kokkuleppele.
2. tegelikult, päriselt, ikkagi. See pole lõppude lõpuks minu asi. Kes siis lõppude lõpuks on majas peremees?

[kellelegi, millelegi] lõppu (peale) tegema

1. kedagi surmama. Vanake tegi endale ise lõpu (peale).
2. midagi ära lõpetama, lakkama panema. Teeme raiskamisele, logardielule lõpu (peale). Skandaal tegi lõpu ta poliitikukarjäärile.

läppläpa 22› ‹s
läpane õhk v. lõhn. *Ruumis valitses majavammi, .. mustade riiete ja halva tubaka raske läpp. T. Kokla (tlk).

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur