[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 17 sobivat artiklit.

benji|-hüpe [bendži-]
suurest kõrgusest elastse köie otsas sooritatud hüpe. Benji-hüpet sooritama, tegema. Pargi kõrval on benji-hüppe plats.

kee14› ‹s

1. hrl. kaelakee. Helmestest, pärlitest, kalliskividest, merevaigust kee. Keraamiline kee. Muistne pronkskettidest kee. Naine paneb, riputab kee kaela. Tal on kee kaelas.
▷ Liitsõnad: helme|kee, kuld|kee, pronks|kee, pärli|kee, rinnakee.
2. mitmest sõõrdest koosnev köie keere, säie. Keed keerutatakse kokku köieks.
3. piltl millegi jätkuv, katkemata rida. Sündmuste, juhtumuste kee. *.. enda tunnetamine lahutamatu osakesena rahvast, ühe lülina tema mineviku-oleviku-tuleviku katkematus kees. E. Nirk.

keerekeerme 17› ‹s

1. nööri v. köie kokkukeerutatud osa, säie. Köie, nööri, trossi keermed.
2. tehn kruvijooneline element silindrilise v. koonilise keha pinnal. Poldi, mutri keere. Keerme lõikamine. Keerme tõus.
▷ Liitsõnad: meeter|keere, parem|keere, peen|keere, sise|keere, toll|keere, toru|keere, vasak|keere, väliskeere.
3. keerd (1. täh.) *Mari maalil on raam, mida kaunistab paljudest keermetest koosnev spiraal. L. Metsar (tlk).

kokku keerutama

1. keerutades ühte paika kokku ajama, keerutades kokku koguma. Tuul keerutab lund hangedesse kokku. *Pandi vikatitele hargid peale ja keerutati mätaste vahel soopihla ja muud rohupuru kokku. A. H. Tammsaare.
2. köie v. nööri valmistamisel mitut sõõret v. keed üheks tervikuks kokku laskma. Poisid keerutasid võrget kokku.
3. piltl igasuguseid asju kokku rääkima (v. mõtlema); (rääkimisega) midagi halba v. segast põhjustama. Tema kohta keerutati igasuguseid jutte, tühja lori kokku. No küll keerutas loo kokku! *Kes teab, mis ta oma ajus kokku võib keerutada! M. Saat. *Nüüd ta ju keerutab ühe ennekuulmatu pahanduse kokku! E. Rannet.

kousskousi 21› ‹s
mer metallrõngas aasa moodustamiseks köie otsas v. avause säilitamiseks purjes, trossisilm

köie|ots [-a]
köie (lahtine) ots. Sidus köieotsa kasti külge ja sikutas. Köieots lohises koorma järel.

köie|pöör
etn riist köie sõõrete kokkukeerutamiseks

köietama37

1. kariloomi v. hobust köie (v. keti) otsa sööma panema v. köie (v. keti) otsas söötma. Käib kesal loomi teise kohta köietamas. Köietas hobuse maja taha heinamaaservale. Sügiseti köietati lehmi ädalal.
2. köiega kinni tõmbama. *Köietas koorma. Rakendas hobuse ette. L. Promet.

köie|vedu
rahvalik võistlusmäng, kus köie eri otstes olevad võistkonnad püüavad vastasvõistkonda üle keskjoone vedada. Võisteldi köieveos ja sangpommi tõstmises.

köie|vänt
etn riist sõõretest keede ja nendest köie keerutamiseks

köitpidiadv
köiest kinni hoides; köie otsas (talutatavana, järelveetavana). Laskusime köitpidi koopasse. Ta ronib köitpidi kaljuservani. Taadil on mullikas köitpidi järel.

pleisspleisi 21› ‹s
mer kahe köie- v. trossiotsa ühendus, mis saadakse nende otste keermeid üksteisega punudes. Soote võib jätkata lühikese või pika pleisiga. *Oleksin heameelega Villemile ka seda öelnud, et talve jooksul koguni kompassirumbid, knoobid, sõlmed ja pleisid selgeks õppisin.. H. Sergo.

plokkploki 21› ‹s

1. suurem risttahukakujuline terviklik ehitusdetail; samakujuline kompaktne tükk mingit materjali. Plokkidest maja, sein, sild, püramiid. Betoonist, tellistest plokk. Vundamendi jaoks valatud plokid. Iga plokk sisaldas terve köögi. Aknad ja rõduuksed toodi ehitusele plokkidena. Klaasist plokid. || ulatuslik maakoore- v. pinnaseosa. *.. [murdus] maakoor mitmes paigas, kusjuures tekkis umbes 10 peamist maakoore plokki ja hulk väiksemaid plokke. I. Kask.
▷ Liitsõnad: betoon|plokk, dolomiidi|plokk, graniit|plokk, kivi(mi)|plokk, pae|plokk, silikaltsiit|plokk, söe|plokk, tsementplokk; ehitus|plokk, montaaži|plokk, suur|plokk, väike|plokk, õõnesplokk; akna|plokk, nurga|plokk, seina|plokk, taldmiku|plokk, ukse|plokk, vaheseina|plokk, vundamendiplokk.
2. märkmik; kirja- v. joonistusplokk; kaanteta raamatutoorik. Kirjutab midagi kiiresti plokki. Leidsin plokist su aadressi. Kunstnikul oli pliiats ja plokk kaasas.
▷ Liitsõnad: joonistus|plokk, kirja|plokk, laua|plokk, märkme|plokk, taskuplokk; raamatuplokk.
3. (otstarbelt, ehituselt, sisult) terviklik kogum v. rühm. a. (hooneid v. ruume). Kõrghoonete, uusehitiste plokk. Õppehoonete vahel paiknevad abihoonete plokid. *Valjemaks läheb sumin siin raadio- ja telemeeste plokis.. Ü. Tuulik. b. (seadiseid v. detaile masina, aparaadi, seadme vms. osana). Arvuti mäluseadmete plokk. Termoregulaatori kontaktide plokk. Silindrite plokk. c. (ühesuguseid, ühelaadilisi, ühte valdkonda kuuluvaid asju). Ostis kaks plokki sigarette. Loodusteemaliste markide plokk 'lahtirebimata margisari'. Uudistesaate rahvusvaheliste uudiste plokk. Sõnaraamatus olid liitsõnad ühendatud plokkideks, plokkidesse, esitatud plokkidena.
▷ Liitsõnad: hoone|plokk, laboratooriumi|plokk, maja|plokk, toitlustusplokk; juht|plokk, katkesti|plokk, mootori|plokk, mälu|plokk, silindriplokk; uudisteplokk.
4. ka tehn (tõsteseadme osa:) ketas, mille pöial on juhtsoon(ed) köie, trossi vms. jaoks. Liikuv, liikumatu plokk. Masti külge, lakke kinnitatud plokk. Vinnavad ploki abil koorma, kotid üles. Päästepaadid ripuvad plokkidel.
▷ Liitsõnad: liitplokk.

puht1puhi 21› ‹s
ka mer kokkukeritud trossi v. köie lapik rull. Tõi puhi ankrutrossi. Harutab trossid puhtidest sirgeks. Tõmbab soodid puhist lahti. *Äsja pika puhi küljest pussiga rapsatud köietüki otsa heitis Jaagup aaspaalsteek-sõlme.. A. Hint.

pukseerima42
(vee)sõidukit vm. ujuvat objekti trossi, köie vm. ühendusega järel vedama v. ees tõukama. Laev pukseeriti sadamasse. Mootorpaat pukseerib purjeka merele. Parve peab jõe keskele pukseerima. Praami pukseeriv aurik. Rannavetesse pukseeritud vaal. Traktor on bussi töökotta pukseerinud. || piltl kedagi lükates v. vedades kuhugi (ära, eemale) juhtima, ära sokutama, ära puksima. Purjutaja pukseeriti asemele. Õpetaja pukseerib väänkaela ukse taha. *.. või pukseerisid tüdinud noored ta [= ema] korterist minema? A. Beekman.

sõõresõõrde 18› ‹s
salguke lina- v. kanepikiude (eriti nööri v. köie keerutamiseks), keere

säiesäigme 17› ‹s
(lõnga) heie; (nööri, köie vm.) keere. Kaablisooned koosnevad kokkukeeratud säigmetest. Päev läheb pikemaks, säie lühemaks.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur