[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 85 artiklit

aja|leht
lühikese ajavahemiku järel (tihti iga päev) ilmuv, päevasündmusi käsitlev ning meelelahutust pakkuv, hrl. suureformaadiline trükis. Värske, tänane, eilne, vana ajaleht. Ajalehe toimetaja, toimetus. Kas ajalehed on tellitud? Ajalehti lugema, sirvima. Ajalehte tegema. Ajalehte asutama, toimetama, välja andma. Ta töötab ajalehe juures, kirjutab ajalehele, teeb ajalehele kaastööd. Mis ajalehes uudist? Mis ajalehed kirjutavad? See ajaleht ilmub ainult 2 korda nädalas. Üleskutse avaldati kõigis suuremates ajalehtedes. Ta oli ajalehest lugenud, näinud, teada saanud, et kontsert jääb ära. Ajalehe internetiväljaanne.

amfibrahh-i 21› ‹s
kirj värsijalg, milles kahe lühikese (v. rõhutu) silbi vahel on üks pikk (v. rõhuline) silp (˘-˘), näit. sireeni

Dalmaatsia gen, dalmaatsia indekl
Dalmaatsia koer 'lühikese sileda karvkattega aju- ja perekoeratõug'.

dobermann|pinšer
teenistuskoeratõug; seda tõugu must v. pruun lühikese sileda karvaga koer

dogi11› ‹s
teenistuskoeratõug; seda tõugu suur tugev lühikese karvaga koer

efemeer-i 21› ‹s
bot lühikese elutsükliga üheaastane taim, lühieataim

elektri|angerjas
zool Lõuna-Ameerika magevetes elav lühikese kere ning ülipika sabaga elektrikala (Electrophorus electricus)

geminatsioon-i 21› ‹s
keel gemineerumine, lühikese konsonandi muutumine geminaadiks

harjas-e 4› ‹s

1. ka zool tugev pikk jäik karv (mõnedel loomadel), ka jäik karvjas, niitjas v. nõeljas moodustis; (kogumõistena:) harjastik. Sea seljast võeti harjaseid keeva veega. Põrsa harjas on pehme. Harjastest valmistatud hari, vahupintsel. Juuksed on, seisavad, tõusevad, kerkivad harjastena püsti. || piltl (hrl. lühikeste juuste v. lühikese habeme kohta). Harjased nina all. Ajamata habeme tihe harjas. Ta pealael seisid hallid harjased püsti.
▷ Liitsõnad: habeme|harjas, juukse|harjas, seaharjas.
2. harjade jõhv, tehismaterjalist karv vms. Kaardu kuivanud harjastega pintsel. *Ta lemmikuks oli aga varretu, kulunud harjastega põrandahari.. L. Kibuvits.
3.hrl. pl.van vistrikud, vinnid. Lapsel on harjased. Harjaseid võtma 'lapse nahalt vistrikke kaotama pärmi ja kliitaignaga võidmise ning järgneva vihtlemise teel'.

haubits-a 2› ‹s
sõj mürsu järsu lennujoone ning lühikese rauaga suurtükk

herne|kärsakas
zool lühikese kärsaga mardikas, hernekahjur (Sitona)

hüljeshülge 19› ‹s
rannalähedastes vetes elutsev ümara silinderja keha ja lühikese ning tiheda karvaga imetaja. Grööni hüljes. Hülgeid püüdma. Puristab kui hüljes. | piltl. *..toda harjasjuustega ja harjashabemega tuima hüljest oli ta aga kindlasti kuski näinud. A. Jakobson.
▷ Liitsõnad: hall|hüljes, lont|hüljes, randal|hüljes, viigerhüljes.

ilves-e 4› ‹s
lühikese sabaga pruunikas kõrgejalgne kaslasest kiskja (Felis lynx). Ilves varitses saaki.

improviseerima42

1. ettevalmistamatult, esitamise ajal looma. Armastab klaveri taga improviseerida. Kõne pidi ta improviseerima kohapeal. Hea näitleja võib stseenidele improviseerida mitmeid variante.
2. kiiruga, lühikese ajaga (hetke vajaduseks vms.) tegema, kombineerima, kokku seadma. Abistajaile improviseeriti õhtusöök. Improviseeritud kanderaam, lahased. Improviseeritud lava, kõnepult, poodium.

jänes-e 4› ‹s

1. pikkade kõrvade ja tagajäsemetega ning lühikese sabaga taimtoiduline loom (Lepus). Jänese käpad, saba. Jänese jäljed. Jänes jookseb, hüppab. Koer ajab jänest. Jänestele peetakse jahti. Jänes närib puukoort. Arg kui jänes. Ega töö jänes ole, et ta eest ära jookseb. || küülik. On juba mitu aastat jäneseid pidanud. Silmad punased nagu angoora jänesel. || jänese- v. küülikunahk karusnahana. Lastekraed on tihti jänesest. Jänes on kasukaks kerge, aga vähe vastupidav.
▷ Liitsõnad: hall|jänes, valgejänes; kodu|jänes, metsjänes.
2. piltl argpüks, pelgur. Poleks uskunud, et sa selline jänes oled. Ära ole jänes, siin pole ju midagi karta! *Ja see, et Endel niisugune jänes oli ning minema lippas, solvas teda. V. Saar.
3. kõnek piletita reisija. Jänest, jänesena sõitma. Puges jänesena laeva ja sõitis Ameerikasse. Kontrolör tabas trammis jänese. || aj tsunfti mittekuuluv käsitööline. *1615. aastal kurdeti, et rätsepatöö alal on „jäneseid” rohkem kui ausaid meistreid. O. Karma.
▷ Liitsõnad: bussi|jänes, trammi|jänes, tsunftijänes.
4. kõnek valges vahus lainehari. Meri on valgetes jänestes. *Jälle olid jänesed merel. Nii öeldakse valgete laineharjade kohta. H. Jõgisalu.
▷ Liitsõnad: tuulejänes.

karabiin1-i 21› ‹s
sõj lühikese vintrauaga kerge püss. Karabiinist tulistama. Sõdurid olid relvastatud karabiinidega.

karott-roti 21› ‹s
põll rühm lühikese juurikaga varavalmivaid porgandisorte

kiire18 või 1

1.adjruttu, suure hooga, hoogsalt toimuv v. kulgev; ant. aeglane. Kiire edasiliikumine, jooks, käimine, sõit, hoog, tempo. Vägede kiire taganemine. Kiire kõnniga mees. Hobune laskis kiiret traavi. Kiired liigutused. Käib kiirel sammul, kiire sammuga. Kiire töötamine väsitas. Jõgi on üsna kiire vooluga. Haigel on pulss kiire. Heitsin võõrale kiire pilgu. Toodangu kiire kasv. Tööstuse areng oli võrdlemisi kiire. Õhtu edenes kiirel sammul. || ruttu, lühikese ajaga toimuv. Ilmade kiire vaheldumine. Nakkuse kiire levik. Ravimi kiire mõju. Olukorra kiire muutus. Teose kiire läbimüük. Mürgistus põhjustas kiire surma. *Mu karjäär on tõepoolest olnud ebatavaliselt kiire. R. Kaugver. || tegevusrohke. Praegu on maal kiire aeg: heinategu lõpeb, rukkilõikus algab. Mul oli täna väga kiire päev. Elu tundub kogu aeg kiiremaks minevat.
▷ Liitsõnad: kibe|kiire, välk|kiire, ülikiire.
2.adjmidagi ruttu, kärmesti tegev v. suuteline seda ruttu tegema, kärmas, nobe; ant. aeglane. Tsehhi kõige kiirem tööline. Hästi kiire masinakirjutaja. Sprindis olid külalisvõistlejad meist kiiremad. Ole nüüd kiire, muidu jääd kohast ilma! Ta on kiire käske täitma. Ta oli liiga kiire järele andma. Kiire hobune. Jänes on kiire jooksma. Noorel lapsel on kiired jalad. Poiss on kiire taibuga, kiire reageerimisega.
▷ Liitsõnad: nool|kiire, tuisk|kiire, tuul|kiire, välk|kiire, ülikiire.
3.adjpakiline, rutulist sooritamist nõudev. See on kiire töö: õhtuks tuleb lõpetada. Insenerile anti kiire ülesanne. Tehas sai kiire tellimuse. Enne ärasõitu pean veel paar kiiret asja korraldama. Ega see asi nii hirmus kiire olegi. Haiget võib päästa üksnes kiire operatsioon. Tõlkega on meil küll väga kiire.
▷ Liitsõnad: kibe|kiire, ülikiire.
4.adj(märgib olukorda, kus keegi peab millegagi, millegi sooritamisega ruttama). Mul läks väga kiireks. Täna mul ei ole eriti kiire. Miks sul äkki nii kiire hakkas? Mehel oli nii kiire, et ei jõudnud süüagi. Mul on küll minekuga kole kiire, aga temal on veel kiirem.
5.srutt, kiir [-u]. Selle tööga on mul tuline kiire. Ah, sellega ei ole mingit kiiret. Mul pole kuskile suurt kiiret. Tal paistab kiire taga olevat. *Inimestel niisugune kiire, et pole aega ninagi nuusata. A. Gailit.

kiir|laen
hrl. lühikese tähtajaga ja kiiresti kättesaadav laen. Kiirlaenu saab taotleda kas SMS-i või Interneti teel.

kirja|lipakas
kõnek kellelegi lähetatav lühikese tekstiga paberilipakas. Ta saatis kirjalipaka paari lausega.

kohe1adv

1. viivitamata, jalamaid, otsemaid v. lühikese ajavahemiku jooksul v. möödudes. Kohe praegu, nüüdsama. Hakkan kohe tööle. Mine kohe Toomarile! Tule kohe siia! Päris kohe ma tulla ei saa. Taipas kohe, milles on asi. Karjatas, ja ärkas kohe üles. Kui marjad hakkavad lagunema, tuleb keetmine kohe lõpetada. Kohe selgub, kellel oli õigus. Kohe pärast sööki asuti teele. Laps jäi kohe magama. Võõrast ei märgatud kohe. Seadus ei jõustunud kohe. Näha kohe, et oled harjunud tööd tegema. Kirjale paluti kohe vastata. Raamat müüdi kohe läbi. Ma läksin kohe, juba samal õhtul. Kohe esimesel päeval. Kohe sõja alguses.
▷ Liitsõnad: otsekohe.
2. millegi v. kellegi vahetus läheduses, lähedusse v. lähedusest, vahetult. Ta seisis kohe minu ees. Maja asus kohe järve kaldal. Jõgi on kohe maja taga. Peatus on kohe selle käänaku taga. See asub kohe südalinnas, siinsamas. Maja ehitati kohe maantee äärde. *.. kuninglik kuusepuu, tumerohelised vanumata oksakodarad algamas kohe maast. L. Hainsalu.
3. kõnek rõhu-, vahel ka lihtsalt täitesõnana. a.jaatavas lausespäris, lausa, otse. Kohe rõõm näha, kuidas töö edeneb. Ma kohe ootan kevadet. Sööb kohe mitme mehe eest. Tulge kohe kindlasti meile! Niisugune jutt ajab kohe hirmu peale. Siin on õunad, võta kohe mitu tükki! Tema on kohe niisugune inimene, et läheb kõigiga tülli. Teid on kohe mitu! „Ma lähen nädalaks!” – „Kohe terveks nädalaks!” Häbi vaadata kohe, kuidas ta edvistab. Saapad läikisid nagu uued kohe. Nüüd on teine asi kohe. Seal oli neid kohe terve hulk. Väljas on päris torm kohe. Sinuga on päris häda kohe. Päris hea kohe, et koosolek edasi lükkus. Mul hakkas temast kohe päris kahju. Ma väsisin kohe päris ära! b.eitavas lauses›. Sellest ei taha kohe rääkidagi. Sellise jutuga ära kohe tulegi! Nii ei ole kohe mitte kuidagi võimalik. Ma kohe kuidagi ei suuda uskuda, et see tõsi on. Ei tea kohe, mida teha. Aeg kohe ei läinud edasi, tee mis tahes. *Mina küll ei läheks sinna, kohe mitte mingi hinna eest. E. Vaigur.
4. murd otse, sirgelt, otsesuunas. *.. pistis [kase] auku ja tampis jalaga ümberringi kinni; vaatas viimaks veel, kas kask kohe seisis .. J. V. Jannsen.

krabi11› ‹s

1. zool lühikese, pearindmiku alla kõverdunud tagakehaga kümnejalaline vähk. Väike, suur krabi. Krabisid püüdma, sööma.
▷ Liitsõnad: hiid|krabi, jõe|krabi, ranna|krabi, taskukrabi.
2. ehit gooti stiilile iseloomulik katuseviilu kaunistav kivilill

kriis-i 21› ‹s

1. raske, terav, komplitseeritud olukord, ohtlik, vastuoludest lõhestatud seisund. Poliitiline, ideoloogiline kriis. Rahvuslikus liikumises oli märgata süvenevat kriisi. Selts, valitsus elab üle rasket kriisi. || ummik teaduses v. kunstis. Füüsika, filosoofia kriis. Teater, operett põdes teravat kriisi. Kujutavas kunstis süvenes kriis. Kirjanik elab üle loomingulist kriisi. || psüühiline, hingeline ummik. Hingeline, vaimne kriis. Nooruk elab läbi murdeea kriise. Sa pead ise oma kriisist üle saama.
▷ Liitsõnad: keskea|kriis, närvi|kriis, sise|kriis, valitsuskriis.
2. maj kõrgkonjunktuuris oleva majanduselu järsk häire, lühikese ajaga toimuv kokkuvarisemine, millele sageli järgneb aastaid vältav surutis. Kriis tööstuses, põllumajanduses, finantsmaailmas. Rahaturgude kriis. Kriisi ajal laostus hulk väikesi ja keskmisi ettevõtteid.
▷ Liitsõnad: agraar|kriis, energia|kriis, finants|kriis, kaubandus|kriis, majandus|kriis, tootmis|kriis, turustus|kriis, tööstus|kriis, valuuta|kriis, üld|kriis, ületootmiskriis.
3. med. a. otsustav murrang, pöördepunkt haiguse kulus. Kolmandal haiguspäeval saabus kriis. Kriis oli möödas, algas tervenemine. b. äge haigushoog, atakk; ohtlik seisund. Hüpertooniline kriis.
4. millegi puudus, kitsikus, nappus. Rahaline kriis. Sõjaajal andis tunda toiduainete kriis. Ehitusel on praegu tööjõu osas kriis.
▷ Liitsõnad: korteri|kriis, kütuse|kriis, raha|kriis, toorainekriis.

kärbeskärbse, -t, kärbsesse, -te, kärbseid, -tesse e. kärbseisse 19› ‹s

1. väike kahetiivaline (parasiit)putukas (hrl. Musca); ka mingi muu jässakas lühikese kehaga kahetiivaline putukas. Kärbse vastsed. Kärbseid hävitama. Kärbes lendas aknale, istus seinale, jookseb seinal. Kärbes pirises ämblikuvõrgus. Hobune vehib sabaga kärbseid eemale. Tuba sumises kärbestest. Laud on kärbestest must. Kärbsed mustavad kõik ära. See mees ei tee kärbselegi liiga 'pole suuteline kellelegi halba tegema'. Rootsi kärbes 'teat. kahetiivaline läikivmust putukas, viljakahjur' (Oscinosoma frit). Hispaania kärbes zool läikivroheline ebameeldiva lõhnaga mardikas (Lytta vesicatoria). Inimesi suri katku ajal nagu kärbseid 'massiliselt'. Kärbes lendab niikaua ümber tule, kuni tiivad põletab. Suuga teeb suure linna, käega ei kärbse pesagi. Hädaga sööb vanakurat kärbseidki. || kärbsekirja üksikkujutis. *Seejärel lasti neil [= lastel] otsustada, mis värvi kärbsed sobivad kellegi kinnastele. V. Saar.
▷ Liitsõnad: toakärbes; juustu|kärbes, kaalika|kärbes, kapsa|kärbes, peedi|kärbes, piste|kärbes, porgandi|kärbes, pori|kärbes, põdra|kärbes, raud|kärbes, rooja|kärbes, sibula|kärbes, talli|kärbes, tsetse|kärbes, vilja|kärbes, äädikakärbes; kunstkärbes.
2. piltl vilets, tähtsusetu isik, könn. *Ja kui ma Madjakuga kampa löön, siis te kõik olete kärbsed meie kõrval. J. Kärner.

küür|vaal [-a]
zool lühikese jämeda kehaga vaal (Megaptera novaeangliae)

leevike-se 5› ‹s
zool lühikese jämeda nokaga väike jässakas lind (isaslinnul on keha alapool punane) (Pyrrhula pyrrhula)

lodilodja, lotja 32› ‹s

1. pukseeritav v. iseliikuv tekita (puit)praam kaupade veoks siseveekogudel
2. Peipsil ja Emajõel kasutatud lühikese laia kerega ning kinnise tekiga laev. Peipsi lodjad. Lotjadega veeti Emajõge pidi Tartusse küttepuid, kruusa, liiva.

lähedal
I.adv› ant. kaugel
1. lühikese vahemaa taga. Ta elab siinsamas lähedal. Mürsk lõhkes lähedal. Raudteejaam on meil üsna, võrdlemisi, õige lähedal. Saared on üksteisele väga lähedal. Kuskil lähedal kukkus kägu.
2. lühikese ajavahemiku taga, kätte jõudmas. Kevad on juba lähedal. Eksam, otsustav hetk, tähtaeg, pühad, valimised on lähedal. Tunneb, et lõpp, surm on lähedal.
3. (muude suhete kohta). See oletus on tõele üsna lähedal. *Sest köster pole õpetaja, tema ei seisa kirikule nii lähedal. A. H. Tammsaare. *„Aga võib ju olla, et mõnesugused takistused .. ei lasknud neil tulla,” arvas Heleene, lähedal nutule. A. Jakobson.
II.postp› [gen]
1. kellegi v. millegi juures lühikese vahemaa taga. Elan linna lähedal maal. Tahaksin olla sinu lähedal. See juhtus Elva lähedal.
2. millestki veel puuduva lühikese ajavahemiku taga. Ta võis olla juba kolmekümne lähedal.
3. (muude suhete kohta). Roosikasvatus on tal alati südame lähedal olnud. Temperatuur oli öösel nulli lähedal. Nende palgad on kuuesaja lähedal. *Traktorijaama töömeeste lõõp on mõnigi kord tõe lähedal .. E. Rannet.

lähedale
I.adv› ant. kaugele
1. lühikese vahemaa taha, juurde. Ta oli kuulmatult lähedale hiilinud. Tule siia päris lähedale. Kui lähedale? Ära liiga lähedale mine. Istu mulle hästi lähedale. Ei pääse majale lähedale, hanged on suured.
2. lühikese ajavahemiku taha. Eksam, otsustav hetk, tähtaeg jõuab, pühad, valimised jõuavad lähedale.
3. (muude suhete kohta). Oskab inimestega suhelda, neile lähedale pääseda. On andekas mees, keegi meist ei saa (talle) lähedale(gi)! *See tähendab võimet tungida nii lähedale käsitletavale probleemile .. F. Tuglas.
4. murd ligemale, peaaegu. *Lähedale viis aastat oli ta teeninud kroonut .. M. Metsanurk.
II.postp› [gen]
1. kellegi v. millegi juurde lühikese vahemaa taha. Ostis maja linna lähedale maale. Ära kaugele uju, hoia kalda lähedale. Istusin ukse lähedale.
2. millestki veel puudu jääva lühikese ajavahemiku taha. Olen jõudnud juba kuuekümne lähedale.
3. (muude suhete kohta). Millal jõuame arenenud maade tasemele või kas või selle lähedale!

lähedalt
I.adv› ant. kaugelt
1. lühikese vahemaa tagant. Külalisi saabus lähedalt ja kaugelt. Ma polnud põtra varem nii lähedalt näinud. Alles lähedalt tundsin ta ära. *Virutas kiviga, ja nii lähedalt läks, et oleks peaaegu mu otsmikule käinud. F. Tuglas (tlk).
2. lühikese ajavahemiku tagant. Selle kohta võib ajaloost näiteid tuua lähedalt ja kaugelt.
3. (muude suhete kohta). Oleme lähedalt sugulased, tuttavad. Pole nendega lähedalt kokku puutunud, läbi käinud.
II.postp› [gen] kellegi v. millegi juurest lühikese vahemaa tagant. Seeni leidsime lepikust suure kivi lähedalt. Auto sõitis minu lähedalt mööda. Ta on Tartu lähedalt pärit.

lähedane-se 5

1.adjlühikese vahemaa taga asuv, lähike, ligidane; ant. kauge (1. täh.) Käisime lähedases metsas seenel. Piima tõime lähedasest talust. Jooksime lähedase kuuse alla vihmavarju. Kauged ja suhteliselt lähedasemad tähed.
▷ Liitsõnad: jaama|lähedane, kodu|lähedane, linna|lähedane, piiri|lähedane, pinna|lähedane, ranna|lähedane, rindelähedane.
2.adjlühikese ajavahemiku taga olev; ant. kauge (2. täh.) Lähedane minevik, aeg, tulevik. Sündmus näib nii lähedane, nagu oleks see juhtunud alles eile.
3.adjüsna sarnane v. samasugune; peaaegu sama. Lähedased värvitoonid. Ainestikult lähedased romaanid. Nende vaated on üsna, õige lähedased. Absoluutse nulli lähedased temperatuurid. Saavutas oma isikliku rekordi lähedase tulemuse. Maakera ümbermõõdule lähedane kaugus.
▷ Liitsõnad: elu|lähedane, ligi|lähedane, normi|lähedane, originaali|lähedane, tõelähedane.
4.adjtihedates suhetes v. suguluses olev; kallis, armas, südamelähedane. Kutsus lähedased sõbrad kokku. Poiss ja tüdruk said teineteisele lähedaseks. Lähedase inimese surm. Lähedased suhted, sõprussidemed. Kui tuttav, armas ja lähedane on lapsepõlvemail kõik! Tunti huvi ainult selle vastu, mis oli lähedane ja kergemini arusaadav. Ema on lapsele kõige lähedasem inimene. Lähedased sugulased, omaksed. Lähedased sugulaskeeled, hõimurahvad.
▷ Liitsõnad: elu|lähedane, hinge|lähedane, loodus|lähedane, maa|lähedane, rahva|lähedane, südamelähedane.
5.ssugulus- vm. tihedates suhetes olev v. kallis, armas inimene. Pidas sünnipäeva, juubelit oma lähedaste ringis. Rõõmu tahame jagada lähedastega. *Aga siin ma seisan, oma ettevõttega üsna üksipäini, ja minu lähedastest ei mõista mind ükski .. K. Ristikivi.

lühi-
liitsõna esiosana›. a.substantiivi eeslühike b.adjektiivi v. adverbi eeslühikese

lühi|ealine
lühikese (elu)eaga, kestusega. Lühiealine putukas, umbrohi. Tekkis hulgaliselt seltse ja ühinguid, kuid enamik neist olid lühiealised, jäid lühiealiseks.

lühi|laine
lühikese lainepikkusega raadiolaine; raadiolainete piirkond, kus lainepikkus on umbes 10–100 m. Lühilainel töötav raadiojaam. Lühilaine rakendamine meditsiinis.

lühi|laineline
lühikese lainepikkusega. Lühilaineline kiirgus.

lühipäeva|taim
bot lõunamaa taim, mille õitsemine ja viljumine parasvöötmes hilineb või ei toimugi suvise pika päeva ja lühikese öö tõttu

mehe|jupp
nlj (õige lühikese mehe kohta)

moora6› ‹s
kirj lühikese silbi kestusele vastav prosoodiline ühik (keeltes, kus on oluline lühikese ja pika silbi vastandamine)

mortiir-i 21› ‹s
sõj aj väga lühikese rauaga suurtükk, müüser

nagaan-i 21› ‹s
sõj (hrl. endisaegne) lühikese raua ja pöörleva padrunitrumliga revolver. Nagaan vööl. Haaras kabuurist nagaani.

neos|oks
aiand viljaoksake mõnedel luuviljalistel, kus ladvapunga taga on hulk lühikese vahega paiknevaid viljapungi

noor-e, -t 34

1.adjsuhteliselt alles lühikese eaga, suhteliselt lühikest aega eksisteerinud. a. (inimese kohta:) suhteliselt lühikest aega elanud, mitte veel elatanud; alles lühikest aega teat. alal tegutsenud, teat. seisundis olnud. Noored inimesed, poisid, mehed, tüdrukud, naised. Olin siis veel õige, päris noor. Noor seitsmeteistkümneaastane neiu. Meie jääme vanaks, noor põlvkond kasvab peale. Küll on inimene noorena, noorest peast rumal. Keegi ei jää igavesti nooreks. Tal on noored vanemad. Väga noor vanaema, vaevalt neljakümnene. Sa oled minust aasta noorem. Jaan on meist kõige noorem, ta oli meie klassis noorim. Noor õpetaja, esimest aastat tööl. Noore näitleja esimene peaosa. Noor abielumees, alles kuu aega tagasi võttis naise. Karl Burman noorem 'juunior'. Noores eas õpitud amet. Noorem ja keskmine kooli-iga. Noores põlves olime kõvad laulumehed. Inimene on seni noor, kuni ta süda, hing on noor. Vana mees, aga nii noore näoga. Vaata sina, sul noored terased silmad. Las tema jookseb, tal noor kerge jalg. Noor veri mängib, vemmeldab. *Kas sellest veel küllalt ei ole, kui ma oma noore elu siia [tallu] matan?! T. Lehtmets. b. (looma kohta). Noored kuked proovivad juba laulda. Noor koer tahab mängida, hullata. Mehel on rammu nagu noorel karul. Müüa noor lüpsmatulev lehm. c. (taimede jms. kohta). Noored viljapuud, marjapõõsad. Noor mets, männik, kaasik. Noortest käbidest punetav kuuselatv. Pähklid on korjamiseks alles liiga noored. Hiirekõrvul või noores lehes kased. Männi noored võrsed. Maikuu noor haljus, rohelus. Lehmad lasti noore rohu peale. d. (alkohoolse joogi kohta:) värske v. laagerdamata. Noor õlu. *See vein on küll pisut noor. Aga vanemad aastakäigud on keldrisse müüritud. H. Raudsepp. e. (loodusobjektide, -vormide, -nähtuste kohta:) suhteliselt hiljuti tekkinud; uus, värske; (aasta-aja, ööpäeva mingi järgu, aga ka muude loodusnähtuste jms. kohta:) varane, algav, puhkev, kujunemisjärgus olev. Noor kurdmäestik. Nooremad ja vanemad ladestud, ladejärgud, ladestikud. Nooremad kivisöekihid. Muhu on noor saar. Galaktika nooremad tähed. Kas praegu on noor või vana kuu? Sügisel noore jää aegu. Jänese jäljed noorel lumel. Asusime juba hommikul noore valgega teele. Noore koidu õrn puna. Pühapäeval võis põõnata noore lõunani. Kevadest sai noor suvi. Atlandilt saabub meile noor tsüklon. Öösel tõusis tuul, hommikul oli juba noor torm. *Oli juba noor öö ja ma ei teadnud, kuhupoole minna. O. Tooming. *Kui kohale jõudsime, oli Viireküla poe juures noor laat. H. Sergo. f. (objektide, rajatiste, institutsioonide, tegevusalade, millegi ajaliste järkude jms. kohta). Noor linn, spordibaas, haljasala, park. Noored Aafrika riigid. Noored instituudid, uurimiskeskused. Raadioastronoomia on noor teadus. Vanem, keskmine ja noorem kiviaeg. *Peatee pole lai autopromenaad, nagu neid kohtab noorematel kalmistutel .. V. Lattik.
▷ Liitsõnad: igi|noor, puru|noor, tuli|noor, verinoor.
2.s› ‹hrl. pl.noor inimene; nooruk. Noorte ja vanade vahekord. Lapsed ja noored. Puberteediealised, murde-eas noored. Õppivad, töötavad noored. Kesk-, kõrgharidusega noored. Noortel on omad harrastused, huvid. Noorte maailmameistrivõistlused jäähokis. Küla noored tulid kiigele kokku. Vanad vaatasid noorte lusti pealt. Parem vana habeme all kui noore piitsa all. Noorel nugise, vanal varese silmad.
▷ Liitsõnad: kooli|noor, küla|noor, linna|noor, maa|noor, töölisnoor.

nosu11› ‹s

1. lühike ja tömp ese v. moodustis. a. (lühikese varrega) piip, piibunosu. Taat ei võtnud rääkideski nosu suust. Kõval piibumehel on alati nosu ees. *.. pannud piibule tule peale ja istunud kõrtsilaua taha oma nosu suitsetama. F. R. Kreutzwald. b. (lühike lai) nina; nosunina. Kui tuled, saad vastu nosu. *Ta libistas käe üle kolme siidise [lapse] peanupu ja üle soojade, niiskete nosude. J. Kross.
2. hlv (inimese kohta:) toss(ike), nohik. Kuidas sa sihuke nosu oled! *„Ikkagi nosu mis nosu,” mõtles Ella, „ei juttu, ei ettevõtmist”. O. Tooming.

nuut2nuudi 21› ‹s

1. lühikese varrega (punutud) piits. Sähvas hobusele nuudiga. Nuudiga peksma, nuuti andma. Sai sandarmite käest nuuti. Meeleavaldajad aeti nuutidega laiali. *Siber ja nuut – seal on su õigus. E. Õun.
▷ Liitsõnad: kummi|nuut, nahk|nuut, peksunuut.
2. murd nuust, punt, kimp. Keerab käterätiku nuuti kokku. *Parem too õled tuppa, siis on hea tiritamme kasvatada ja üksteist õlest nuutidega peksa. O. Luts. *.. sidus [vanaema] rätiku kukla taha nuuti, pistis piibu tasku ja – läksime .. R. Soar.
▷ Liitsõnad: juuksenuut.

piiritaja1› ‹s
zool pääsukesesarnane pruunikasmusta sulestiku, lühikese saba ja pikkade väga kitsaste tiibadega lind, piirpääsuke (Apus apus). Piiritaja pesitseb seltsinguina müüriõõntes ja räästaalustes.

pikapäeva|taim
bot taim, mis areneb normaalselt ja hakkab õitsema üksnes pika päeva ja lühikese öö korral. Spinat, redis, aedhernes, ristik, rukis, lina on pikapäevataimed.

pilguke(ne)-se 5› ‹s

1. kiirpilk, põgus pilk. Heidame pilgukese minevikku, möödunule.
2.ka adverbilaadselt(võrdlemisi lühikese aja kohta:) natuke, veidike. Silmitsesin teda pilguke aega. Oota mind pilguke (aega). Vaikisin pilgukese, mõeldes, mida vastata. Ometi pilguke hingetõmmet! 'puhkust'. Pilguke hiljem oli plats tühi. Jäin pilgukeseks seisma. Mehed istusid pilgukeseks suitsu tegema.

pisike(ne)-se 5 komp pisem superl kõige pisem e. pisim
adj(väga) väike
1. (kogult, suuruselt). a. (inimese, looma, nende kehaosade kohta). Pisike inimene. Pisike kõhn naine. Pisikest kasvu, pisikese kasvuga mees. Julius oli Ottost tükk maad pisem, kuid hästi sitke. Ta on meie salgas kõige pisem. Pisike koeranähvits. Lendorav meenutab oravat, kuid on sellest pisem. Pisike lind, pisikesed sipelgad. Pisikesed käed-jalad. Pisike saba. || (lapse v. noorlooma, linnupoja kohta vihjega üheaegselt nii kasvule kui vanusele). Lapsed on alles päris pisikesed. Pisike põnn, põngerjas. Mu pisike tütreke. Triin on Marist pisem, alles kolmene. Juba pisikese tüdrukuna kantseldas nooremaid õdesid-vendi. Sai Miinagi vahel vabadust, kui enam pisemate järele ei tulnud vaadata. Me olime alles liiga pisikesed, et kõike mõista. Pisikesest peast 'pisikesena' oli ta igavene väänkael. Armastas juba pisikesest peale laulda. Emapart pisikeste poegadega. *No on see vast imede ime, ise pisike kui parm, aga loeb nagu Kadrina köster. R. Lahi. |substantiivselt›. Oh sa mu pisike, kas said haiget! Naabritel on varsti pisikest 'titte' oodata. b. (esemete, ehitiste, loodusobjektide jm. kohta). Pisike rahakott, mapp, nuga, vasar. Pisikesed klaashelmed nagu herned. Laual põles pisike lamp, küünlajupp. Saapad on poisile pisikeseks jäänud. Pisike linn, küla, puukirik, maja. Köök, tuba, saunakamber on liiga pisike. Pisike raudahi andis vähe sooja. Lahes on mitu pisikest saart. Pisike ojanire, põllulapp. Maailma kõige pisem riik. Pisikesed longus kurgitaimed. Õunad olid pisikesed ja ussitanud. Rebis kirja pisikesteks tükkideks. Sukakannas on pisike auk. Ta astus pisikeste sammudega. Jõi pisikeste sõõmudega. Toiduportsjonid jäid järjest pisemaks. Selle peale kuluks üks pisike naps ära. Pisike säde teeb suure tule.
▷ Liitsõnad: ime|pisike(ne), pisi-|pisike(ne), ülipisike(ne).
2. (väärtuselt, arvult). Palk, pension on pisike. Selle eest on ette nähtud ka pisike preemia. *Peale suurpere elas majas veel mitu pisikest peret: Passa Liisu tütrega ja kurt Mihkel isaga. R. Soar.
3. (üli)lühikese kestusega, lühiajaline, põgus. Pisike puhkus kuluks ära. Saadaval oli üks pisike tööots. *Pärast lestapraadi ja haput piima kamaga tegin pisikese une. H. Pukk.
4. jõult, mõjult nõrk, vähese intensiivsusega. Pisemgi puudutus tegi valu. Ta ärkab pisimagi krabina peale. Pisemgi tuulepuhang tõi okstelt veepiisku kaela. Mul tõusis pisike palavik.
5. tähtsusetu, tühine, ebaoluline, süütu. Pisike viga, puudus, eksitus, pahandus. Aeg-ajalt tuli ette ka pisikest jagelemist. Osuta mulle pisike teene! Mõni pisike patt hingel. Tuli ette pisikesi korrarikkumisi. Matkal juhtus ka pisikesi seiklusi. Ära tee pisikesest asjast suurt numbrit! Lind tõusis pisemagi hädaohu korral lendu. *Ta sadu nägusid võib hoida meeles / ja pisematki meie hulgast näeb. T. Lehtmets.
6. väiklane. *Pisikesi inimesi iseloomustab vastik enesearmastuse üleküllus, suuri inimesi tagasihoidlikkus. O. Jõgi.

pisuke(ne)-se 5
adjpisike(ne)
1. (kogult, suuruselt, elusolendite puhul ka vanuselt). a. (inimese, looma v. nende kehaosade kohta). Pisuke lonkur vanamees. Pisuke Jüts pandi lambakarja. Tal lapsed ka alles pisukesed. Ta veel nii pisuke, et ema võtab vahel sülle. Pisuke hiirepoeg jooksis üle põranda. Poiss näitas oma pisukese sõrmega ema poole. *.. aga ei, sealt nurga vahelt tulevad veel kaks inimest, pisukesed nagu pöidlad, nähtavale.. Juh. Liiv. *Oli [Mai] kõigest vaevalt seitsmeteistkümne aastane, niisugune pisukene rullakene, valget verd, palgeilt roosakas.. E. Särgava. |substantiivselt›. *Viimati ta [= mees] suri ja jättis minu mu kahe pisukesega suures kehvuses järele. A. Kitzberg. b. (esemete, ehitiste, loodusobjektide jm. kohta). Abajas oli varjul pisuke paat. Alevikese majad olid üpris pisukesed. Pisuke majahütt, saunahurtsik. Tuba oli pisuke ja madal. Vangikambri pisuke trellitatud aken. Pisukene taskukalender, luulekogu. Põõsaste vahel leegitses pisuke lõke. *Ent pisuke paistab siit Vesiloo isegi ja Linnusaari võib rohkem aimata kui näha. A. Hint. *Naerdes ilmusid talle pisukesed augukesed põskedesse – nagu nõelaotsaga pistetud tärked. M. Sillaots.
2. (väärtuselt, arvult). Palk, pension on mul pisuke. *Endine pisuke rahatagavara oli peagu juba täiesti otsas.. A. Kivikas.
3. (üli)lühikese kestusega, lühiajaline, põgus. *Kuid pärast pisukest puhkust kiirustasid nad jälle mööda siledat mägiteed alla.. F. Tuglas (tlk). *See pisuke, pelglik naeratus oli liigutav.. L. Kibuvits.
4. ebaoluline, tühine, süütu; vähetähtis. See tervisehäire tundus algul nii pisukesena, et sellele ei osutatud õiget tähelepanu. Armastas oma pisukeste koerustükkidega kergelda. See oli pisuke liialdus. Pisuke muutus graafikus. Väikeste tüdrukute pisukesed tööd-tegemised. *Oldi nagu juba harjunud, et üks senine pisuke asjaajaja on tulevikus suur mees.. V. Õun.

pool|saabas
lühikese sääreosaga saabas. Naiste, meeste poolsaapad. Pehmest nahast poolsaapad jalas.

pringel-gli, -glit 2› ‹s
zool lühikese pea ja ümardunud koonuga delfiin põhjapoolkera meredes (Phocoena)

Prževalski gen, prževalski indekl
Prževalski hobune 'võik, lühikese saba ja püstise lakaga ulukhobune' (Equus przewalski).

punn1-i 21› ‹s

1. puust, paberist vm. prunt, kork. Tünni kaane punn tehakse haavast, pajust või paplist. Pane õlleankrule punn ette. Panin vaadile, pudelile punni peale. Õlu on juba ankrus punni all. Tõmbas õllevaadil, kaljaastjal, lähkril punni eest ära. Õlleankur lõi punni ära, viskas punni eest. Kummipadja, õhkmadratsi punn on kadunud. Vile teises otsas on puust voolitud punn. Pistsin augu ette paberist punni. Kase mahlaaukudele löödi punnid ette. Punniga suletav ava. Augud seinas täideti puust punnidega. Ma ei saanud sõnagi suust, oli nagu punn kurgus. *„Riia palsam paneb kõhu kinni, nagu punni pistab ette,” arutas külamees. M. Aitsam. || (mingi punni meenutava, lühikese laia eseme kohta). Poisid loobivad klassis paberist punne. *Ja sektipudel, mille Papa ise köögist kohale tõi, oli ilus külmaudune punn. J. Kross. || piltl takistus, pidur. Ta meelepahal oli läinud punn eest. Uus juhatus pani majandi allakäigule punni ette. *.. õpetaja juuresolek oli ju õigele peotrallile punniks ees. O. Tooming.
▷ Liitsõnad: heina|punn, kaltsu|punn, korgi|punn, paberi|punn, puupunn.
2. kõnek väike (noor) õun, mari vm. Tal on õunaaias iga viimane kui punn arvel. Niisuguseid tooreid punne ma ei söö!
▷ Liitsõnad: marja|punn, sibula|punn, õunapunn.
3. (mäda)põletiku vinn, vistrik; mügerik. Tal on mõned punnid nina peal. Kehvast toidust lõid ihul välja paisetaolised punnid. Parmu hammustusest tekkis seljale punn.
▷ Liitsõnad: katku|punn, mäda|punn, sääsepunn.
4.hrl. liitsõna järelosanakõnek hlv jonnakas, kiusakas v. saamatu, armetu inimene. Ta on selline kangekaelne punn. *Allohvitser Bock möirgas: „Sa ei hakka ju soldatipunni paluma! .. Anna jalamaid punnile käsk kätte!..” V. Tomberg (tlk).
▷ Liitsõnad: jonni|punn, kaebu|punn, kaevu|punn, kiusu|punn, nannipunn.
5. kõnek punkt (8. täh.) Kaotasime, võitsime mängu kahe punniga.

puu|koristaja
zool sinihalli seljasulestiku ja lühikese tugeva sabaga värvuline, kes otsib puudelt toitu (Sitta europaea). Puukoristaja on lindude hulgas osavaim ronija. *Pöidlapikkune puukoristaja jooksis pea alaspidi piki puutüve, uurides vilkalt iga koorepragu. O. Tooming.

põim|piste
tekst pikkadest kahesuunalistest ristumiskohal lühikese eelpistega kinnitatud pistetest moodustuv kaunistuspiste

päterdama37
lühikese sammuga taarudes v. kohmakalt käima, paterdama (1. täh.) Lapsed päterdavad õue peal. Põngerjad päterdasid poolest säärest, paljajalu vees, poris. Pisike kasvas ja sai juba põrandale päterdama. Eit päterdas mööda pehmet heinamaad teistele järele. Ärge tulge poriste kingadega tuppa päterdama! Soojas liivas päterdasid pardid. Kutsikas päterdab vaevaliselt ukse juurde. Naljakalt päterdav karupoeg.

rauts-i 21› ‹s
etn lühikese varrega vikat peam. rukki niitmiseks

rohe|pärdik
zool kodukassist pisut suurem lühikese kollakasroheka varjundiga karvaga pärdik (Cercopithecus aethiops)

ruttuadv
suure rutuga, rutates, kiiresti, kähku, kärmesti. Töö edenes ütlemata ruttu. Aeg läheb ruttu. Mehed teevad ruttu minekut. Jõuame ruttu ehk veel poeski ära käia. Poiss õppis keele ruttu kätte. Ruttu ja ruttu liigutavad näpud sukavardaid. Jookseb nii ruttu, kui väsinud jalad võtavad. Tule ruttu siia! Jõmpsikas, ruttu puu otsast alla! Tehke ruttu, muidu jääme hiljaks! Kes ruttu sööb, see ruttu teeb. *Pillel Emaga on üksalati kiire: ruttu maast lahti, ruttu riidesse, ruttu lasteaeda, ruttu koju, ruttu sööma, ruttu magama. L. Hainsalu. || lühikese ajavahemiku möödudes, ilma pikemata, pea, varsti. Unustas oma pettumuse ruttu. Otsin tööd, mille eest ruttu palka makstakse. Talvine õhtu jõuab ruttu kätte. Harjusime uue korraga üsna ruttu. Nii ruttu poleks ma sellele mõttele tulnud. Sõidan homme Tartusse. – Juba homme! Miks nii ruttu? *Tahaksin siit ära, võimalikult ruttu ära.. J. Mändmets.
▷ Liitsõnad: ime|ruttu, ruttu-|ruttu, tulistruttu.

ruumi|meeter
mets lühikese virnastatud puitmaterjali ruumalaühik: 1 m3 virnastatud puitmaterjali koos vaheruumidega (tähis rm). Ruumimeeter kasepuid.

rästik-u 2› ‹s

1. zool suhteliselt lühikese ja jämeda keha ning lameda kolmnurkse peaga mürkmadu (Vipera). Harilik, armeenia, kaukaasia rästik. Rästik oli kännul rõngasse tõmbunud. Sisisev rästik. Suur rästik vingerdas üle tee. Rästik nõelas, hammustas last. ||liitsõna järelosanaesineb mitme teise mürkmao nimetuses, näit. puurästik
▷ Liitsõnad: liiva|rästik, stepirästik; kärn|rästik, sarvikrästik.
2. piltl (õela, vaenuliku inimese kohta, ka sõimusõnana). *Vasta, rästik, kus on kambamees? V. Pant.

röntgeni|kiirgus
füüs väga lühikese lainepikkusega elektromagnetiline kiirgus. Röntgenikiirgus on elusolendeile üldiselt kahjulik. Röntgenikiirgust rakendatakse meditsiinis, teaduses ja tehnikas.

sibama37

1. kiiresti edasi-tagasi v. siia-sinna liigutama, siplema. Väikemees sibas unes käte ja jalgadega. Lind sibab tiibadega. Jalg sibas õhus. Hobune sibas sabaga kärbseid. Nagu liimipaberil sibav kärbes. *Siemsen hakkas lainetuses kohe kiiresti sibama nagu vilumatu ujuja, kes kardab uppuda. J. Semper.
2. lühikese kiire sammuga kulgema; kiirustades kulgema. Poiss sibab joosta, kõndida. Isa läks, laps käekõrval kaasa sibamas. Sibasid hoolega tantsida. Lähen ees, siba mulle järele. Ants sibas kiiresti üle tänava vastasmajja. Mees sibas läbi vihma oma osmiku poole. Ruttu sibasid lapsed pinkide vahelt läbi, õuest tuppa, eest ära, tänavat pidi edasi. Mehed sibasid mööda tellinguid. Andis talle järele sibada. Hüppa püsti ja siba siia. Siil, orav sibas üle tee. Hiired sibasid vilkalt toas ringi. Rohus sibas hulgana sisalikke. Sipelgad sibasid siia-sinna, edasi-tagasi, puutüvel üles-alla. Kõndisin küll kiiresti, ent sõber sibas rutem. Sibasin köisredelit mööda üles. Sibab kui sipelgas. Sibas, mis jalad võtsid, nii et hing rinnus kinni. Sibab nagu orav rattas, rattal. *Üle kollase liiva / sibasid sinugi / pruunid päkad. A. Siig. *.. [heinakandami] alt paistavad ainult [eesli] peened, sibavad jalakesed, mis tipivad usinaid samme. A. Eskola. || kiiresti edasi-tagasi v. siia-sinna liikuma. Sõrmed sibasid nobedalt piki kitarrikaela. Silmad sibavad ärevalt (siia-sinna). *Ja urrama hakkasid rauasaed / ning pleki peal sibama pliiatsid.. J. Kross. *Mootorsõidukeid.. muidugi sibab külluses.. R. Sirge.

sõduri|labidas
sõdurite väike lühikese varrega kerge labidas (kaeviku rajamiseks)

sõnajalg|puu
bot lühikese jämeda varrega lõunapoolkera sõnajalg, mille tüve katavad lehejäänustest kiud

tihane-se 4› ‹s
lühikese peenikese nokaga väike värvuline (Parus); (eeskätt:) rasvatihane. Kollase kõhualusega tihane. Talve tulekul ilmuvad aedadesse, elumajade juurde tihased. Tihastele pandi akna taha pekitükk.
▷ Liitsõnad: must|tihane, põhja|tihane, sini|tihane, soo|tihane, tutt-tihane vrd kukkur|tihane, vrd sabatihane.

tilluke(ne)-se 5

1.adj(kogult, suuruselt) (väga) väike, pisike. a. (elusolendite v. nende kehaosade kohta). Ukse avas tilluke naisterahvas. Ta on tillukest kasvu. Mehel olid tillukesed silmad. Kivi peal on tilluke sisalik. Tillukesed putukad, linnud. Vesi kubises tillukestest kaladest. || (lapse v. noorlooma, linnupoja kohta). Tilluke Mann on alles kahekuune. Laps on veel üsna tilluke. Beebi tillukesed käed ja jalad. Tillukesed kalamaimud, kassipojad. Juba tillukesena oskas ta enda eest seista. b. (esemete, ehitiste, loodusobjektide vms. kohta). Tilluke nukuserviis. Tillukesed tassid. Tilluke maja. Tillukese aknaga kamber. Elavad kolmekesi ühes tillukeses toakeses. Köök on meil päris, üsna tilluke. Maja ees on tilluke aed. Tilluke tekk, padi. Tillukeste lilledega tapeet. Igaüks sai tillukese tüki leiba. Rebis kirja tillukesteks tükkideks. Otsaesine on täis tillukesi higipiisku. Tilluke saar keset järve. Kõrgelt vaadates paistsid autod päris tillukesena. Maailm on tegelikult hoopis tillukesem, kui me arvame. *Taevas on tähed tillukesed nagu nööpnõela pead. J. Saar. c. (ühenduses abstraktsete mõistetega). Salaja elas temas veel tilluke lootus. *Tilluke rõõmus trots keksis südames. R. Kaugver. d. (üli)lühikese kestusega, lühiajaline. Kõneleja pidas tillukese pausi. e. tähtsusetu, tühine. *Maailma nii paljude kaotuste kõrval on Berliini nn. prantsuse teater üks tilluke osa. M. Mutsu.
▷ Liitsõnad: ime|tilluke(ne), pisi|tilluke(ne), tibatilluke(ne).
2.sväike laps, tita. Vanaisa võttis tillukese sülle. Ema surus tillukese kõvasti vastu rinda. *Ma olin juba sellest east väljas, kus emad oma tillukesi ehivad. H. Raudsepp.

tuvi11› ‹s
lühikese nõrga noka ja tiheda sulestikuga lind, meil hrl. kodutuvi. Hall, valge tuvi. Pööningul kudrutavad tuvid. Akna tagant kostab tuvide kurinat. Kirikuesine plats on tuvisid täis. Pauk hirmutas katuselt tuvid lendu. Vana naine söödab tuvisid. Varblased näppavad tuvide eest leivaraase. Kodustatud, taltsas tuvi. Tuvi on rahu sümbol. Kujutelm tuvist kui vagast linnust. Parem varblane pihus kui tuvi katusel.
▷ Liitsõnad: kaelus|tuvi, kalju|tuvi, kroon|tuvi, maa|tuvi, turtel|tuvi, õõnetuvi; kodu|tuvi, metstuvi; ilu|tuvi, kirja|tuvi, liha|tuvi, posti|tuvi, pugutuvi; rahutuvi.

uru|hiir [-e]
zool peam. parasvöötmes elutsev lühikese sabaga väike hiiretaoline näriline (Microtus). Uruhiired uuristavad pinnasesse madalaid urge.
▷ Liitsõnad: niidu-|uruhiir, põld-|uruhiir, soo-uruhiir.

uurits-a 2› ‹s
stihhel. Muster graveeritakse metallisse uuritsaga. || arheol tugeva lühikese teraga kiviriist luu ja sarve töötlemiseks. Tulekivist uuritsad.

uus|rikas

1.ssuhteliselt lühikese ajaga rikastunu; tõusik. Uusrikkad nepiaegsel Venemaal. NSVL lagunemise järgsetes segastes majandusoludes tekkinud uusrikaste kiht. Uusrikaste maju valvasid eraturvamehed. *Tolle aja kodanlus veel ei rumaluhkustanud ega laamendanud nagu mõned praegusaja uusrikkad .. H. Rajamaa.
2.adjselliste inimeste kihti kuuluv. *Tema poeg on siis vahest poeselliks mõne uusrikka kaupmehe juures. K. Ristikivi.

veerema42 või 37

1. pööreldes mingit pinda mööda edasi liikuma. Pall veereb nurka, auti. Kartul, kapsapea veereb tooli alla. Nööp oli laua pealt maha veerenud. Kast läks ümber ja õunad veeresid laiali. Münt veeres tüdruku jalge ette. Veerevate kivide mürin. Muna veeres mööda lauda. Palgid veeresid mäest alla. Veerevale kivile ei kasva sammal(t). || ümber oma telje pöörlema. Vokiratas veereb. Ema koob kiiresti, lõngakerad korvis aina veerevad. || (kallakal pinnal allapoole) libisema. Mööbel oli kajutipõranda külge kinnitatud, et see veerema ei pääseks. Mees veeres mööda õlgkatust aeglaselt allapoole. || (pisarate jms. kohta:) voolama. Pisarad veerevad mööda palgeid, põski, üle põskede. Silmist veerevad pisarad. Laubalt veereb higitilku. || piltl. Kähvas midagi ja sellega pandi kivi veerema (millegi käivitamise v. käivitumise kohta). Elas veereva kivi elu 'ei olnud paikne'. Veereb paigast paika, ei juurdu kuskil. Jalgpall veereb täna Tallinnas 'Tallinnas mängitakse täna jalgpalli'. Kogu raha veereb vahendaja tasku. Tema juba oskab raha veerema panna. Majandus veeres allamäge. Äriasjad hakkasid allamäge veerema. *.. ta on lõplikult veendunud, et Essilt temale ei veere enam ainustki penni. L. Tigane. *Täna üliõpilane, homme vallakirjutaja, näitleja, siis koloniaalkaupmees ... Tema oli veerev kivi. J. Sütiste.
2. ratastel liikuma, sõitma. Maanteel veerevad autod. Rong veereb aeglaselt jaama. Koorem hakkab ikka kiiremini veerema. Tõld veeres minema. Lennuk veereb stardirajale. Üksteise järel veeresid bussid garaaži. Jalgratas veereb kodu poole. Juht laskis masinal vabakäigul veereda. Veerev koosseis 'veerem'. || piltl (sõjategevuse kohta). Sõjavanker veeres üle Eestimaa. Rinne veereb lääne poole. Lahingud veeresid pealinna alla. Siit on sõda üle veerenud.
3. piltl (hrl. lühikese, ümara inimese vm. olendi kohta:) (kiiresti) liikuma, käima, jooksma. Perenaine veereb nagu värten mööda hoovi. Laps veereb tuppa. Koerake veereb peremehe juurde. Hiir veeres kiiresti kapi alla. Varblased veerevad keradena teel. Kassipoeg veeres kui muna üle põranda. *Elli veeres kui vurrkann toa ja sahvri, toa ja köögi, toa ja aida vahet. M. Pihla.
4. (Päikese v. Kuu näiva liikumise kohta taevavõlvil:) kulgema; loojuma. Päike veereb madalalt, madalamale. Päike hakkas õhtusse veerema. Kuu veeres pilve taha, pilve tagant välja, mööda taevavõlvi. Veerev päike hõõgus kurjakuulutavalt. Päikeseratas veeres kalurimajade tagant välja. *.. ja jõudis koju alles siis, kui päikesetera oli juba veeremas. E. Krusten.
5. (vete liikumise kohta:) kulgema, voogama, rulluma. Lained veerevad vaikselt, möirates randa. Kõrge veemägi veeres üle teki. Aeglaselt veeresid jõevood mere poole. | piltl. Kaevandustest veeres üle streikide laine. Üle kogu maa veeres protestilaine. || (tuule, pilvede vms. liikumise kohta). Põllust veereb üle mahe suvine tuul. Pilved veerevad mere peale. Paks tolm veeres pilvena ligemale.
6. (heli, hääle kohta:) kajama, kostma, kanduma. Müristamine, kõu veereb üle taeva, linna. Kaja veeres läbi kiriku. Kahurite ähvardav mürin veereb lähemale. Kellalöögid veeresid kaugele. Lauluviis pääses veerema.
7. ka piltl (millegi abstraktse liikumisega, kulgemisega, levimisega ühenduses). a. (aja kohta). Aeg veereb kiiresti, aeglaselt, üksluiselt, märkamatult. Päevad, aastad veerevad üksteise järel ajamerre. Aasta on aasta kannul veerenud. Kümme aastat on mööda veerenud. Nädalad veeresid. Tund veeres tunni järel. Ka kõige pikem päev veereb õhtusse. Aeg veereb kui jõevoog. b. (elu kohta). Elu veereb vaikselt, endiselt, endisesse rööpasse. Elu veereb nagu hernes. Elu on märkamatult mööda veerenud. Nii see elukene meil veereb. c. (juttude, mõtete kohta). Jutt veereb tasapisi mälestustele. Kuuldused pääsesid veerema. Teade veeres suust suhu. Mehe suust hakkavad veerema sünged needused. Mõte veeres kodukanti.

viimane-se 4› ‹adj

1. lõpus, tagaotsas olev, järjestust, loendit v. rida lõpetav. Tähestiku esimene ja viimane täht. Viimane uks paremal. Elab viimasel korrusel. Ta on fotol vasakult viimane. Mart on järjekorras üks viimaseid, kõige viimane. Jäi võistlustel viimasele kohale, viimaseks. Näidendi viimane vaatus. Sarja viimane osa. Entsüklopeedia viimane köide. Raamatu viimased kümme lehekülge, kümme viimast lehekülge. Ostis pileti viimasesse ritta. Rongi viimane vagun. Küla viimane maja. Mängiti „Viimast paari”. *Ja noormehed sammusid edasi .. ikka kõige vanem kõige ees ja viimases lõpus [= kõige lõpus, päris lõpus] taga Nigupakk. J. Jaik.
2. ajaliselt muudele samalaadsetele järgnev, kõigist teistest tagapool olev; teat. ajavahemikku lõpetav; teat. ajavahemikul, teat. sündmuse v. tegevuse puhul kõige hilisem. Detsembri viimane nädal. Iga kuu viimasel reedel. Möödunud sajandi viimasel veerandil. Kell näitas päeva viimast tundi. Pidu on jõudnud viimasesse kolmandikku. Lõi viimasel mänguminutil värava. Viimane reisipäev. Täna väljub viimane rong kell kümme. Viimane hüpe ebaõnnestus. Viimane raamat, mis ma lugesin, oli .. Kirjaniku viimane romaan ilmus mitu aastat tagasi. Kõlasid viimased helid. Viimane koolikell (koolilõpetajail kevadel). Õhtul viimane magama minema, hommikul esimene ärkama. Tema on alati viimane tööle tulema. Lõpetas töö viimaste hulgas. Jõudis kohale viimasena. Kes naerab viimasena, naerab kõige paremini. *Aga see oli tema viimane naer sel lõuna ajal. O. Luts. || sel aastal v. aastaajal kõige hilisem. Need olid selle suve viimased soojad ilmad. Viimased rändlinnud on ära lennanud. *.. läks viimase jääga üle väina suurele maale selgemat leiba otsima. H. Sergo. || kellegi v. millegi eksisteerimise aja jooksul kõige hilisem. Ta on sündinud viielapselise pere viimase lapsena. Täna kõnnin ma seda teed viimast korda. Esimest ja viimast korda. Ükskord on ikka viimane kord. Olgu see viimane selline juhtum! Luuletaja viimane elukoht. See jäigi tema viimaseks tööks, töökohaks, reisiks. || (surma, matuste v. matmispaigaga seonduvates ühendites). Kadunu viimane soov, tahe. Haige viimane tund on kätte jõudmas. Lahkunu saadeti viimasele teekonnale. Puhkab, magab viimast und. Viimane puhke-, rahupaik.
3. (praegushetkele eelneva ajavahemiku, lähema mineviku kohta). Viimased neli päeva, neli viimast päeva on olnud päikeselised. Viimastel aastatel, viimase aastaga on ta elujärg paranenud. Viimased kaks aastat olid täis muret ja hirmu. Romaan on kirjutatud peamiselt viimase aasta jooksul. Näitus annab ülevaate kunstniku viimase aja loomingust. Viimase aja suurim ost. Ta on viimasel ajal väga tujutu. Kuni viimase ajani elasime maal. || eelmine. Kas sulle meenub meie viimane jutuajamine? Viimane kord, viimasel korral tegid sina välja.
4. alles loodud vms., uusim. Riietub alati viimase moe järgi. Arvuti viimane mudel. Ravi määrati teaduse viimase sõna järgi. Tollal oli see auto tehnika viimane sõna.
5. vahetult mingile (kriitilisele) piirile eelnev. a. teat. võimalusi äralõikavale ajalisele piirile eelnev, äärmine; selline, mis põhjustab mingi kvalitatiivse muutuse, otsustav. On viimane aeg minema hakata, midagi ette võtta. Abi jõudis kohale viimasel minutil. Jõudsin rongi peale viimasel hetkel. Taotluste esitamise viimane tähtaeg. Viimase hetke reisid 'soodsa hinnaga reisipaketid, mida pakutakse vabade kohtade olemasolul lühikese aja jooksul enne reisi algust'. Metsatöödel sai mehe niigi nõrk tervis viimase hoobi. See oli viimane piisk tema kannatuste karikasse. b. astmelt, intensiivsuselt äärmine, suurim võimalik, ülim. Ta oli viimases ahastuses endalt elu võtnud. Viimases hädas hakkas tüdruk appi karjuma. Lendama õppisid linnupojad alles viimase häda sunnil. Meeleolu oli viimase kraadini üles kruvitud. Tross oli viimase võimaluseni pingul. Ta on end viimase piirini ära kurnanud. Närvid on viimase vindini 'äärmiselt, ülimal määral' pingul. Kannatus on viimase vindi peal 'katkemas, lõpukorral'. *.. toiduaineid osta riskiks vist küll üksnes viimase nälja korral, kui tõesti teisiti ei saa. R. Sirge. | viimaseni kõnek äärmiselt, ülimal määral. *Oli viimaseni erutatud, vehkles kätega väljakutsuvalt ja kaitsevalmis. K. A. Hindrey. |substantiivseltkõnek. Viimase peal lugu 'suurepärane lugu'. Korter on neil viimase peal 'väga uhke'.
6. selline, mis ei kuulu muutmisele, kehtima jääv, lõplik. Viissada krooni on selle kauba viimane hind. Kas see on sinu viimane sõna?
7. selline, mis millestki vähenevast, lõppevast, kaduvast veel järel on. Viimane viil leiba. Viimane suutäis jäeti lapsele. Jõi ära viimase lonksu veini. Kaevust kadus viimanegi veetilk. Poiss otsib taskust viimaseid sente. Viimane viiesajane sai peeneks vahetatud. Lõi läbi oma viimase raha. Reis oleks neelanud ta viimased säästud. Tüdruk ei ole veel viimast lootust maha matnud. Talt võeti viimanegi lootus. Nüüd katkes mehe viimane kannatus. Hirm röövis talt viimase jõu. Poiss võttis kokku viimase jõu, et teisele mitte alla jääda. *.. nad võtavad meilt viimase hilbu seljast, teevad meid puupaljaks .. J. Kärner. ||substantiivseltsee, mis millestki veel järel on. Ta on mees, kes hädas on viimastki valmis jagama. Pani viimase välja 'võttis kokku kogu jõu, pingutas kogu jõust', et esikohta saada. Pigistas hobusest viimase välja, et kiiremini kohale jõuda. Möllab ringi ja pidutseb, võtab enne pulmi veel viimast 'püüab oma vabadust maksimaalselt ära kasutada, kuniks seda veel on'.
8. esineb tarindites ja püsiühendites, mis rõhutavad, et hõlmatud on kogu tervik v. absoluutselt kõik, kõik ilma erandita. Saal oli viimase kohani välja müüdud. Võlg on viimase sendini tasutud. Seda teab iga viimane kui loll. Kõik tulid kohale, viimane kui üks. Viimane kui aken on katki. Kuulsin iga viimast kui sõna. Tüdruku nägu oli viimase kui lapini tedretähti täis. Kõik tapeti maha, viimase kui rinnalapseni. *.. tunnen siin linnas iga viimast inimest. R. Tiitus.
9. muude seas vähima väärtusega, kõige madalamal asuv, kõige viletsam; kõige koledam, kõige inetum. Näolt polnud tüdruk ka just viimane. Olen ma siis see viimane, kellega tantsidagi ei kõlba? *Ilusad daamid jäetakse alati kahe silma vahele, ja kroonitakse need viimased ... M. Sillaots. *Noh, pühakirja sõna läheb tõeks: viimased saavad esimesteks. O. Luts.
10. väidet tugevdava sõnana näitab, et kellelgi v. millelgi on mingit negatiivset omadust ülimal määral; igavene, täielik. Käitub nagu viimane narr. Poiss on viimane laiskvorst. Pani jooksma nagu viimane argpüks. Tal on raha küll, aga koonerdab nagu viimane ihnuskoi. Ega ta päris viimane joodik olegi. Miks peaksin mina olema see viimane loll, kes sellise töö teha võtab! Olete kõik viimased egoistid, mõtlete ainult enda peale. Oh sa viimane närukael! Vait, sa viimane lontrus! See koht oli üks viimane kolgas. *Sa oled viimane sõnakuulmatu, Mari! L. Kahas. *Viimane viletsus on plikadega koos midagi ette võtta .. S. Truu.
11. selline, mis tuleb kõne alla pärast kõiki muid võimalusi v. ei tule üldse kõne alla; kõige ebatõenäolisem. Töö on viimane asi, millega rikkaks saab. Ta on viimane inimene, keda ma kahtlustada oleksin osanud. Söök on küll viimane asi, mida ma praegu tahaksin. Valvuriamet on see viimane leib.
12.ka substantiivseltsisaldab viidet eelnevas tekstis viimati nimetatud esemele, nähtusele, isikule vms. Küllap see viimane tõik asja otsustaski. Räägiti rõõmudest ja muredest, peamiselt just viimastest. Oli eestlasi ja venelasi, viimaseid isegi rohkem. Andres käib Indrekuga ühes klassis, kuigi ta on viimasest paar aastat vanem. *Aga oli ka neid, kes said ainult suitsuraha – mina viimaste hulgas. A. Hint.
Omaette tähendusega liitsõnad: eel|viimane, vihuviimane

vilu11

1.adjmitte päris külm, jaheda ja külma vahepealne. Vilu õhk, aastaaeg. Vilu vesi, meretuul. Hommikud ja õhtud on siin üsna vilud. Kui aprill on soe, võib karta vilu maikuud. Päevad muutusid lühemaks ja vilumaks. Toas on päris viluks läinud. Nunnad on harjunud viludes kongides elama. Ilm läheb viluks, vilule. || (sellise tunde, aistingu kohta). Mul on natuke vilu. Märgade riietega võib kergesti vilu hakata. Sooja teki all pole lapsel vilu. Kaste tundus paljastele jalgadele vilu. Vilu viirg käis kehast läbi. Jube eelaimus võttis südame alt viluks 'tekitas kõhedust'. || päikesevarjuline ja seetõttu jahe. Põgenes palava päikese eest kirikusse, kus oli meeldivalt vilu. *Mõtle, kui vilu on nende [= õlgkübarate] all heina niita, päike ei paista pähe .. A. Kitzberg.
2.adjpiltl ükskõikne, ilma soojuse ja südamlikkuseta, jahe. Vastas viisakal, kuid vilul toonil. Räägitakse, see kaunitar olevat vilu verega. *Vahest peitis ka noorik oma sisemist soojust vilu koore alla .. E. Vilde.
3.skerge külm, jahedus. Varahommikune, sügisene vilu. Tõstis krae õhtuse vilu vastu üles. Kivimüür õhkub head vilu. Vilu poeb hõlmade vahele. Vihma järel on oodata vilu. Tali tahab tallukaida, vilu villast riieta.
▷ Liitsõnad: hommiku|vilu, õhtu|vilu, öövilu.
4.sjahe päikesevarjuline koht, vari (3. täh.) Keskpäeva kuuma mahendas vaid palmipuude vilu. Lagedal rabal polnud vilu ega varju. Temperatuur ulatus isegi vilus 38 kraadini. Tule vilust päikese kätte!
▷ Liitsõnad: metsavilu.
5.s› ‹ainsuse kohakäänetes adverbi- v. postpositsioonilaadseltvarju, varjus, varjust (4. täh.) Imik pandi vilusse magama. Lõunauinakuks pugesid heinalised villu. Õllevaat tõsteti puude vilusse murule. Istus tamme all vilus. Vara veel puhata mulla all vilus. Vanaisa puhkab juba ammu surnuaia vilus 'surnuaial'. Ei tahtnud katuseräästa vilust palava päikese kätte minna. *.. suur igatsus, mis hõõgub hinge vilus .. M. Heiberg.
6.s(mitmesugustes piltlikes väljendites). Ma ei salli tema vilu varjugi 'üldsegi mitte'. Kui peremehel pidu, siis sulasel vilu 'kiirus' taga. Varas kadus nagu vilu 'kiiresti'. Jooksis niisuguse viluga 'kiiruga', et suss lendas jala otsast ära. Sinna on ainult (ühe) viluga visata (lühikese, ilma puhkamata läbitava maa kohta). Viimati teevad tal varbad viluks 'löövad ta maha'. Kartis, et ta autot tahetakse viluks tõmmata 'ärandada'. Nii tore poiss, et lööb kõik teised viluks (tunnustav ütlus). *Mis sa veel elad või pilli ostad, kui teine mees iga kuu su rahast kolmsada marka viluks lööb [= ära varastab]. A. Hint.

viskamavisata 48

1. hrl. käeliigutusega läbi õhu liikuma ja kuhugi langema panema, kä(t)ega hoogu andes kuhugi lennutama, heitma; loopima. Oda viskama. Viskas palli õhku, üles, vastu seina. Mina viskan palli ja sina püüad. Poiss viskas kassi kiviga. Keegi viskas lumepalli aknasse. Lapsed hakkasid käbidega märki viskama. Oled noole märgist mööda visanud. Viskas palli puhtalt korvi. Mängija viskas värava, korvi (punkti toova viske kohta). Sünnipäevalaps visati viis korda lae alla. Kanadele visati teri. Seemet mulda viskama. Kelle kord on täringut visata? Viskame liisku, kumb läheb. Kulli ja kirja viskama 'liisku heitma nii, et valik v. otsus tehakse ettelepitult selle järgi, kas õhku visatud mündil jääb maha kukkudes peale vapi- v. kirjakülg'. Lutsu viskama 'lapikut kivikest nii vette viskama, et see veepinda puudutades (korduvalt) õhku tagasi põrkab'. Leili viskama 'leili saamiseks vett kuumale kerisele viskama'. Jahukotid visati vankrile. Viskasin talle selle raha vastu vahtimist. Tõmbas kirja puruks ja viskas tükid tulle. Viskas asjad käest ja pani jooksu. Viskas koti nurka, lauale. Plangu taha on igasugust prahti visatud. Laev viskas Hamburgis mitmeks nädalaks ankru. Vett viskama 'urineerima (mehe kohta)'. Aken visati puruks. Ta visati kividega surnuks. Poisid viskasid 'mängisid' kurni. Mees istus paadipäras ja viskas lanti. Poiss armastab õnge visata 'õngitseda, õngega kala püüda'. *Mõtlesin, et kui umbes visata, kas siis saab sellele kasvuhoonele tagaaias pihta. P. Sauter. | piltl. Viska see mõte peast! || (labida, hangu vm. tööriistaga töötades) vrd viskama (9.a. täh.) Võta labidas ja viska mullahunnik laiali. Viskas hange tuisanud tee lahti. Augud tuleb kinni visata. Vanasti puhastati vilja kas sarjates või viskliga visates. *Nagu poleks midagi juhtunud, viskasid nad selle [heina]koorma koos rehealuse pööningule. H. Angervaks. || paiskama. Plahvatus viskas mehe kus seda ja teist. Kääriv õlu viskas vaadid puruks. Õlleankur viskas punni eest. Poiss tormas uksest välja kui vedrust visatud, nagu vedruga visatud. Vanamees kui visati liikvele. Viskas ukse teise nina ees klõmdi kinni. Äkitselt visati uks ristseliti lahti. Hobune viskas ratsaniku seljast. Tuul on jäätükid randa hunnikusse visanud. Jalad otsekui visati alt, järsku olin selili maas. ||impers.tugevasti sadama. Küll viskab vihma! Vastu õhtut hakkas üha rohkem lund viskama.
2. kiiresti v. hooletult panema; mõnes seoses ka: tõmbama, võtma. Viskas püksid jalga, hommikumantli selga ja jooksis ust avama. Oota natuke, viskan midagi selga. Viskas pleedi õlgadele, et sooja saada. Viskas kuue seljast, kingad jalast. Jahimees viskas püssi selga. *Seisukord on niisugune, et siin ei aita enam pabeross, vaid viska sigar näkku .. A. H. Tammsaare. *Sepp ei viitnudki palju aega, viskas ruttu oma kraamikompsukese kokku .. J. Jaik. || kõnek andma. Palka saan hästi ja vanamees viskab veel lisagi. Viskas jootrahaks kümneka. Äri õitseb ja viskab puhast. *.. kui praegu viskaks vennale paar tuhat pihku, ega sellest auku jääks. H. Kiik. *See nüüdne mood: tehakse vänts [= laps] valmis ja visatakse ema kätte [= emale kasvatada]. V. Saar.
3. mingi kehaosaga järsku, hoogsat liigutust tegema. Viskas uhkelt pea selga, kuklasse. „Misjaoks?” viskas tüdruk trotslikult peaga. Istus ja viskas jala üle põlve, ühe jala üle teise. Viskas tervituseks sõrme mütsi juurde. Laps magas, jalad teki peale visatud. Lehm viskas sabaga. Viskas ninaga küll ühe, küll teise toidu peale (toiduga pirtsutamise kohta). Ta võib iga päev jalad, koivad, kondid sirgu visata 'surra'. *Nipernaadi kuulas, viskas nina püsti ning raputas pead. A. Gailit. || vaadet korraks kiiresti kuhugi suunama. Viskas pilgu kellale, kaardile. Külaline viskas põgusa pilgu teistesse tubadesse. Põgenik viskas kiire pilgu selja taha. Poiss viskas võõrale üleoleva, väljakutsuva pilgu. Tüdruk ei vastanud midagi, viskas vaid põlgliku pilgu küsija poole. Naine hakkas silmi lakke visates hädaldama. *.. kuuldus mürinat, ta viskas silma sinna ja nägi tallmeistrit sõitvat kahehobusetõllaga. P. Krusten.
4. mingisse asendisse laskuma, heitma (ka koos enesekohase asesõnaga). Tahaks natukeseks ajaks pikali visata. Jonniv laps viskas end tänavale pikali. Mees viskas end seliti voodisse. Viskas end voodis küll küliti, küll seliti. Otsis kohta, kuhu magama visata. Keret viltu viskama 'pikali viskama, magama heitma'. Muist peret oli ammugi siruli visanud. Töö on tehtud – muudkui viska külili. Viskas end rohule kummuli ja puhkes nutma.
5. hüplikult liikuma, jõnksu sisse tegema; (heliplaadi kohta:) nõela v. laserikiirt mõnelt plaadirajalt risti üle libistama, nii et plaat mängib hüplikult. Võll on hakanud viskama.
6. kuhugi toimetama v. paigutama; kuhugi minema sundima. Mees visati vangitorni. Viskasin külalised ukse taha. Paljud töölised visati vabriku värava taha. || kõnek kiiresti kuhugi viima (hrl. sõidutama). Mootorpaat viskab su mõne minutiga üle järve. Ehk sõidad linnast läbi ja viskad mind sadamasse?
7. kiirgama, levitama, heitma. Kuu viskas veele kahvatu vastuhelgi. Põlevad halud viskasid põrandale heledaid laike. Seintel liikusid küünlaleegist visatud varjud. Korsten viskab paksu suitsu. Lõke lahvatas üles ja viskas särinal sädemeid. |impers.Ninna viskas praelõhna. Küdevast ahjust viskab tuppa palavust. Suust viskas viinalehka. Merelt viskas jahedat tuult.
8. midagi vahele v. vastu ütlema, lühidalt, hooletult v. järsult lausuma; (soravalt) rääkima. Viskas teiste jutu sekka paar lõbusat lauset, mõne repliigi. Vahel viskas perenainegi sõna sekka. „Lähen välja,” viskas tüdruk üle õla, mokaotsast. „Otsi lolli!” viskas poiss vastuseks. Nalja viskama 'midagi naljakat ütlema, naljatama'. Muudkui viskab teravmeelsusi. Mees viskas saksa keelt nii et lust kuulata. *.. ta viskas laia Valuvere murrakut ürgsemalt kui kõige vanemadki mehed siinkandis. E. Tennov. || (juttu) millelegi juhtima, keerama. Ema viskas jutu tütre meheleminekule.
9. tegevuse hoogsust, kiirust rõhutades asendab teisi verbe; rõhutab teise verbiga väljendatud tegevuse hoogsust. a. (kaevamise kohta). Mehed käisid iga päev kraavi viskamas. Muudkui viskas kraavi kaevata. *.. mul seal surnuaed lähedal – viskan ajaviiteks endale haua valmis. R. Sirge. b. (käimise vms. kohta). Viskas suurte sammudega, suuril sammel kodu poole. Autot pole, hakkame aga jala viskama. Mis see seitse kilomeetrit poistel visata on. See ka mõni maa, ainult (ühe) viluga visata (lühikese, ilma puhkamata läbitava vahemaa kohta). c. (kasvamise kohta). Poiss muudkui viskab kasvu, kasvamist, kasvada. Tüdruk on aasta jooksul pikkust, pikkusesse visanud. Poisike on äkitselt suureks visanud. Peale vihma hakkasid taimed viskama. Vili on järsku viskama hakanud. d. (kirjutamise, joonistamise vm. käelise tegevuse kohta). Viskas kiiruga mõne rea paberile. Kiri oli lühike, ilmselt rutuga visatud. Liig kergekäeliselt visatud luuletus. Viskas oma allkirja ainsa tõmbega paberile. Viskas avaldusele nime, käe alla 'kirjutas avaldusele alla'. Kunstnik viskas portree tunniga valmis. Tüdruk viskas 'õmbles' kleidi päevaga valmis. e. (alkoholi joomise kohta:) võtma. Naabrimees armastab viina visata. Mängiti kaarte ja visati kärakat. Viskasime mõned napsid. Viskame selle peale ühe õlle. Tule viska pits konjakit. Viskas tuju parandamiseks pitsikese. Viskas klaasi põhjani, klaasil põhja püsti. Viskame sinu terviseks! Võta viska lahkumise liikudeks. Peremees lükkas topka külalise ette: „Viska!”. f. tegema (üldises tähenduses, hrl. püsiühendites). Hundiratast, tiritamme, saltot viskama. Uisutajad viskavad toredaid poognaid. Jänes viskas põgenedes paar haaki. Vimkat, vigurit viskama. Mine tea, mis vembu veel viskab. Nii külm on, viska tuli pliidi alla. Suvel sai kõvasti tööd visatud.
10. (ütlustes ja piltlikes väljendites). Kõik esinejad olid sellised, et võta üks ja viska teist 'ühesugused kehvad kõik'. Töö visati kus seda ja teist 'jäeti sinnapaika' ning mindi tantsima. Selle mõtte võid küll metsa visata 'sinnapaika jätta'. Viskas luuletamise varna 'loobus luuletamisest'. Kops viskab üle maksa, kui sellist juttu kuuled. Vastuvaidlemine viskas ainult õli tulle 'tegi olukorda veelgi pingelisemaks'. Püssi põõsasse viskama 'alla andma; millegi tegemisest loobuma'. *Hakkas siis samast klassist pihta .. Kaks aastat tuupimist oli visatud vastu taevast. E. Männik.

voor|poegimine
põll emiste poegimine rühmade kaupa lühikese ajavahemiku jooksul. Katkestustega, pidev voorpoegimine.

võsa|raud
etn lühikese teraga vikatitaoline riist peenema võsa lõikamiseks, võsavikat

võtmavõtta, võtan; võetakse, võetud 47

1. enda kätte (suhu, nokka, küünte vahele vms.) v. kättesaadavusse toimetama. Võtan kapist kleidi, riiulilt raamatu. Võttis põrandalt paberitüki, puu otsast õuna. Poiss võttis maast kivi ja viskas. Võtab pea pihkude vahele. Ema võttis lüpsiku kätte, näppu ja läks köögi poole. Toru võttis 'telefonile vastas' peatoimetaja ise. „Noh, võta viis!” ulatas tuttav käe. Võta laps sülle, kukile. Võttis vikati õlale, tüdruku käevangu. Võtab lusikaga kausist putru. Võttis trumbiga tihi. Liisku, loosi võtma. Triikija pritsis suhu võetud vett voodilinale. Koer võttis kondi hambu, hammaste vahele. Kull võttis saagi nokka, küünte vahele. *Kui temal oleks väge, ostaks ta korraga vankrikoorma lambiklaase, nii et koolmeistril annaks mitu aega võtta. M. Traat. | piltl. Võttis juhtimise enda kätte. Kas minu aeg on maast võetud? Lastel oli keelatud vandesõnu suhu võtta. Külanaised võtsid uue elaniku kohe hammaste vahele 'hakkasid teda taga rääkima'. Võta ometi mõistus pähe ja taltsuta ennast! Kui ta on midagi pähe võtnud, siis jääb ta sellele kindlaks. Vanu võlgu ei kavatsenud ta oma kaela, hinge peale võtta. *.. ta oskab ka silma näppu võtta ja vaadata, kui asjast kohe aru ei saa. O. Kool. || (söömise, sissevõtmise ja joomise, eriti alkohoolsete jookide tarvitamise kohta). Hommikueinet, lõunat, õhtust, kehakinnitust, pruukosti võtma. Ehk võtaksid veidi süüa? Laps on nii väike, et võtab alles rinda. Haige võtab rohtu, ravimeid, tablette. Ma võin mürki võtta, et sa valetad! Võtaksin meelsasti lonksu vett. Napsi, viina, kärakat võtma. Võta pits ja pea aru! Võttis klaasi põhjani. Poiss oli kaine või ehk pisut võtnud. Ta ei võta ennast kunagi täis, purju, vinti, ninali, lääbakile. Lubas, et ei võta enam tilkagi.
2. enda kasutusse, omandusse v. valdusse toimetama. a. (tellides, ostes, laenates, rentides, küsides, vastutasuks jne.). Peame takso, voorimehe võtma. Kohvikus olid kõik lauad võetud. Pole kusagilt nii palju raha võtta. Turul kostis hõikeid: „Võtke porgandeid! Võtke õunu, odavalt annan!” Kui raha ei olnud, võeti toiduaineid võlgu. Võtsin sõbralt paar raamatut (laenuks). Võttis mõisa kümneks aastaks rendile. Üksi ei tasu korterit võtta, kahekesi tuleb odavam. Võtsime hotellis toa. Oli mõned metsatöölised talvekorterisse, kosti peale võtnud. Mis te tükist võtate? Sõja ajal võeti leiva eest hingehinda. Vaheltkasu, altkäemaksu võtma. Mölder võttis matti. Töölised võtsid lõpparve. Tuli mind tantsima võtma. Võttis sõbra abiks, appi. Mitte ei tea, kas võtta või jätta. Õndsam on anda kui võtta. *Hea, kui omast käest tööjõud võtta, kui tarvis tuleb. A. H. Tammsaare. | (abstraktsemais ja piltlikes väljendites). Võttis endale sünnitalu järgi uue nime. Mehelt võeti vaikimise kohta ausõna. Võttis minult tõotuse 'laskis mind tõotada'. Võtab mõtlemiseks aega. Isegi uneajast võeti õppimiseks lisa. Päevad olid lühikesed, seepärast pidi ka ööd appi võetama. Kust sa võtsid 'miks sa seda arvasid', et rongid ei käi? Ega ma seda omast peast võta. Näidendi tegelased on elust võetud. Mõni suurem linn, võtame või 'näiteks'. Tartu. Poissmees võtab enne pulmi veel viimast 'püüab veel vabadust ära kasutada'. || palkama. Võttis (tööle) uue sekretäri. Tuleks hea advokaat võtta. Ta võeti tallu sulaseks. || (naisterahvaga) seksuaalvahekorda astuma. *Kaua õrnutses Kuslap, enne kui ta Katit võttis. V. Vahing. *Seesama härra .. võttis mind seal vägisi [= vägistas]. H. Sergo. b. (kellegi hoolde, hoitavaks, kaitse alla jne. toimetades v. usaldades, kedagi kuhugi suunates). Võttis lapse oma hooleks, hoole alla, varju alla. Võttis orvu kasulapseks, kasvatada. Lastekodusse võeti kaks uut last. Uisapäisa ei maksa koera peresse võtta. Võtke mind endi hulka, oma seltskonda, kampa! Igaüht parteisse ei võetud. Võttis ilusa neiu naiseks. Juhtub sedagi, et naine võtab mehe. Töökaaslased võtsid eksinu oma kaitse alla, käendusele. Haruldane taim võetakse looduskaitse alla. Filosoofiateaduskonda võeti sel aastal 95 üliõpilast. Noored mehed võeti nekrutiks, soldatiks, sõjaväkke. Võtke mind reisile ühes! Teda ei saa vastutusele võtta. Direktor ei võtnud teda jutule. Preester võtab armulauale, pihile. *.. üks imelik sõna võttis Loona oma mõju alla. L. Kibuvits. c. (midagi kusagilt eemaldades). Kartulid võeti (maast) oma pere jõududega. Esimene kombain hakkas vilja võtma 'koristama'. Kuiv loog tahtis võtta. Võta müts peast, kuub seljast, saapad jalast, prillid eest. Vesi on nii kuum, et sellega võiks karva võtta. Tapetud loomalt nahka võtma 'nülgima'. Indiaanlased olevat vaenlastelt skalpe võtnud. Teenija võtab 'pühib' tolmu ja peseb põrandaid. Valu saab võtta ka sugestiooniga. d. (varastades v. vägivallaga). Paadunud varas oli harjunud võtma kõike, mis ripakil. Lapsed käisid ema järelt karaskit võtmas. Kui heaga ei anna, siis võetakse võimuga. Kahtlane isik tuleb vahi alla võtta. Vaenlase sõdurid võeti vangi. Rahvalt oli võetud vabadus, sõnaõigus. Vaenlane tahtis linnust oma võimusesse võtta. Seda linna polnud kerge võtta 'vallutada', kaitse oli tugev. e. (midagi tehtavaks, teostatavaks, töödeldavaks v. kasutatavaks toimetades). Võtsin kavva, plaani minna edasi õppima. Võttis venna kella parandada, ülesanded lahendada. Teoses võetakse vaatluse alla, käsitlusele linnakodanike elu. Võttis mitu tööd korraga käsile. Olukorra parandamiseks võeti tarvitusele, kasutusele vastavad abinõud. Kõik toiduvarud tuleb arvele võtta. Võttis uue töö(koha). Eelnõud ei võetud menetlusse. Tootmisse on võetud uus mudel. Repertuaari võeti kaks uut näidendit. Võtame nüüd kõne alla, kõnesse meie päevamure. f. (puhkuseks, kehahoolduseks, raviks, õpetuseks vms.). Võttis puhkuse, mõned vabad päevad. Treener võttis aja 'lühikese vaheaja mängus'. Võtsin kaks korda nädalas massaaži. Läksid sauna leili võtma. Võttis päikest, päikesevanne 'päevitas'. Tavatseb hommikuti külma vanni, dušši võtta. Võtke vaheajal värsket õhku. Tahtis laulutunde, joogat võtma hakata. *Sõidad maakeskkonda vaikust võtma – tee peal rongi kolin, rööpajätkud naksuvad. Vesipapp.
3. salvestama, talletama. Kahtlustatavalt võeti sõrmejäljed. Fotograaf võttis temast mõned kaadrid, fotod, pildid. Reporter käis lugu helilindile, linti võtmas. Terve kontsert võeti videolindile, videosse. Kokku võetakse 'filmitakse' kuus duublit. Võta igaks juhuks tema kontaktandmed.
4. (mõõtmise, arvestamise, hindamise jms. kohta). Rätsep võttis kuuemõõdud. Missikandidaatidelt võetakse rinna-, talje- ja puusaümbermõõt. Jooksjad võtavad üksteiselt mõõtu 'võistlevad omavahel'. Geoloogid võtsid pinnaseproove. Võtke arvust a ruutjuur. Täpsemalt võttes jääb see summa tsipake väikeseks. Jämedalt võttes kulus selleks tööks kaks aastat. Üldiselt võttes see plaan meeldib mulle.
5. mingit seisundit v. tegevust esile kutsuma. Uudis võttis mehe tummaks, keeletuks, pahviks. Ehmatus võttis jalust nõrgaks. Külm vesi ei võtnud rasvaseid nõusid puhtaks. Suur rõõm võib võtta pisarad silma, näo naerule. Valu võttis nutu lahti. Õlu võtnud kõigil keelepaelad valla. Hirm võttis värisema, kananaha ihule. Raske töö oli naise päris võhmale võtnud. Jooks võtab hingeldama, higistama, naha märjaks. Suur laine võtab paadi kõikuma. |impers.Kui ma tema kannatustele mõtlen, võtab silma märjaks. Võtab ikka hääle värisema küll, kui kohtu ette astud. Nii kõva õõtsumine, et võttis südame läikima. Mis sa kisendad, kõrvad võtab kurdiks! Nii hirmus, et võtab kõhu lahti. *Mul võttis jalad all nõrgaks, kui kuulsin, et tuli lahti .. A. H. Tammsaare.
6. teise asendisse, seisundisse v. olukorda seadma; kuhugi suunduma. Võtke palun istet! Tahtis platsi võtta, aga polnud ühtegi vaba kohta. Tüdruk võttis teatraalse poosi ja hakkas laulma. Tunnimees võttis valvelseisangu. Poisi kõrvalestad hakkasid värvi võtma. Mehe nägu oli võtnud kinnise ja tähtsa ilme. Hajuvas udus võttis laev üha selgema kuju. Pluus tuleb võtta kitsamaks. Võttis riidest lahti, ülakeha paljaks. Inimesed võtsid sappa, järjekorda, ritta. Nekrutid kästi neljakaupa rivvi võtta. Paat võttis suuna, kursi merele. Seenelised võtsid 'hoidsid' metsas paremale, aga oleksid pidanud võtma vasakule. | piltl. Nii kui ülemuseks sai, hakkas kohe ka ülemuse vurhvi võtma. Elu vanas külas võttis tasapisi rõõmsama jume. Mõtted olid korraga hoopis teise suuna võtnud. Vanapoiss võtab lõpuks koosi abielusadamasse.
7.ka impers.vajama, nõudma. Suur kast võttis kitsas koridoris palju ruumi. Sõit Helsingisse võtab vaid pool tundi. Võttis aega, et jälle tasakaal tagasi saada. Võttis harjutamist, enne kui poiss lugema õppis. Võtab kõvasti voolu, kui jätad lambi põlema. Uus ahi võtab vähem puid. Rohud võtavad palju raha.
8. kellegi v. millegi suhtes mingisugusel arvamusel olema, suhtuma. Võttis poissi täismehena, täismehe ette. Nad ei võtnud teda kui omasugust. Tema juttu ei maksa tõeks, tõena, tõe pähe võtta. Tüdruk oli võtnud poiste tähelepanu endastmõistetavana. Ära võta seda asja liiga traagiliselt. Kaebust, ettepanekut, arvamust ei võetud tõsiselt. Võtab elu liiga kergelt. Ei maksa seda seletust sõna-sõnalt võtta. Kõik on suhteline, kõik on nii, kuidas võtta. Kui nii võtta, siis polegi seda tegelikult väga vähe. Need märkmed ei ole rangelt võttes novellid. *Ja kui minuga tahetakse läbi käia, siis võetagu mind sellisena, nagu ma olen. K. A. Hindrey.
9. millessegi kinni hakkama. Halud on märjad, ei võta tuld. Purjed hakkasid tuult võtma. Seal järvesopis võttis 'näkkas' eile hästi. Vimb võtab õnge, lanti väga visalt. || (koera hassetamiseks). Ass, Pauka, võta! *„Tondu, Tondu!” hüüdis Priidu .. „Tule siia, võta rebast!” R. Roht.
10. mõju avaldama, toimima; jaksama, suutma. Kastemärga rohtu võtab vikat hästi. Savist maad ei taha labidas hästi võtta. Vares tunneb juba hästi, kui kaugele püss võtab. Sellel poisil pea, mõistus ei võta. Nii peent kirja vanamehe silmad ei võtnud. Kas koera nina (põgenejat) ei võta? Vanad hambad ei võta enam (leivakoorikut). Mees kihutas, mis hobune võttis 'kõigest jõust'. Pead rabama, kuidas jõud võtab. Karjus, nagu kõri võttis. Vesi sätendas, kuhu silm vähegi võttis 'ulatus'.
11. rikkuma, kahjustama; hävitama. Öökülm võttis viljapuude pungad, õied. Halvatus võtnud tal jalad. Karastatud kütti ei võta ei pakane ega tõved. Ükski kuul ei võta teda 'ei tee talle midagi'. Tahtis ise endalt elu võtta 'ennast tappa'. Kus midagi ei ole, sealt ei võta surmgi. Sõda võttis mõlemad pojad. Tuli võttis maja. *.. teravili jäi viletsaks, oma jao võttis kevadel vesi, oma jao põletas põud .. O. Jõgi (tlk).
12. (liikumise vm. tegevuse kohta, sageli mõne teise verbi asemel). Võttis trepil kaks astet korraga. Võtame pikemad sammud, et teised meile järele ei jõuaks. Poiss võtab hoogu ja hüppab. Traktor möiratas ja võttis paigalt. Tramm kriiksus kurvi võttes. Lennuk võtab kõrgust 'tõuseb'. Auto võttis kiirust 'kiirendas' ja kihutas kallurist mööda. Isa võetud 'niidetud' kaared olid kõige laiemad. Ekskavaator võttis 'kaevas' kraavi. Vesi võetakse 'pumbatakse' järvest. Vana koer ei võta enam õppust 'ei õpi enam'. Snaiper oli mehe kirbule võtnud. Võttis sõbraga ühenduse, sõbrale kõne 'helistas sõbrale'. Tenor võttis 'laulis' kõrgemaid noote falsetiga. Pianist võtab 'mängib' esimesed akordid. Võtame 'mängime, laulame' 28. taktist uuesti. Kruvi ei võta hästi vinti. Keskhommikul hakkas päike juba võtma 'nahka pruunistama'. Kas teil valutab pea? – Kõvasti võtab.
13. riidlema. Sai valetamise eest emalt, ema käest võtta. Küll nüüd võtavad tema kallal! Nad on suured kaklejad, ilmast ilma võtavad omavahel. *.. kui aga mõni kirjanik saab ajalehes võtta, sajatab Nonna kriitikuid .. L. Promet.
14. midagi endale haarama, (saada) võimaldama. Võttis endale õiguse, julguse, kohustuse probleemist avalikult rääkida. Naine on võimu majas enda kätte võtnud. Võttis süü, vastutuse enda peale. Võtab uudise ükskõikselt teatavaks, teadmiseks. Võta vanemast vennast eeskuju! Uimastitega kaubitsemine on võtnud hädaohtliku ulatuse. Ma ei oska nii kiiresti seisukohta võtta. Võtab kaaslaste nõuannet kuulda. Tänan teid! – Võtke heaks! (vastuseks tänuavaldusele).
15. kõnek kinnitades teise verbiga väljendatud tegevust. Võtsin ja tegin selle töö ise ära. *Näe, võttis lõikas kambri akna poole suuremaks .. M. Metsanurk. *.. mis oleks, kui keegi võtaks ja puhastaks Vargamäe jõe ära .. A. H. Tammsaare. ||da-infinitiiviga(arhailise varjundiga, sageli ka poetiseerivas stiilis:) midagi teha otsustama. Vaatame, mis ta teha võtab 'mis ta teeb'. *Härra advokaat Teder võttis vaikida. E. Vilde. *Kuis jumal võtnud seada / su elu – nii peab sündima. R. Sepp (tlk). *.. maailma vaikimine kohutab mind ja siis ma võtangi rääkida, võtan ise maailma asemel täita seda vaikust .. E. Tode.
16. kõnek kirumisvormelite osana; harvemini ka positiivse emotsiooni väljendamiseks. Võtku madis kogu seda värki! Et vanatühi teda võtaks! Võtku sind see ja teine! Pagan võtku! Kurat teda võtku! Kurat võtaks, mis siin toimub? Tont võtaks, hästi tehtud! *Mis sa minust siis tahad? Võtaks sind oma naaksumisega. J. Mändmets. *.. hõiskab vaimustusest: „On alles kleit, tont võtaks!” P. Viires (tlk).
17. (mõnedes vananenud ühendites). Ta võib hirmus olla, kui viha võtab 'vihastab'. Rammu, jõudu, jaksu, väge võtma 'kosuma'. *Tänavune mänguaeg võtku sellega algust [= alaku]. E. Vilde.

väike|risla
zool lühikese sirge nokaga väike tundralind (Calidris minuta)

väike|vahendid pl
maj väheväärtuslikud ja kiiresti kuluvad esemed; suhteliselt madala hinna ja lühikese kasutusajaga põhivara

välk|male
sport lühikese mõtlemisajaga malemäng. Ajakontrolliga välkmale. Korraldati võistlused välkmales, välkmale esivõistlused.

vänt|jalg
(lühikese ja kõvera jala kohta). Väntjalgadega taksi.

öö|haigur
zool jässaka keha ja lühikese kaelaga öise eluviisiga haigur (Nycticorax nycticorax)

ühepäeva|liblikas

1. väga lühikese elueaga liblikas. *Mõned neist [= liblikaist] elavat kuuldavasti ainult ühe päeva. Neid kutsutakse seepärast ühepäevaliblikateks. R. Roht.
2. piltl. a. muretu inimene. Ei ta mõelnud homsele, vaid elas nagu ühepäevaliblikas kunagi. b. keegi v. miski kiiresti kaduv v. unustatav. Spordis oli ta täielik ühepäevaliblikas, kellest järgmisel hooajal ei olnud enam midagi kuulda. Ajaviiteraamatud jäävad enamasti ühepäevaliblikateks.

üürike(ne)-se 5› ‹adj
kiiresti mööduv, lühikese kestusega. Jõudis oma üürikeses elus palju ära teha. Inimese elu on üürike. Üürikese elueaga putukad. Ta peatus meil üürikest aega: ainult mõned tunnid. Jäi nagu mõttesse, üürikese aja pärast oli siiski ettepanekuga nõus. Vanaemagi istus üürikeseks ajaks meie juurde. Väsinud mehe uni oli raske, ent üürike. Jätkas pärast üürikest pausi oma juttu. Paraku oli meie pääsemisrõõm üürike. Üürikesed õnnehetked. *Üürike on inimene, kaduv tema ilu, möödaminev liha ja veri .. A. H. Tammsaare. |substantiivselt›. Eeskojas kobistati, üürike hiljem astus tuppa sulane Mart. *Aga üürikese pärast Jüri märkas, et Eevat ei olnud teiste seas. K. Ristikivi.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur