[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 583 sobivat artiklit., väljastan 50 esimest.

abrasiiv-i 21› ‹s
tehn hrl. väga kõva peeneteraline v. pulberjas kulutava toimega aine. Tuntud abrasiivid on teemant, korund, smirgel.

aktsent-sendi 21› ‹s

1. keel rõhk. Uurimusi eesti keele aktsendi kohta.
2. keel võõrapärane hääldusviis. Tal on tugev, kõva, kange, kerge vene, saksa aktsent. Räägib eesti keelt soome aktsendiga.
3. trük rõhu-, hääldus- vm. märk tähel
4. muus heli v. akordi rõhutamine; rõhk noodil, akordil
5. rõhutamine, olulise esiletõstmine (näit. sõnastuse kaudu), rõhuasetus. Huvitavad, üllatavad aktsendid Panso Tammsaare-lavastustes. *.. viimastel aegadel on autoril tulnud aktsent õppetöös asetada esteetikaloengutele. L. Soonpää. || elustav, ilmestav detail, ese vms. Keskuse aktsendiks on uus hotell.

all
I.postp› [gen] ‹luulekeeles mõnikord ka prep.
1. millestki, kellestki allpool, madalamal; millegagi kaetuna, millestki varjatuna; ant. peal. Laua, silla all. Kivi, kännu all. Lume, jää, sambla all. Maa, vee, mulla all. Tuli hõõgub tuha all. Kärbsed lendavad lae all. Pääsukesepesa on räästa all. Hoone on juba katuse all 'hoonel on juba katus peal'. Ta elab samas majas otse minu all. Pori lirtsus jalge all. Külje all on õled. Pea all on padi. Puupakk istumise all. Hobune tantsiskles ratsaniku all. Sild vajus auto all kokku. Tuli on pliidi, paja all. Seisime puu all. Metsa all oli pime. Ööbisime lageda taeva all. Silmade all on kotid. Valu on rinde all. Nagu oleks tuli hänna all. Tal oli viht kaenla all. Jutt ilmus ajalehes joone all. Kirja all oli selgesti loetav nimi. Pind on küüne all. Veri naha all. Kaane, klaasi all. Tekkide ja kasuka all hakkas soe. Pintsaku all oli vaid õhuke särk. Tõi hõlma all pätsi leiba. Kuuri all 'kuurialuses'. Rehe all 'rehealuses'. Hein on juba varju all 'varjualuses, küünis'. *Kõik oli korraliku värvi all, uus ja ja alles viltu vajumata. H. Sergo. *All tänavalaterna tüdruk ja poiss. R. Rimmel.
2. millestki hõlmatud v. hõivatud. Põllud on kartuli ja teravilja all. Suur osa aiast on viljapuude ja marjapõõsaste all. Metsa, lennuvälja all olev maa-ala. Neli tuba on näituse all. Kõik purgid on piima all (kinni). Kogu raha on kauba all (kinni).
3. millegi juures, lähedal (hrl. kuskilt vaadates v. millestki madalamal). Paisu all on sügav koht. Meri on siinsamas paekalda all. Noored on kiige all. Pood on otse ukse all. Maja on Tallinna külje all. Mäng käis vastasmeeskonna värava all. Istub akna all. Koer magab ukse all. Kohtusime ülikooli suure kella all. Viimane lahing Narva all. Vastasvägede võit Moskva all. Seisime oma laevaga Kuivastu all. *Juhuslikult sinnapoole vaadanud ja näinud nina all ilvest, oli Enn rabatud. J. Kello.
4. tegevus- v. mõjupiirkonnas, mingi tegevuse v. mõju objektiks olles. Kuulide, mürskude all jooksma. Küla on tule all. Operatsioon tehti narkoosi all. Skulptuur sünnib kujuri peitli all. Aparaat on voolu all. Kepi, nuudi, piitsa all töötama. Maa ägas ikke, surve all. Tõmbas end vastase löökide all küüru. Park on looduskaitse all. Kohtu, eeluurimise all olema. Valve, vahi all. Vara oli aresti all. Ta on hooldajate eestkoste all. Hoole, keelu, kontrolli all. Elab pideva hirmu all. Teiste meelevalla, käsu, mõju, rõhumise, valitsuse, võimu all. Kannatab unepuuduse all. Ta on kahtluse, põlu, viha, naeru all. Hääl oli nagu sordiini all. Arutuse, kõne all olema. Tunnistas seda vande all. Mehed olid kõva auru all 'tublisti purjus'. Kirjanikul on uus raamat sule all 'kirjutamisel'. Tal hakkas minu pilgu all ebamugav. Minu tulek on küsimärgi all 'küsitav'. || kõnek kellegi alluvuses, juhtimisel v. käsutuses. Ma teenisin sõjaväes tema all. *Adelheid Heidegg oli preili Ritteri all oma üldise hariduse omandanud. E. Vilde.
5. osutab mingile eristavale tunnusele, nimetusele v. muule. Kiri saadeti välja selle numbri all. Selle märksõna all on kartoteegis vähe materjali. Luuletused saadetakse võistlusele märgusõna all. Avaldas romaani varjunime all. Teos ilmus uue pealkirja all. Laev sõidab Libeeria lipu all. Elas, varjas end võõra nime all.
6.koos verbidega mõtlema, mõistma(kasut. nime, termini, sõnade jne. tähenduse, mõtte avamisel). Viidumäe all mõeldakse üht osa Saaremaa keskkõrgustikust. Mida te mõistate ekspressionismi all? Lõngaõli all mõisteti vanasti lahjendatud väävelhapet. *Spetsialistide all mõtles ta iseennast. A. Valton.
7. kasut. ühendites nurga all, kraadi all 'teat. nurka moodustades'. Reaktiivlennuk tõusis järsu nurga all. Sirged lõikuvad 45° all. *Maapoolsel küljel tõusevad peauulitsalt täisnurga all mäkke paralleelsed tänavad. J. Sütiste.
8. esineb fraseologismides, näit.:. Pind kõigub jalge all. Püssi all seisma. Tanu all olema. Viies ratas vankri all. Küsimärgi all olema. Oma küünalt vaka all hoidma. (Kellegi) käpa, päka, tuhvli all olema. Nelja silma all. Mitte silma allgi kannatama, sallima. Mingi tähe all. Ühe mütsi all olema. (Mingi) lipu, loosungi, sildi all.
II.advallpool, madalamal; varjatud, kaetud olekus; ant. ülal, üleval; ant. peal. Ülalt tornist vaadates paistsid inimesed all väikestena. Ma olin all keldris. All orus oli veel pime. Ratsanikul tantsis hobune all. Jalad käisid väsimusest all risti. Jookseb nagu oleks tal sada paari jalgu all. Tarel ei ole veel põrandat all. Kastil pole põhja all. Magasin põrandal, õhuke madrats all. Kirjal oli tema nimi all. All 'korrus allpool v. kõige alumisel korrusel' elas keegi vanem mees. Kinos ja teatris armastas ta alati all 'parteris' istuda, kuna mina eelistasin rõdu. Hobusel on rauad all. Suusad, uisud on all. Mantel on peal ja kampsun all. *Kord on Vestmann all ja Piibeleht peal – kord Piibeleht all ja Vestmann peal, aga ikka suurelt, ikka julgelt .. E. Vilde.

ametlik-liku, -likku 30› ‹adj

1. ametivõimude v. ametiisiku poolt ettenähtud, kinnitatud, kehtestatud, nende väljaantud v. avaldatud, nende poolt kehtestatud korrale vastav jne.; ametiasju puudutav, ametiasjus toimuv. Ametlik kinnitus, tunnustus, nõudmine. Kas tal on selleks ametlik tõend, luba, õigus, alus? Ametlikud, ametlikest allikaist saadud andmed, teated. Ametlikud dokumendid, paberid, kirjad. Sellised käsud ei ole ametlikud. Ametlik maailmarekord, maailmameister. Firma, ettevõtte ametlik esindaja. Välisminister ja teised ametlikud isikud. Ametlikud oponendid väitekirja kaitsmisel. Ametlik tööaja algus. Tallinn, tolleaegse ametliku nimega Revel. Ametlikuks asjaajamiskeeleks oli saksa keel. Ametlik asjaajamine. Dollari ametlik kurss. Kokkutuleku ametlik osa ning seltskondlik osa. Presidendi ametlik visiit, vastuvõtt. Asjale anti ametlik 'seaduslik' käik. || tavadest, etiketist lähtuv, neid arvestav. Ametlik tseremoonia. *Seega lõppes ametlik jant. Kosjad olid vastu võetud ja nüüd võis südame rõõmuks pudelist rüübata. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: mitte|ametlik, poolametlik.
2. rangelt v. jahedalt asjalik, reserveeritud. Alluvatega suheldes on ta ametlik, räägib ametlikul toonil. Muutus ametlikuks ning tõrjuvaks. *Seadusemeestel olid muidugi väga tõsised ja väga ametlikud näod ees. E. Vilde. *.. ja mida vanemaks said lapsed, seda ametlikumaks muutus nende vahekord isaga. R. Roht.
▷ Liitsõnad: puhtametlik.
3. kõnek tubli, kõva, korralik. Ta oli nutnud päris ametliku peatäie. *Andsin Serrile [= koerale] ametliku nahatäie. R. Vaidlo.

antratsiit-siidi 21› ‹s
mäend väga kõva läikivmust süsinikurikkaim kivisüsi. Donbassi antratsiit.

ase-me 3› ‹s

1. millegi kunagi olnu asupaik (kus tavaliselt on sellest säilinud jäänuseid v. jälgi). Muistse asula, maalinna ase. Kirjaniku sünnimaja ase. Heinakuhjade, viljarõukude, puuriitade asemed. Kunagise kaevu ase. Äsjase lõkke ase. *Aga siis kuivab ka järv .. ja asegi kattub kasvude ja kõrgete puudega. M. Metsanurk. || millegi survel v. vajutamisel kuhugi jäänud jälg. Istumise ase samblamättas, heinarõugus. Pea ase padjas. Näpitsprillide ase ninaseljal. || (tänapäeval harvemini:) koht, millel v. milles miski v. keegi asetseb. Tuleb leida telgile sobiv ase ning see puhtaks rookida. Klaveri jaoks pole siin õiget kohta ega aset. Igaühel oli lauas oma ase, peremehe ase oli laua otsas. *.. kuni aelev elajas lükkas ühe [väravaposti] oma sarvedega pikali ja teine kangiga kaaluti välja oma asemest. M. Raud.
▷ Liitsõnad: ahju|ase, elu|ase, haua|ase, kaevu|ase, kuhja|ase, lõkke|ase, maja|ase, riida|ase, rõugu|ase, sao|ase, sauna|ase, tee|ase, tuha|ase, tule|ase, voodiase; jalaase.
2. voodi vm. magamiskoht. Pehme, kõva, mugav, kitsas ase. Külalisele tehti ase diivanile, lakka värsketesse heintesse. Lamab, vähkreb unetuna asemel. Õhtul heitsime, pugesime asemele. Hommikul ei tahtnud kuidagi soojalt asemelt tõusta. Aset kohendama, üles tegema. Kellega sa nüüd aset jagad? Hommikul kiida aset, õhtul ilma. *Siis liigutas vanamees end asemel, nii et säng nagises .. A. H. Tammsaare. || kodulooma magamiskoht (hrl. inimese valmistatud). Lehmadele pandi põhku alla, tehti kuivad asemed. Koer tegi endale kuuti aseme.
▷ Liitsõnad: magamis|ase, puhke|ase, une|ase, ööase.

au andma

1. austama, oma tunnustust v. lugupidamist avaldama. Jaanile tuleb au anda: ta on teinud kõik, mis tema võimuses. Tõele au andes peab tunnistama, et kriitika oli õiglane. *.. annab ta [= põrsas] kõva matsutamisega au ka keedukartuli- ja jahupudrule, mis talle ohtralt ette valatud. R. Roht.
2. sõjaväeliselt tervitama. Annab kätt kõrva äärde lüües au.

berüllium-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s
keem element, peamiselt sulamite valmistamiseks kasutatav kõva rabe terashall metall (Be)

betoon|kõva
kõva kui betoon. Betoonkõva savipinnas.

biskviit-viidi 21› ‹s
kok
1. pehme kohev kook v. tort biskviiditainast, biskviitkook
▷ Liitsõnad: rullbiskviit.
2. kõva õhuke küpsis. Lapsed krõbistavad biskviite.

damaskima42
tehn terast töötlema, nii et selle pealispind omandab iseloomuliku mustri ja teras on kõva ning elastne

Damaskuse gen, damaskuse indekl
Damaskuse teras 'mustrilise pealispinnaga kõva ning elastne teras'. Kasvatas damaskuse roose.

dekreet-reedi 21› ‹s

1. riigipea v. kõrgema riigivõimu määrus vm. akt. Vana-Rooma keisrite, konsulite, senati dekreedid. Pariisi Kommuuni dekreedid. Valitsuse dekreet. President kirjutas dekreedile alla, andis välja dekreedi. | piltl. *Tal on kõva dekreediga keelatud ütelda kundedele häbematusi. L. Tigane.
2. nõuk kõnek dekreetpuhkus. Naistöötaja läks, jäi dekreeti. Ta on järgmise kuu keskpaigani dekreedis.

diivan1-i, -it 2› ‹s
hrl. polsterdatud, lahtiste patjadega v. seljatoega mööbliese istumiseks ja lamamiseks; idamaine madal lahtiste patjadega pehme mööbliese lamamiseks. Seljatoega diivan. Patjadega Türgi diivan. Pehme, kõva diivan. Istuti diivanile. Heitis diivanile pikali. Lamab, pikutab diivanil. Talle tehti diivanile ase.
▷ Liitsõnad: magamis|diivan, nurgadiivan.

distsipliin1-i 21› ‹s
kindlaksmääratud kord; teat. kollektiivi liikmete allumine sellele korrale (näit. koolis, tööl, sõjaväes, organisatsioonides). Vali, karm, range, raudne, kõva distsipliin. Riiklik, sõjaväeline distsipliin. Teadlik distsipliin. Hea, eeskujuliku distsipliiniga kool. Distsipliin on nõrk. Distsipliini rikkuma. Distsipliinile alluma. Distsipliin langeb, lonkab. Distsipliin on märksa paranenud. Tuleb distsipliini tugevdada.
▷ Liitsõnad: eelarve|distsipliin, enese|distsipliin, finants|distsipliin, kasarmu|distsipliin, kepi|distsipliin, kooli|distsipliin, lepingu|distsipliin, liiklus|distsipliin, makse|distsipliin, partei|distsipliin, spordi|distsipliin, tootmis|distsipliin, töödistsipliin.

durum|-nisujahu
kõva nisu jahvatamisel saadav jahu

eba|mugavalt
Ebamugavalt kõva iste. Istub ebamugavalt kõveras. Pahandada saanud poiss tundis end ebamugavalt.

eboniit-niidi 21› ‹s
kautšuki vulkaniseerimisel saadav kõva must aine, mida kasutatakse elektrotehnikas isoleermaterjalina, tarbeesemete valmistamisel jm., kõvakummi

eebeni|puit
mõnedest troopika- v. lähistroopikapuudest saadav tihe kõva, enamasti must väärispuit. Eebenipuidust laegas, laud, kujuke.

elu|lust

1. elurõõm. Ta on elulusti täis. Noored elulustis tüdrukud. *Reemet tõi majja kärarikast elulusti: ta rääkis kõva häälega, naeris veel valjemini .. T. Lehtmets.
2. elutahe, eluisu. Temast, temal kadus viimnegi elulust. Elulust tuli tagasi.

ese-me 3› ‹s

1. igasugune konkreetne materiaalne asi, enamasti tarbeasi, tööriist vms. vrd asi (1. täh.) Kerge, raske, kõva, nüri ese. Lihtne, keeruline, uus, tarvitatud ese. Etnograafilised esemed. Kaevamisel leiti kivist ja luust esemeid. Kootud, soojad esemed. Karusnahksed, villased, sünteetilised esemed. Mööblikomplekti kuuluvad esemed. Klaasid ja muud õrnemad esemed pakiti hoolikalt. Hinnalised esemed tuleks hoiule anda. Mingi väike ese veeres kõrinal üle toa. Esemeid oskab ta paremini joonistada kui inimesi. Mõne eseme parandamine on kulukam kui uue muretsemine. *Peagi silmab ta samblal otsitud eset: see on helesinine munakooretükk. J. Piik.
▷ Liitsõnad: dekoratiiv|ese, ilu|ese, kultus|ese, kultuuri|ese, kunsti|ese, käsitöö|ese, laiatarbe|ese, luksus|ese, majapidamis|ese, muinsus|ese, mälestus|ese, mööbli|ese, riietus|ese, silmkoe|ese, spordi|ese, tarbe|ese, toredus|ese, väärisese; hõbe|ese, klaas|ese, kuld|ese, kummi|ese, luu|ese, metall|ese, nahk|ese, portselanese.
2. hrv mingi käsitluse, vaatluse, uurimuse jne. objekt. Kohtuliku arutamise ese. *Kreutzwaldi „Kalevipoeg” tervikuna on tänuväärt esemeks kõigepealt puhtfiloloogilisele uurimusele .. J. Semper.

nõnda et
nii et. *Jaska rääkis kõva häälega, nõnda et see kostis üle kogu tänava. E. Männik.

sellepärast et
alustab põhjuslauset. Kõik läksid telki, sellepärast et väljas oli kõva tuul. *Ja minul läks süda siis palju kergemaks, sellepärast et polnud enam vaja karta .. A. Jakobson.

ganoid|soomus
zool väljastpoolt kõva läikiva emailitaolise kihiga kaetud soomus, vaapsoomus

granaat3-naadi 21› ‹s
geol mitmesuguse värvuse (hrl. punane) ja vahelduva koostisega kõva silikaatmineraal, mida kasutatakse abrasiivainena ja poolvääriskivina

graniit-niidi 21› ‹s
ränihapperikas kõva teraline tardkivim. Hall, punane graniit. Mustast graniidist hauaplaat. Graniidist raiutud skulptuur. Hotelli trepiastmeid katab Usbekistani roosa graniit.

haavel-vli, -vlit 2› ‹s
hrl. pl.
1. ümar pliikuulike väikeulukite laskmiseks mõeldud laengus. Pehmed, kõvad haavlid. Püss on laetud jämedate haavlitega. Haavlitega laskma.
▷ Liitsõnad: jänese|haavel, linnu|haavel, pardihaavel.
2. tehn üks metallpindade töötlemiseks kasutatavaist kõva metalli tükikestest

peale hakkama

1. alustama; algama. Ei hakanud õigest otsast peale. Kui kõik on kohal, siis hakkame prooviga peale. Hei, pillimees, hakka peale! *Kui tants oli peale hakanud, läks Adelheid saali tagasi .. E. Vilde. *„Katil vist hakkab varsti kool peale,” ütles ema. E. Krusten.
2. tegema, ette võtma. Mis ma koeraga peale hakkan? Mida sa pärast kooli lõpetamist peale hakkad? Võõras linnas ei osanud ta midagi peale hakata. Maal pole meil talvel midagi peale hakata. *Kuigi see väide on õige, pole temaga palju peale hakata. P. Viiding.
3.hrl. eitavas lausesmõjuma, oma mõju, toimet avaldama. Jõud, mõistus, võim ei hakka peale. Päike oli talle hästi peale hakanud 'päike oli teda hästi pruunistanud'. *".. On siis noorikul mõni niisugune asi, et meeste nõu peale ei hakka?” küsis sepp. A. Hint. || (hrl. töövahendi kohta:) mingiks tööks, tegevuseks suuteline olema. Nuga on nüri, ei hakka habemele peale. Puu on nii kõva, et kirves ei hakka peale. *Hunt pistis heinatuti suhu, katsus närida, aga hambad ei hakanud peale .. E. Särgava.

hamba|vaap
anat hambakrooni kattev kõva klaasjas kiht (enamelum)

haraka|kivi
van kvarts. *..olgu mehe süda ikka kõva nagu valge harakakivi. F. Tuglas (tlk).

hari1harja 31› ‹s

1. puhastamiseks, pühkimiseks, sugemiseks vms. kasutatav ese. Pehme, kõva, tihe, hõre hari. Liimitud, seotud hari. Harjastest, hobusejõhvist hari. Harjaga riideid, kingi puhastama. Pühib, küürib harjaga põrandat. Eit pesi harjaga pesu. Puhastab harjaga hobust. Soeb harjaga juukseid. Tegi harjale varre. Rohi oli tihe nagu hari.
▷ Liitsõnad: hamba|hari, hobuse|hari, juukse|hari, küüne|hari, küürimis|hari, lambi|hari, lina|hari, nõudepesu|hari, pea|hari, pesu|hari, poonimis|hari, pudeli|hari, põranda|hari, riide|hari, saapa|hari, sauna|hari, tuppimishari; harjas|hari, juur|hari, jõhv|hari, teras|hari, traathari.
2. el klots voolu ülekandmiseks elektrimasina pöörlevalt osalt paigalseisvale osale

harjaseline-se 5› ‹adj
harjastega v. harjaseid meenutavate karvadega. Sea harjaseline turi. Vurrud olid tal kõvad ja harjaselised.
▷ Liitsõnad: halli|harjaseline, kõva|harjaseline, mustaharjaseline.

hein-a 29 või -a 23› ‹s

1. niitudel, põldudel vm. kasvav rohi, mida kasutatakse tavaliselt loomasöödana. Suur, paks, tihe hein. Pikk, lühike, kõva hein. Hein kasvas hea, halb, vilets, kidur. Osa põlde on heina all. Heina niitma. *Nende kõigiga pidi jõudma mäele veel enne, kui vikat sai heina. E. Maasik.
▷ Liitsõnad: aasa|hein, aru|hein, kultuur|hein, lamba|hein, luha|hein, maa|hein, metsa|hein, niidu|hein, põld|hein, põllu|hein, sega|hein, soohein; kulu|hein, leht|hein, ristikhein; alus|hein, pealis|hein, seemnehein.
2.hrl. pl.loomasöödaks mahaniidetud ja tavaliselt ka kuivatatud rohi. Kuiv, märg, haljas, värske, toores hein. Sületäis, koorem, saad, kuhi heinu. Heina tegema. Heinu, heina kaarutama, riisuma, kokku panema, kuivatama, laiali laotama, hanguma. Heinad veeti metsast koju. Heinu, heina saadu, kuhja, küüni panema. Hobusele pandi heinu ette. Sel aastal saadi heintega läbi. *..kus varajase niidu tõttu kasvas nii ilus ädal, et teda oleks võidud heinaks teha. A. H. Tammsaare. ||hrl. väliskohakäändeis adverbilaadseltheinategemine, heinategu, heinatöö. Heinal käima. Heinale minema, sõitma. Nad tulid heinalt koju. Olime terve nädala soos heinal. *..milline värviderikkus valitseb siin juuni alguses ja enne heina.. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: aasa|hein, aru|hein, kultuur|hein, lamba|hein, lehma|hein, luha|hein, maa|hein, metsa|hein, niidu|hein, press|hein, põld|hein, põllu|hein, ristik|hein, sega|hein, soo|hein, vitamiinhein.
3.liitsõna järelosanaesineb paljudes rohttaimede nimetustes
▷ Liitsõnad: aru|hein, (h)eller|hein, huul|hein, härg|hein, juss|hein, kaste|hein, kera|hein, lõik|hein, maarja|hein, meri|hein, nälg|hein, oras|hein, rebas|hein, täht|hein, vesi|hein, võtme|hein, ängelhein.

hindhinna 23› ‹s

1. ka maj kauba väärtuse rahaline väljendus; rahasumma v. hüvis, mis millegi ostmisel vastu antakse v. mida millegi müümisel nõutakse. Leiva, kohvi, fotoaparaadi, maja hind. Bussi-, kinopileti hind. Kindlad, püsivad, ajutised, hooajalised, ühekordsed, ühtsed, diferentseeritud hinnad. Hindade reguleerimine, stabiliseerimine. Hinnad alanevad, langevad, kerkivad, tõusevad, kõiguvad. Kehtestati mõnede kaupade uued hinnad. Hinnad lasti vabaks. Raamatu hind on kakssada krooni. Turul oli õunte hind kakskümmend krooni kilogramm. Need vaasid on ühe ja sama hinnaga, ühes ja samas hinnas. Karusnahad on maailmaturul heas hinnas. Hinnalt odav, kallis, jõukohane, kättesaadav. Hind on madal. Maksis, pakkus kõrget, kõva, soolast hinda. Ostis maja mõistliku, soodsa, odava hinnaga, hinna eest. Müüb, annab poole, oma hinnaga, oma hinna eest, alla oma hinna. Küsib, nõuab kolmekordset hinda. Püüab hinda üles, kõrgele kruvida, kõrgel, üleval hoida. Küll soolas, väänas vägeva hinna. Kauples, jättis hinnast kümme krooni alla. Turul määrab, kujundab kauba hinna nõudmine ja pakkumine. Kurkide rohkus lõi hinna alla. Lugesin vaateaknalt kaupade hindu. Kelle laps, selle nimi, kelle kaup, selle hind.
▷ Liitsõnad: börsi|hind, hulgi|hind, hulgimüügi|hind, jae|hind, jaemüügi|hind, kaane|hind, kokkuostu|hind, maailmaturu|hind, müügi|hind, nominaal|hind, normi|hind, oma|hind, ostu|hind, sõidu|hind, ting|hind, tootmis|hind, turu|hind, varumis|hind, veo|hind, väljalaske|hind, väljaostu|hind, vööndihind; hinge|hind, võileivahind.
2.hrl. koos täiendigapiltl. a. hüvitus, tasu millegi eest; see, millest millegi muu nimel tuleb loobuda. Maksin oma eksimuse eest kallist hinda. Vabaduse, võidu hinnaks olid lugematud langenud. Saavutas oma eesmärgi tervise, elu hinnaga. Paljustki loobumise hinnaga võis ta edasi õppida. b. väärtus. Praegu on igal minutil kulla hind. Mõtle ja siis ütle, sest igal sõnal on oma kaal ja hind.
▷ Liitsõnad: auhind.

hingetultadv
(< hingetu). Ta jooksis kuni jaksas ja vajus siis hingetult mättale. Kuulist tabatuna langes mees hingetult tänavale. Neiu laulis üsna kõva häälega, kuid hingetult ja tuimalt.

hirmus-msa, -msat 2› ‹adj

1. kelleski hirmu, suurt kartust v. kohkumistunnet tekitav, hirmu, hirmuelamusi põhjustav, kedagi kohutav; kole, hirmuäratav. Hirmus mõrv, katastroof, kättemaks. Hirmus paik. Hirmus ja halastamatu sõda. Hirmsad karjatused, oiged. Elati hirmsal ajal. See oli hirmus surm. Ükski tont ei ole nii hirmus, kui teda maalitakse. Selline oht, risk, et hirmus mõelda. Hirmus näha, kuulda. Vesinikupomm on üks hirmsamaid massihävitusrelvi. Nägin hirmsat und. Juhtus midagi hirmsat. Naine vaatas mind nii hirmsa pilguga, et ma võpatasin.
2. ebameeldiv, vastik, vastumeelne. See sügis on hirmus: aina sajab ja sajab. Sellise hirmsa ilmaga ei sõida me kuhugi. Milline hirmus lõhn siin on! Ma ei salli seda hirmsat mantlit. *Aga kaev on hirmus küll, selline kooguga, savi pealt nõrista. E. Rängel.
3. kasut. kohkumist, hirmu v. vastikust väljendavates hüüatustes. Oh, oi, kui hirmus! Lihtsalt hirmus, kuidas ma kõike südamesse võtan! Otse hirmus, kui saamatu sa oled!
4. hirmuäratavalt, erakordselt suur, kõva vms.; tohutu, määratu, hirmuäratav, kole. Hirmus põud, torm, tuul, vihm. See on ju hirmus hind. Hirmus tahtmine supelda, laiselda. Hirmus pingutus, jõud, julgus. Hirmus viha, valu, väsimus. Käis hirmus pauk. Ta on hirmus joodik, ihnuskoi. Kiirus oli (lausa) hirmus. Nälg, janu on nii hirmus, et.. Olen hirmsas hädas. Ei saa kuidagi lahti hirmsast köhast ja nohust. Tuli koju hirmsa ajuga, jooksuga. Unustas hirmsa kiiruga pooled asjad maha. Neiu tundis hirmsat häbi. Hirmus kahju, et ma hiljaks jäin. Te meeldite mulle hirmsal kombel 'väga, hirmsasti'. Mehel oli hirmsal kombel 'väga palju' raha. Tööd tuleb siin teha hirmsat moodi 'hirmsasti, väga palju'. Valutab mis hirmus 'väga'. Spordiväljakul oli kära ja kilkamist mis hirmus 'rohkesti'.

hirmuäratav-a 2partits

1. hirmu, kartust tekitav v. sisendav, kohkuma panev; hirmus (1. täh.) Hirmuäratav välimus, nägu. Isa hääl oli karm ja hirmuäratav. Armastab hirmuäratavaid lugusid jutustada. Huntide ulgumine muutus järjest hirmuäratavamaks.
2. kohkuma panevalt, eriti suur, kõva vms.; tohutu, määratu, hirmus (4. täh.) Hirmuäratav rahasumma. Tal oli otsa ees hirmuäratav sinine muhk. Lärm ja möll oli hirmuäratav. Mart asus asja juurde otse hirmuäratava õhinaga.

hobuse|köha
kõva, äge köha. Sul on lausa hobuseköha.

hoh-hoh-hoh, hoh-hoh-hoo
interj(rõkkava naeru jäljendus). *„Hoh-hoh-hoh!” pistis Riidu kõva häälega naerma. F. Tuglas.

hoophoobi 21› ‹s

1. tugev löök (millegi v. kellegi pihta löömisel, viskamisel, tõukamisel v. peksmisel ja kakluses). Kerge, hirmus, kõva, valus, vägev, surmav hoop. Kostis hele, tume, järsk hoop. Andis käega, küünarnukiga, kiviga, rihmaga, vemblaga hoobi. Hoobid sadasid talle näkku, pähe, selga. Hoop laksatas vastu kätt, kõrvu. Sai hoobi kõhtu, rinde alla, kukla taha. Hoop langes hoobi järel. Hoop tabas märki. Hoobid läksid mööda, tühja. Ta jagas, ladus hoope paremale ja vasakule. Teomehele mõisteti kakskümmend viis hoopi. Müür purunes rammi võimsate hoopide all. Ta lõhestas kasepaku esimese, ühe hoobiga. *Hoobid ja paugutamine nii puu kui metalli pihta kajasid alt üles. E. Krusten.
▷ Liitsõnad: jala|hoop, kabja|hoop, kaika|hoop, kepi|hoop, kirve|hoop, käpa|hoop, mõõga|hoop, noa|hoop, piitsa|hoop, pussi|hoop, rusika|hoop, vasara|hoop, vitsahoop; surmahoop.
2. kiire ja jõuline vastast purustav tegevus, löök sõjas, võitluses. Kaitsjad andsid sissetungijatele hävitava hoobi. Purustav hoop suunati vaenlase vägede paremale tiivale. || (olulist kahju põhjustanud tegevuse, tegurite, mõjurite kohta). Raske hoobi andsid Poola majandusele sõda ja okupatsioon. Eesti põlevkivitööstus toibus kiiresti sõja ajal saadud rängast hoobist. Mardi tervis sai viimase hoobi talvistel metsatöödel. *Ta sai väga hästi aru, et iga tagasilükatud laenusoov on hoop uuele pangale.. J. Kärner.
3. piltl (raske kaotuse, hingelise vapustuse, õnnetuse vms. kohta). Venna surm oli mulle tõsine hoop. Ta ei jõudnud veel ootamatust hoobist toibuda, kui tuli uus õnnetus. Peatselt tabas mind uus hoop: abielu purunes. Kirjaniku autunne, uhkus, hell hing sai ränga hoobi.

hoo|vihm
lühiajaline, sageli tugev vihm, mis hõlmab väikest maa-ala, hoogvihm. Kerge, tugev hoovihm. Sadas kõva, jämedat hoovihma.

härghärja 22› ‹s

1. kastreeritud pull, hrl. nuum- v. (meil varemalt) veoloomana; pull. Vihane, tige, möirgav härg. Kolm paari härgi. Härjad pandi ikkesse, rakendati vankri ette. Teomees kündis härgadega. Mees kui härg. Tugev kui härg. Kangekaelne, vihane nagu härg. Jõllitab, põrnitseb nagu härg. Töötavad nagu härjad. Etteheide mõjus talle nagu punane rätt härjale. Kisu või härgadega maast lahti (kõva unega magaja kohta). Häda ajab härja kaevu. Meest sõnast, härga sarvest. Härg sööma, härg tegema.
▷ Liitsõnad: ikke|härg, kabu|härg, kohi|härg, künni|härg, nuum|härg, ohvri|härg, tapa|härg, töö|härg, veohärg.
2.liitsõna järelosanamõnes kala-, linnunimetuses
▷ Liitsõnad: mere|härg, merihärg.

hääl-e, -t 34› ‹s

1. (inimese kohta:) häälekurdude võnkumise tagajärjel tekkiv heli kõnelemisel, hüüdmisel, laulmisel. Noore naise, vana mehe hääl. Hääle kõrgus, valjus, tämber. Mahe, pehme, meeldiv, õrn, armas hääl. Kile, kriiskav, räme, kare, kähe, kähisev, kärisev hääl. Vaikne, nõrk, tasane, summutatud hääl. Tugev, kõva, selge hääl. Sõbralik, tuttav, osavõtlik, osavõtmatu hääl. Hääl on alandlik, kartlik, hädine. Häält muutma, moonutama, väristama, kaotama. Häält kõrgendama, madaldama, tasandama, alandama. Laulis valju häälega, valjul häälel. Naeris suure, täie häälega, suurel, täiel häälel. Kõneles poole häälega, poolel häälel, värisevi hääli. Vastas liigutatud, kõlatul häälel. Ütles seda julge, mehise häälega. Toast kostis võõraid, erutatud, vihaseid hääli. Mart ajas teistega laial häälel juttu. Ta hääl kõlas rahulikult ja kindlalt. Hääl kippus kurku kinni jääma. Köhatasin hääle lahti, puhtaks. Hääl värises hirmust. Karjus oma hääle ära. Käskiva, kurja häälega mees. Mehe hääles oli kibedust. Nuttis suure häälega. Pisarad matsid ta hääle. Tundsin ta häälest, hääle järgi ära. Metsas võis hõisata niipalju, kui hääl võttis. Laps tegi hällis häält. *Loeti vaikselt ja häälega – endamisi ja teistele ette. M. Raud. *Maria kõneles lapsega rahulikult, häält tõstmata, nõudis korda ja kuulekust. L. Promet. || (laulmisel). Koolitatud, koolitamata hääl. Ilus, meloodiline, suure ulatusega hääl. Laulja hääl oli sügav, jõuline ja kandev. Enne esinemist peab hääle lahti laulma. Hoidsin oma häält, et koori soolopartiid laulda. *„Ma ei tea, kas mul üldse enam häält on,” ütles Liina, „aga proovime, vanasti ju natuke ikka laulsin..” E. Rängel.
▷ Liitsõnad: inim|hääl, lapse|hääl, mees|hääl, mehe|hääl, nais|hääl, naise|hääl, raugahääl; hõiske|hääl, jutu|hääl, kaebe|hääl, laulu|hääl, nutu|hääl, protestihääl; kurgu|hääl, nina|hääl, rinnahääl.
2. (loomade, lindude häälitsemise kohta). Mets oli täis loomade hääli. Ta matkis osavalt lindude hääli. Mesilaste sumin ja rohutirtsude saagimine – muid hääli polnudki. Hobu hirnub Hiiumaal, hääl on kuulda meie maale.
▷ Liitsõnad: linnu|hääl, loomahääl.
3. muu kuuldav heli, (loodus)müra üldse; esemete tekitatud heli. Öise metsa, suurlinna hääled. On kuulda mässava tormi häält. Suupilli, flöödi, karjapasuna, aisakellade hääl. Poiss ei saanudki pasunast häält kätte. Kohviveski tegi imelikku häält. Kaugelt kostis vabrikuvilede, kirikukellade hääl.
▷ Liitsõnad: loodus|hääl, tehishääl; pasuna|hääl, pilli|hääl, sarve|hääl, trompetihääl.
4. piltl arvamus-, tahteavaldus, nõuanne, käsk, hoiatus. Ajastu, rahva hääl. Võta kuulda mõistuse, tõe häält. Ta järgis oma sisemist, südametunnistuse häält. Üha jõulisemalt kostab maailmas hääli rahu kaitseks. *Kriitikud tõstsid häält [= avaldasid arvamust], aga mitte enam tema kasuks, vaid just vastuoksa. O. Luts.
▷ Liitsõnad: sise|hääl, südame|hääl, verehääl.
5. laulja v. muusikariista, ka lauljate v. pillirühma poolt esitatav partii, meloodia muusikateoses; vastav häälerühm kooris. Kolmele, kahele häälele loodud laul. Seade neljale häälele. Ta kirjutas partituurist hääled välja. Dirigent andis koorile hääle(d) 'häälepartiide algustoonid' kätte. Keegi võttis hääle üles ja teised ühinesid temaga. Esimest, teist, kolmandat häält laulma. Segakoori madalamad ja kõrgemad hääled.
6.hrl. sisekohakäänetes(muusikariista häälestuse kohta). Muusikariista häälde seadma, panema 'muusikariista häälestama'. Klaver on hääles, häälest ära. Ta ei saanud kuidagi võõrast pilli häälde. || kõnek (klaveri, oreli, harmooniumi helimehhanismi kohta). Vanal harmooniumil olid pooled hääled korrast ära.
▷ Liitsõnad: bassi|hääl, saate|hääl, soolo|hääl, tenori|hääl, viisihääl.
7. hääletamise teel avaldatud otsus; õigus hääletada. Otsustava, nõuandva häälega delegaat. Hääled langesid pooleks. Ettepanek sai kolmkümmend häält poolt ja kuus vastu. Mõlemad kandidaadid said ühepalju hääli. Anname oma hääle ülesseatud kandidaadi poolt. Igal valijal on üks hääl. *Hääled loetud, õnnitles juhataja kombekohaselt uut liiget.. O. Tooming.
▷ Liitsõnad: poolt|hääl, vastuhääl.

hüüdmahüüan 45

1. kellelegi mingit käsku, kutset, teadet vms. valju häälega, kõlavalt edasi andma, kellelegi midagi hõikama. Ma ei saanud aru, mida ta hüüdis. Keegi hüüdis mu nime. Õpetajale hüüti kolmekordne hurraa. „Elagu!” hüüdsid poisid kooris. „See on ju hea mõte!” hüüdis Toomas. Mees hüüdis valvuritele needusi näkku. Siin-seal hüüdis ta mõne lause ergutuseks. Ta hüüdis midagi kõva häälega, täiest kõrist. Lapsed hüüdsid ja huikasid metsas. Õnnetus ei hüüa tulles. || piltl huikama (3. täh.) *Jah, see oli .. segamini paisatud paelahmakate lasu, millel üks rohulible hüüdis teist. L. Metsar. || valjusti häälitsema. Paneme pillid, pasunad hüüdma. Hädakell hüüab. Kirikukellad, vabrikuviled hakkasid hüüdma. Kirikus pandi orel hüüdma. Kägu hüüdis: „Kuk-ku, kuk-ku!”. *Vaikus viibib juba mäel ja orul, / ainult ööbik hüüab toomingas. K. E. Sööt.
2. kedagi hõigates (enda juurde) kutsuma, kellegi poole hõikega pöörduma. Perenaine hüüdis koera nimepidi. Meid hüüti appi. „Ema!” hüüdis poeg. Alles mõne hetke pärast taipasin, et mind hüütakse. *Poisid hüüdsid Riia viimaks oma tule äärde.. A. H. Tammsaare.
3. nimetama, kellekski v. millekski kutsuma. Pärisnimega teda peaaegu kunagi ei hüütud. Musta lehma hüütakse Mustikuks. Jõhvikaid hüüab rahvas ka kuremarjadeks. Lapsed hakkasid Maretit tädiks hüüdma. *Rolts – nii hüüti poissi – keeras suurele maanteele. E. Raud.

igapart iga e. igat 11ainult ainsuses›› ‹pron
hrl. omadussõnaliselt esinev määratlev asesõna
1. ükskõik milline üksik paljude omataoliste hulgast. Iga inimene, tantsupaar. Tööstustoodang riigi iga elaniku kohta. Pudel iga kahe mehe peale. Igas peres on omad kombed. Eestlasi leidub igas ilmakaares. Iga sõrme jaoks tüdruk. Iga juuksekarva otsas tilk. Iga asi olgu omal kohal. Iga triip on ise värvi. Iga punkt ja koma pidi paigas olema. Iga kord enne magama heitmist. Buss väljub iga täistund, igal täistunnil. Käin seal iga(l) hommik(ul), laupäev(al), aasta(l). Iga päev sajab. Iga öösi, igal öö(se)l kell kaks. Kord igas kvartalis. Ta võib iga hetk, minut, silmapilk tulla. Iga natukese aja tagant, järel, pärast. Puumaju jääb iga aastaga vähemaks. Iga sammuga jõudis ta eesmärgile lähemale. Iga jalatäis maad. Iga paarisaja meetri järel. Iga kilomeeter alla kolme minuti. Kaalusime asja igat kanti, iga kandi pealt. Igal pool 'kõikjal' on lumi sulanud. Teda jätkub igale poole 'kõikjale'. Lapsi otsiti igalt poolt 'kõikjalt'. Iga kolmas (üliõpilane), igal viiendal aastal. Igal parajal juhul tuletati seda talle meelde. Iga niisugune mõte oli talle võõras. Iga viimane (kui) sõna kostis meieni. Iga väiksem (kui) raskus oli väljakannatamatu. Koer jälgis iga mu liigutust. Kes jõuaks igat su soovi täita! Võpatas iga krabina peale. Igale niisugusele ei tasu tähelepanu pöörata. Iga jalg teeb ise jälgi. Igal oinal on oma mihklipäev.
2. igasugune, ükskõik missugune paljude erinevate hulgast. Igat sorti kalapüügiriistad, jalavarjud. Igat liiki kompvekke, igat laadi ülesandeid. Igas vanuses lapsi. Igat masti sulisid. Igat värvi ja mõõtu padjad. Iga ilmaga olid mehed väljas. Topsi on kasutatud igaks otstarbeks. Nõustus igal tingimusel. Igas suhtes kõva mees, kasulik ettepanek. Igas mõttes ilmetu kuju. Igal kombel, viisil, moel püüdsin tülitajast vabaneda. Proovisin igat moodi, küll kuuma veega, küll bensiiniga, aga plekk välja ei tulnud. Ta on meister iga asja peale. Iga tühja asja pärast ei maksa veel meelt heita. Iga vastupanu oli mõttetu. Arno oli iga lootuse Teele peale kaotanud. Kes püüab kõigest väest, saab üle igast mäest.
3.substantiivseltigaüks. Igal oli oma ase. Sport on kättesaadav igale. Astusime edasi, igal omad mõtted peas. *..[jõuluvana] annab üle kolm pakki. Seal on igas paar villaseid sokke, tükk seepi ja paar raamatut. R. Sirge.

igavene-se 5› ‹adj

1. ajaliselt lõputu, väga pikaajaline. Mateeria on igavene ja hävimatu. Taevakehad on igaveses liikumises. Keegi meist ei ole igavene. Igavene elu, õndsus. Igavene lumi, jää. Igavene noorus, armastus. Igavest truudust vanduma, tõotama. Elu igavesed väärtused, probleemid. Kirjanduse igavesed teemad. Igavene tõde. Langenute mälestussamba ees põleb igavene tuli. Igavesest ajast igavesti. Rooma – igavene linn. Igavene üliõpilane. Keres oli malemaailmas igavene teine. Igavene tuli 'viigini viiv seis malemängus, kus üks mängijaist ähvardab vastaspoole kuningat pideva tulega'. Igaveseks ajaks 'alatiseks'. Isa magas tal juba igavest und 'oli surnud'. || igaveseks alatiseks, jäädavalt. Igaveseks meeldejäänud sõnad. Sõitis igaveseks ära. Selleks ajaks oli vanaema oma silmad igaveseks sulgenud. Pea igaveseks meeles, et.. Neile jäi igaveseks teadmata, et õige mees pääses.
2. tüütavalt sageli esinev v. pikemat aega kestev, alatine, pidev, lakkamatu. Igavene tüli ja riid hommikust õhtuni. Üks igavene trall ja lullilöömine päevast päeva. See igavene soos solistamine pani jalad valutama. Oma igavese virisemisega on ta kõik ära tüüdanud. See igavene telefonikõlin hakkab juba närvidele. *..mis vanaisa käsib, seda peab täitma isegi sulane Rähn, see igavene uriseja ja rahulolematu vaim. O. Luts.
3. (emotsionaalses kõnes esineb rõhutava, väidet tugevdava sõnana:) tohutu, ääretu, hiigla. Igavesed jändrikud puud. Igavesed lõbusad poisid. Sõjaväes oli igavene kõva kord. Igavene aeg läks kontrollimise peale. Puu kukkus igavese raginaga. Kihutas must mööda igavese ajuga. Sa oled igaveseks suureks kasvanud. Poiss on igavene volask. Igavene hulk võõraid nägusid. Igavene patakas raha. Igavene larakas maad. Sugulasi on mul igavene kari. Igavene tramburai läks lahti. See tegi meile igavest nalja. Sellest võib igavene jamps tulla. Virutas sellele sellile igavese täie vastu pead. Lapse magama saamisega oli igavene tegu. || täielik, tõeline, sulaselge; ka hlv (sõimuväljendeis). Vinuvere on igavene kolgas. Auto on igavene logu. Maja taga on igavene padrik. Toots oli igavene võrukael. Merle on üks igavene kitsipung. Ajab igavest jama, pula. Kõhnaks jäänud nagu igavene luu ja nahk. Seisime justnagu igavesed tolad. Ah sa igavene vigurivänt! Poiss, igavene naljatilk, oli jalga lasknud. Igavene lõuapoolik, joodik ja looder, pätt, suli ja kõrilõikaja. Oh sa igavene laiskvorst, tainapea! Igavene pugeja! Igavene tõbras! Sa igavene ohmu, peletis, kobakäpp, loru, sindrinahk, tubakas, varganägu! Igavesed piripillid. Oh ma igavene (tobu) – jätsin võtme koju! Igavene nöök lugu.

ise|kallutaja1› ‹s
kallur. *Kõva kolm kanti varises kolinaga isekallutaja raudkastist, paisates õhku valkjat tolmu.. V. Gross.

isteiste 18› ‹s

1.hrl. liitsõna esiosanaistumine; näit. istekoht, -pink, -vann
2. sport istumisasend. Laskuge istesse! Lähteasend – iste, käed rinnal.
▷ Liitsõnad: hark|iste, kaal|iste, kägar|iste, põlvitus|iste, reis|iste, rätsepa|iste, toeng|iste, uppiste.
3. (eufemistlikult arstide keeles:) roojamine. *..on kõhukinnisus niisugune seisund, mille korral iste toimub harvem kui sellele indiviidile omane, väljaheite kogus on väike ja väljaheide väga kõva. V. Salupere.

isteistme 17› ‹s

1. koht v. ese, millel istutakse, istumise alus. Auto, traktori iste. Istme seljatugi, põhi. Kõva, pehme, mugav, polsterdatud iste. Kõrge, madal iste. Esimene, tagumine iste. Tool, pink istmeks all. Köögis kasutatakse istmetena taburette. Võtsin paku istmeks. Kuskil, kuhugi istet võtma 'millelegi, kuhugi istuma'. Istmelt tõusma. End istmelt kergitama. Langes, vajus tagasi istmele. Perenaine pakkus külalisele istet. Anna onule istet! Jaan painutas endale paraja kase istmeks. Hea leiab istme isegi, paha ei istu pakkudeski. *Ta.. kohendab istet ja kobib rekke. M. Traat. || istmepõhi, istmeplaat. Kõva, pehme istmega taburet. Tugitooli seljatugi ja iste on valmistatud ühes tükis. Õpilase tooli iste peaks olema reguleeritav.
▷ Liitsõnad: kivi|iste, klapp|iste, nahk|iste, puuiste; auto|iste, ees|iste, juhi|iste, lisa|iste, taga|iste, varu|iste, vastasiste.
2. istmik, tagumik. Laud vajus ta istme all looka. *.. istusid.. mõned rinnakad ja laia istmega aleviemandad sulgkübarais. H. Raudsepp. *Poiss nihutab järi laua äärde, ronib sellele põlvili, käänab siis parema jala istme alla ja laseb vasaku rippu. V. Alttoa.

istmeline-se 5› ‹adj
liitsõna järelosanaistet omav, istmega
▷ Liitsõnad: kahe|istmeline, kõva|istmeline, pehme|istmeline, üheistmeline.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur