[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kõht ‹kõhu 21› ‹s›

1. rindkere ja vaagna vahel asetsev (loomadel alumine) kehaosa. a. (väliselt). Suur, paks, ümar kõht. Kõht on ees, punnis. Käed vaheliti kõhu peal. Kõht sügeleb. Kõhu peale on vistrik ajanud. Sai kuuli kõhtu. Hoop kõhtu. Seisa sirgelt ja tõmba kõht sisse! Kõht väriseb, vappub naerust. Hoiab naeru pärast kahe käega kõhtu kinni. Naera, et kõht kõveras. Katkesta või kõht naeruga! Kõhule pandi kuum kott. Tüdrukule kõhtu ette tegema 'last tegema'. Tüdrukul kõht ees, punnis (raseoleku kohta). Tal pole kõhtu ollagi! Kasvatab hea elu peal kõhtu, on endale kõhu ette söönud. Lehmad on kõhu alt virtsased. Hobune vajus kõhuni lumme. Lõpnud kalad tõusid veepinnale, kõhud ülespidi. *..ta kaaslane aga oli pisut kõhtu kasvanud.. A. Jakobson. b. (mao jt. seedeelundite, nende talitluse ja sellega seotud aistingute kohta). Kõht on tühi, üsna hele, läheb tühjaks. Kõht on täis. Kartul täidab kõhtu. Sööb, pargib, vitsutab kõhu täis. Ma ei ole täna veel midagi kõhtu saanud. Hoidis kokku, näpistas mõne krooni kõhu kõrvalt 'söögi arvel'. Kõht valutab, koriseb, näpistab, nuriseb, lööb pilli, laulab. Nälg näpistab kõhtu. Kõht on haige, korrast ära. Valud, pisted kõhus. Kuiva toiduga rikud oma kõhu ära. Venitab, tõstab kõhu ära. Kõht on kinni, lahti (kõhukinnisuse v. -lahtisuse kohta). Lapse, põrsa kõht läheb lahti. Loomade kõhud on punnis, üle selja täis. Armastus käib kõhu kaudu. Kõht on isand, sina tema sulane. Tühi kõht on kõige parem kokk. Mis hundi suus, see hundi kõhus. *Sa oled ju oma teenistuse kõik läbi kõri ja kõhu lasknud. L. Kibuvits.
▷ Liitsõnad: ala|kõht, all|kõht, kesk|kõht, vesi|kõht, õllekõht.
2. piltl millegi keskmine v. alumine osa, ka millegi sisemus. Lihase keskmist paksenenud osa nimetatakse kõhuks. Paksu kõhuga pudel. *..vedur paiskas kõhu alt välja tohutu aurupahvaku.. E. Vetemaa. *..täitsid tühjenenud kappade ja kruuside kõhud uuesti vahutava märjaga.. E. Särgava.

jalad kõhu alt välja vt jalg

kõht mängib marjast
kõht on väga tühi, kõht koriseb näljast

kõhtu kinnitama
einetama, einet võtma, keha kinnitama. *.. astusime ühte söömapoodi kõhtu kinnitama. E. Männik.

kõhtu orjama
söögi, toidupoolise pärast rahmeldama, kõhutäite pärast muret tundma. *.. mul on teenistuskoht ja kraabin tööd teha, aga mis mõtet sellel on? Orjan ainult oma kõhtu. P. Krusten.

külma kõhuga
ülimalt rahulik, ennast mitte millestki erutada v. häirida laskev; ükskõikselt, osavõtmatult, kuid kindlalt. Poiss on külma kõhuga, justkui ei läheks talle miski korda. Võtab kõike külma kõhuga. *.. võtan oma tööd väga hinge, elan läbi seal, kus mõni teine kõmbiks külma kõhuga rahulikult edasi .. H. Kiik.