[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

biheiviorism ‹-i 21› ‹s›
psühh 20. saj. esimese poole psühholoogia suund, mis põhjendab inimeste ja loomade käitumist välismaailmast saadavate ärritustega, käitumispsühholoogia

enese|valitsemine ‹-se 5› ‹s›
võime kontrollida oma käitumist, valitseda oma tundeid. Enesevalitsemist säilitama, kaotama, tagasi saama.

esinduslik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
oma välise ilme v. esinemisega head muljet loov; soliidne, eeskujulik. Esinduslik hoone, saal. Väga esinduslik restoran, kohvik. Uus lillekauplus on igati esinduslik. Mida lihtsama tegumoega kleit, seda esinduslikum võib olla ehe. „Eesti kunsti ajalugu” on meie esinduslikemaid kunstiväljaandeid. Esinduslikud kombed. Esinduslik käitumine, välimus. Esinduslik isik. Väga esinduslikud võistlused. Endast esinduslikku muljet jätma, esinduslik välja nägema. || head esinemist, käitumist, soliidsust nõudev. *Esinduslikumate ülesannete täitmiseks kasutati ikka Reinu. Teati, et temal on hea kasvatus .. H. Pärli-Sillaots.

etoloogia ‹1› ‹s›
zooloogia haru, mis uurib loomade käitumist ja selle põhjusi, käitumisteadus

isiksus ‹-e 5› ‹s›

1. inimese individuaalne olemus v. laad, tema käitumist määravate omaduste kogum. Isiksuse kahestumine. Kodus kujuneb välja lapse isiksus. Ümbrus vormib, kujundab isiksust. Õpilastele avaldab suurt mõju õpetaja isiksus. Pärilik on ka selline isiksuse omadus nagu temperament.
2. iseseisev, küps, kordumatu eripäraga inimene. Isiksuse võlu. Huvitav, omapärane, loov isiksus. Ainulaadne, ere, tugev isiksus. Teda peeti erakordseks isiksuseks. Ta oli meie kultuuriloo silmapaistvamaid isiksusi.

kasvatama ‹37›

1. põllukultuure, taimi viljelema v. loomi pidama. Teravilja, rukist, nisu, otra, maisi kasvatama. Kartuleid, juurvilja, kurke, tomateid, kõrvitsaid kasvatama. Lõunas kasvatatakse troopikapuuvilju, viinamarju, teed. Majand kasvatas lilli, roose. Isa kasvatas aias peenardel tubakat. Need taimed on enda kasvatatud seemnest. Loomi, karja, hobuseid, lambaid, hõberebaseid kasvatama. Kasvatas sead peekoniks. Linde, kanu, hanesid, kalkuneid, parte kasvatama. Tiikides hakatakse kalu kasvatama.
2. millegi kasvamist võimaldama v. soodustama (ka selle tulemusena mingeid tooteid andma). Väetamata maa ei kasvata vilja. Kirsid õitsesid küll, aga marju otsa ei kasvatanud. See õunapuu kasvatab magusaid õunu. Rukis kasvatab alles kõrt, pead. Puu kasvatas endale vägeva võra. Peenrad kasvatasid ainult umbrohtu ja maltsa. Nii rikkalikku viljasaaki pole need maad varem kasvatanud. Lambad on suve jooksul pika villa selga kasvatanud. *Ta ees avardub lai, kadakaid kasvatav lagendik .. B. Alver.
3. millelgi kasvada laskma. Habet, vuntse, patse kasvatama. Poiss kasvatas endale pikad juuksed. Kasvatab hea elu peal kõhtu. Poiss on maatööks noor, las kasvatab veel konti. | piltl. *Talle ei antud aega sammalt selga kasvatada ega isiksusena tarduma hakata .. E. Nirk.
4. piltl põhjustama, tekitama. Raske töö on taadile küürugi selga kasvatanud. *.. läikles tumedalt vesi, millel lained kasvatasid juba väikesi, valgeid harjakesi. A. Mälk.
5. rohkendama, suurendama, lisama. Kogus ja kasvatas oma vara. Jõudu, rammu kasvatav toit. Vastase loidus kasvatas ründajate julgust. Kõik see ei kahandanud, vaid hoopis kasvatas üldist uudishimu. Okupantide omavoli kasvatas rahva rahulolematust. Inimestes tuleb kasvatada distsipliini. *Tuul ulub ja kasvatab hangi. M. Nurme. || looma, välja arendama. Uurija kasvatas nendest faktidest terve teooria. || kudumisel järgmise rea silmade arvu suurendama, laiemaks kuduma. Sukka, sukasäärt, kinnast kasvatama. Kasvatage järgmises reas kolm silma juurde!
6. laste, noorukite eest (vanemana, hooldajana) hoolitsema; õpetama ja suunama, käitumist ja kombeid õpetama vms. Teda kasvatas võõrasema. Kohus otsustas poja jätta ema kasvatada. Kasvatas tütre suureks. Poiss jäi pärast vanemate surma päris võõraste kasvatada. Abielupaar võttis endale lastekodust väikese tüdruku kasvatada. Püüdis oma lastest kasvatada tublisid ja ausaid inimesi. Kool õpetab ja kasvatab noori. Ta on abielus ja kasvatab kaht tütart 'tal on kaks tütart'. Kohe näha, et halvasti kasvatatud noorukid. Mind on lapsest peale kasvatatud tööd austama. Kuldnokapaar kasvatas lennuvõimeliseks seitse poega. || (hrl. täiskasvanud inimest) mõjutama, sihikindlalt suunama; kelleski mingit kindlat joont arendama. Autor tahab oma teostega lugejat õpetada ja kasvatada. Ta kasvatati kuulekaks käsutäitjaks. Peame kasvatama oma iseloomu. Kogemused kasvatavad inimest. Küll sinust meri, sõjavägi mehe kasvatab. Kollektiivi, kirjanduse, kunsti kasvatav mõju. *Õnneks olin ettenägelik ja kasvatasin endale toimetuse sekretärist ise asetäitja .. O. Tooming.
7. van korrutama. *„Kasvata mõeldud numbrit kahega!” – „Kasvatasin!” M. J. Eisen.

ümber kasvatama
sihikindla mõjutamisega kellegi toimimist ja käitumist ümber kujundama. Tugev kollektiiv suudab loodri ümber kasvatada. Suur osa seaduserikkujaid on ümberkasvatatavad. Temasugust palja hea sõnaga ümber ei kasvata.

vanale koerale uusi trikke ei õpeta
Vs. inimesi pole võimalik sundida muutma oma harjumuspärast käitumist

lihvima ‹42›

1. ka tehn esemeid, detaile jm. sileda pinna ning läike saamiseks (abrasiiviga) töötlema. Puulusikat, kirvevart lihviti liivapaberiga. Tahuliseks lihvitud klaashelmed. Konarused tuleb maha lihvida. Parkett tahab lihvida. Toorteemandist lihvitud briljandini on hulk tööd. || hõõruma, nühkima, kulutama. Õnged lihviti viili ja luisuga hästi teravaks. Tuhandete(st) jalgade(st) lihvitud trepiastmed, kõnniteeplaadid. *.. seisatab, lihvib saapa tallaga krobelist lumekoort, astub jälle .. O. Luts.
2. piltl viimistlema, lihvi (2. täh.) andma. Käsikirja peaks veel stiililiselt lihvima. Lihvib oma inglise keelt, jooksutehnikat, hääle ülemist registrit. Tantsurühma lihvitud esinemine. || käitumist, kombeid jms. õpetama. Elu lihvib inimest. Galantne lihvitud noormees. Kurdetakse, et kool ei lihvi noori.

looma|psühholoogia
loomaliikide käitumist võrdlevalt uuriv psühholoogia haru, zoopsühholoogia

meelt parandama
end elukommetelt paremaks muutma, halbu elukombeid, halba käitumist maha jätma. Jutlustaja manitses rahvast, et see patuelu jätaks ja meelt parandaks. Vanasti jõi ja laaberdas ringi, aga nüüd on meelt parandanud. *.. nemad tahavad sellega [= karistamisega] ainult head ... et laps oma pahateost aru saaks ja meelt parandaks. L. Kibuvits.

mikro|osake
füüs kindla koostisega aineosake (molekul, ioon, aatom, aatomituum v. elementaarosake), mille käitumist ja omadusi tõlgendatakse kvantteooria abil

moraal ‹-i 21› ‹s›

1. väärtuste, põhimõtete, tavade ja normide süsteem, mis reguleerib inimeste käitumist mingi sotsiaalse rühma piires ning suhtumist teistesse rühmadesse. Kristlik, kiriklik moraal. Keskaja moraal. Orja moraal erineb orjapidaja moraalist.
▷ Liitsõnad: hundi|moraal, kiskjamoraal.
2. inimes(t)e käitumine oma kohuse täitmise v. sündsuse seisukohast; kõlblus. Vanad on kõigil aegadel kurtnud, et noorte moraal on madal, langenud, lõtv. Peab ennast kõrge, laitmatu moraaliga inimeseks. || (kellegi, eriti mingi kollektiivi enesetunde v. teotahte jms. kohta). Sõjaväe, väeosa, diviisi moraal on hea, lõi kõikuma.
▷ Liitsõnad: elu|moraal, käibe|moraal, seksuaalmoraal; võitlusmoraal.
3. kõnek järeldus, õpetus (millestki). Jutukeses on ka oma moraal. Ära hakka jälle moraali lugema 'pikalt-laialt rääkides õpetama ja manitsema'. *Ning sest järgneb moraal: tark, kes saksa, rumal, kes talupoega petab. R. Viidalepp. *Oli vaid meelde tuletanud spartalikku moraali: tegutsege, ainult ärge vahele jääge. J. Semper.
▷ Liitsõnad: lõppmoraal.

motivaator ‹-i, -it 2› ‹s›
käitumist mõjutav jõud. Avalik tunnustus on töötajate peamisi motivaatoreid.

nuhk ‹nuhi 21› ‹s›
hlv kellegi käitumist, tegevust, meelsust vm. salaja jälgija ning vastavast isikust huvitatud ametkonna vm. informeerija. Ohranka, julgeolekuteenistuse, luureagentuuri nuhk. Ülemuste, sakste nuhk. Meie hulgas on nuhk, keegi meist on nuhk. Keegi on meie juurde nuhiks pandud. Nuhid jälgivad teisitimõtlejaid, vastupanuliikumise tegelasi. Meil on nuhid sabas, meile pandi nuhid sappa. Kohvikud, restoranid jm. avalikud kohad kubisesid nuhkidest. Ta on nuhk, räägib direktorile ette, millest mehed omavahel arutavad. *.. ilma äraandjata, ilma nuhita poleks parun nende kavatsusest teada saanud. A. Hint.

pidurdama ‹37›

1. pidureid kasutama, hrl. piduri abil sõiduki, harvemini masina, mehhanismi vms. liikumist aeglustama v. peatama. Autojuht pidurdas järsult, sujuvalt. Pidurdas auto, mootorratta täpselt ukse ees. Jalgrattur pidurdas, nii et kummid kiunatasid. Bussijuht oli sunnitud järsku pidurdama. Auto, tramm pidurdab kurvis. Üks auto pidurdas ja teine sõitis talle tagant otsa. Rong veeres sujuvalt pidurdades jaamahoone ette. Roomikauto pidurdas otse jääpiiril. || ilma piduriteta millegi v. iseenese liikumishoogu vähendama. Süsta ei ole kerge pidurdada. Pidurdas jalaga kelku. Suusataja pidurdas laskumisel. Kiige, pöörleva trumli hoogu pidurdama. Spinningu rulli saab silmapilkselt pidurdada. Jooksuhoogu pidurdama. Orav vudis kohutava hooga, kuid äkitselt käänakul pidurdas. Ei suutnud perutavat täkku pidurdada. *Varsti aga pidurdas Jüri oma hobust tasasele sõidule.. M. Metsanurk.
2. piltl takistama, aeglustama v. peatama, pärssima. a. (liikumist). Õhk pidurdab meteooride liikumist. Žgutt pidurdab verejooksu. Pimedus ja tuisanud tee pidurdasid meie edasiliikumist. Ülemjuhataja püüdis taganemist pidurdada ja väeosades korda luua. Ükski vägi ei suuda neid voogusid pidurdada. Vastutuule pidurdav mõju. b. (protsessi, tegevust, nähtust). Pärisorjus pidurdas Venemaa arengut. Vasakpoolsete ettevõtmisi püüti igati pidurdada. Maa majanduslik mahajäämus pidurdab hariduse ja kultuuri arengut. Tööde edenemist pidurdab tööjõu nappus. Niiskusepuudus pidurdab taimede kasvu. Miski ei pidurda järvede eutrofeerumist. Rohtudega on võimalik seda haigust pidurdada, kuid mitte välja ravida. Hirm võimalike tagajärgede ees pidurdas ta ettevõtmisi. Kasvu, närvitalitlust pidurdavad tegurid. Stuuporis inimesel on isegi kaitserefleksid pidurdatud. Jahedad ööd pidurdavad nektari eritumist. Takjaõli pidurdab juuste väljalangemist. Isikukultusel oli pidurdav mõju kultuurielule. *Mart, hulluke, püüdis joomatõbe pidurdada, ent kallas vaid õli tulle. V. Saar. c. kedagi, kellegi käitumist tagasi hoidma, talitsema. Oleksin kõik äärepealt välja lobisenud, kuid jõudsin ennast viimasel hetkel pidurdada. Suutis end vaevu pidurdada, et mitte solvajale kallale tormata. „Oota nüüd!” püüdsin keevalist poissi pidurdada. Hirm tagajärgede ees pidurdas neid midagi meeletut ette võtmast. *.. ma oleksin teiste osaliste indu heameelega veidi pidurdanud.. H. Rajandi (tlk).

pidurdus|võime
psühh füsiol võime oma käitumist talitseda. Pidurdamatut psühhopaati iseloomustab puudulik pidurdusvõime.

pinnase|mehaanika
ehit mehaanika haru, mis käsitleb pinnase (välja arvatud kaljupinnase) käitumist koormise all

pärssima ‹pärsin 42›

1. (hrl. protsessi, tegevuse v. nähtuse kohta:) takistama, aeglustama, peatama, pidurdama. Riigi majandusraskused pärssisid hariduse ja kultuuri arengut. Ümbruskonna pärssiv mõju töötamisele. Hirm vigu teha pärsib kõiki ta ettevõtmisi. Kemikaalid pärssisid taimede kasvu. Tõusmepõletik pärsib tõusmete arenemist. Emotsioonid võivad mõtlemist ergutada või pärssida. Neuroleptikumid on psüühikat pärssivad ravimid. Ajukoore pärssiv mõju refleksidele. *Ühiskond, keskkond võib nende või teistsuguste algete arenemist inimeses pärssida või soodustada. H. Siimisker. || kellegi käitumist tagasi hoidma, talitsema, ohjeldama. *Mu indu pärssisid tublisti teekaaslased – paar süngenäolist munka, mõned preestrid, salkkond joobnud käsitöölisi.. B. Kangro.
2. liikumishoogu vähendama v. liikumist peatama. *Kuid just viimasel hetkel ta [= hobune] pärssis enda hoogu.. M. Lepik (tlk).

risti|inimene
ristiusku inimene, kristlane (ka kristlasele kohast käitumist v. välimust silmas pidades). Oled sa pagan või ristiinimene? Ta oli vaga ja jumalakartlik ristiinimene. Leeris peab käima, see on iga ristiinimese kohus. Tule õhtul ikka ristiinimese moodi, kombel koju! Olge ristiinimesed, ärge nöörige viimast! *Tema nägu oli nii süüta, et ta igale inimesele pisarad silmi oleks pidanud ajama, kellel vähegi ristiinimese verd südames. O. Luts. *Juuksuri käärid lõgisesid sõbralikult, andes mulle ristiinimese välimuse. R. Toming (tlk).

sisendama ‹37›

1. kellegi mõtlemist, tahet, meeleolu v. käitumist psüühiliselt mõjutama v. suunama (näit. kasvatuses, psühhoteraapias), kellelegi midagi sugereerima. Arst sisendas patsiendile julgust, usku, lootust. Lastele sisendati maast-madalast korraarmastust ja vastutustunnet. Sellele lapsele tuleb pidevalt sisendada eneseusaldust, usku oma võimetesse. Kloostrikorra austamist sisendati kasvandikele vitsahirmu abil. Hüpnotiseeritule sisendati, et sigaretid on vastikud. Ta ise sisendab endale mõtet, et on andekas. Püüa endale sisendada, et midagi hirmsat ei saa juhtuda.
2. tekitama, põhjustama, esile kutsuma. Hämarduv talveõhtu sisendas kurbust. Mõte maailmaruumi lõpmatusest sisendas lapsele hirmu. Olukorra uudsus sisendab ebakindlust ja umbusku. Tähised ööd sisendavad igatsust tundmatuse järele. Võimas kirik sisendas aukartust, härdust.

sugu|instinkt
biol sugulist käitumist (lähenemist, pakkumist, vallutamist vms.) määrav instinkt

süüdistama ‹37›

1. kedagi milleski süüdlaseks väitma, kellelegi midagi süüks panema; kellelegi mingit halba, ebaväärikat tegu v. käitumist ette heitma. Meest süüdistati mitmes pahateos. Süüdistab oma naabrit pettuses, kokkuleppe rikkumises. Poisid hakkasid üksteist aknaklaasi lõhkumises süüdistama. Ärge süüdistage ennast selles õnnetuses! Ema süüdistab poega laiskuses. Inspektorit süüdistatakse liigses karmuses. Noormeest süüdistati auahnuses, ebaaususes, upsakuses. Kriitika süüdistas autorit elutõe moonutamises, pealiskaudsuses. Õpetajat süüdistati, et ta kohtlevat lapsi halvasti. Süüdistas ja kirus valitsust. Sõimeldi ja süüdistati vastastikku üksteise lapsi. Sa süüdistad teda alusetult, täiesti asjata. Ärge mind küll süüdistage, ma ei tea sellest midagi! Heitis mulle süüdistava pilgu. Kõneles süüdistava tooniga. *.. aga kes temast pole aru saanud, süüdistagu iseennast. M. Traat.
2. jur kedagi mingis kuriteos süüdlaseks väitma, selles süüdistust esitama. Kohtualust süüdistatakse mõrvas, tahtlikus tapmises, tapmiskatses, varguses. Kinnivõetuid süüdistati riigipöörde ettevalmistamises.

transvestiit ‹-tiidi 21› ‹s›
seksuaalsetel põhjustel vastassoo rõivaid kandev ja käitumist matkiv isik

truu ‹15 komp truum superl kõige truum e. truim› ‹adj›

1. selline, kes kiindumusest v. kohusetundest on mingis suhtes püsivalt, muutumatult kindel ja usaldatav, ustav. Truu sõber, seltsiline, võitluskaaslane, abiline. Oma isanda truu sulane, teenija. Teenijatest on Maali ainus truu hing majas. Truud riigialamad. Kehtiva korra truu tugi. Teda võib usaldada, ta on oma pererahvale truu. Tõelise patrioodina jäi isamaale truuks. Toivo on oma põhimõtetele, veendumustele, arvamustele, kavatsustele truuks jäänud. Poeet jäi oma ideaalidele truuks. Endale truuks jääma 'oma meelsust, käitumist mitte muutma'. Tal on truu süda. Koeral on nii truud silmad. Ta kõndis meil truu penina kannul. || (abielu- ja armastussuhetega ühenduses). Truu abikaasa. On oma mehele truu naine. Tõotati teineteisele surmani truuks jääda. Vastastikune truu armastus.
▷ Liitsõnad: keisri|truu, kohuse|truu, kuninga|truu, peremehe|truu, riigi|truu, sihi|truu, tsaari|truu, ülemusetruu; eba|truu, koertruu.
2. (oma tegevuses, harjumustes) jätkuvalt püsiv. Spordimehena on ta endiselt korvpallile truu. Randlasena ei hoolinud ta põllutööst, vaid jäi kalapüügile truuks. Setu naised on tänapäevalgi truuks jäänud traditsioonilistele ehetele. Kord väljavalitud pesapaigale on linnud sageli väga truud.
▷ Liitsõnad: asukoha|truu, paiga|truu, pesapaiga|truu, traditsioonitruu.
3. millegagi täpses vastavuses olev. Rääkis kõigest tõele truuks jäädes.
▷ Liitsõnad: elu|truu, fakti|truu, loomu|truu, natuuri|truu, originaali|truu, tõetruu.

voorus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. moraalselt heakskiidetav omadus inimeste juures v. ilming ühiskonnas; inimeste käitumist juhtiv püsiv püüd headuse poole. Ausus, õiglus, vaprus jt. inimlikud voorused. Tagasihoidlikkust peeti vooruseks. Poeg on pärinud pea kõik isa voorused. Tal on palju, mitmeid voorusi. Kiideti noormehe häid kombeid ja voorusi. Ülistab oma naise ilu ja voorusi. Ta on naiselike vooruste kehastus. Oled täiuslik kõigi oma pahede ja voorustega. Teistes nähakse kergemini vigu kui voorusi. Poisi voorused muutusid tüdruku silmis peagi puudusteks. Katsu oma puudusest voorus teha. Teeb vaesusest vooruse. Muinasjuttudes võidutseb voorus pahe üle. Armastus kui ülim voorus. *Need on ju naisterahva kõige kaunimad voorused, kui ta on virk, ilus ja jumalakartlik. J. Lintrop. || millegi tugev v. hea külg, väärtus. Teose peamised voorused. Õpiku suurim voorus on uudne ja hästi valitud näitematerjal. Vaeti lavastuse puudusi ja voorusi. Toaubrikul oli üks voorus – ta oli odav.
▷ Liitsõnad: eba|voorus, peavoorus; rüütlivoorus.
2. vooruslik-olek, vooruslikkus. *Kuidas riskida noorikut koju tuua, kelle voorus kiriklikku häbiposti löödud! K. Rumor.

vastu võtma

1. pakutavat, antavat, ulatatavat v. saadaolevat oma valdusse v. kasutusse võtma. Taksojuhid võtavad meelsasti jootraha vastu. Võta õllekann vastu, kui pakutakse. Läks presidendilt autasu vastu võtma. Koer ei võta võõralt inimeselt sööki vastu. Sünnipäevalaps võttis vastu lilli ja kingitusi. Võttis vanaisa päranduse vastu. Üks hangub ja teine võtab kuhja otsas heinu vastu. Kiirustas esikusse telegrammi vastu võtma. Valis hulk aega vabade korterite vahel ning võttis lõpuks vastu ahiküttega toa. Võttis vastu õppejõu, tehasedirektori ametikoha. || sport (palli) tabama ja tagasi lööma v. kinni püüdma; kahinguga nõustuma. Alt kahe käega vastuvõetud palling. Mängijal ei õnnestunud välkkiiret söötu vastu võtta. Valge oli sunnitud kahingu, etturiohvri vastu võtma. || sünnitajale abiks olema. Ämmaemand käib lapsi, sünnitusi vastu võtmas. Perenaine valvas, et õigel ajal vasikat vastu võtta.
2. koosseisu lülitama, kuhugi sobivaks tunnistama. Eesti võeti vastu NATO-sse. Gümnaasium võtab vastu uusi õpilasi. Kirjanike liit ei võtnud sel aastal vastu ühtki uut liiget. Raad võttis noore meistri linnakodanikuks vastu. Ta oli meie sõpruskonda vastu võetud. Noormees võeti sõjaväeteenistusse vastu.
3. kedagi teat. eesmärgil (ametiasjus, vestluseks, läbivaatuseks, külalisena jne.) enda poole lubama; kellegi v. millegi suhtes teat. käitumist ilmutama. President võtab uue saadiku vastu homme. Ministrid võtsid vastu naaberriigi delegatsiooni. Advokaat võtab vastu neljapäeviti ja reedeti. Arst võttis iga päev vastu mitukümmend patsienti. Perenaine võttis ränduri vastu ja pakkus talle süüa. Peeti pidusid ja võeti sageli külalisi vastu. Külalised võtsid pruutpaari vastu auvärava all seistes. Eksamit vastu võtma 'teadmisi kontrollima'. Vastaskandidaat võeti vastu vilekooriga. Koori esinemine võeti vastu 'esinemisele reageeriti' marulise aplausiga. Ema võttis lapsed uksel vastu etteheitvate pilkude ja pahase torinaga. Tema sõnad võeti vastu pahameelehüüetega. Igaüks võtab meelsasti vastu häid mõjutusi. Kriitika võttis uue romaani hästi vastu. || piltl kellegi jaoks valmis olema. Öine mets võttis meid vastu vaikuse ja süngusega. Ülikoolilinn võttis noori sõbralikult vastu. Oleks ta vaid aimanud, et teda võtab vastu nii halb teade. || (liiklusvahendi kohta). Uduse ilma tõttu lennujaam vastu ei võtnud 'ei lubanud lennukitel maanduda'. *Ta [= jaamaülem] läks, nagu ikka, uhke hoiakuga vastu võtma kolme minuti pärast saabuvat reisijaterongi. E. Männik.
4. heaks kiitma, nõustuma; kehtivaks kuulutama; ant. tagasi lükkama. Ettepanek, nõuanne võeti rõõmuga vastu. Me ei lahku siit enne, kui meie nõudmised on vastu võetud. Neiu võttis mehe käe, kosjad vastu 'nõustus mehega abielluma'. Ma ei saa teie küllakutset vastu võtta. Abi, toetust vastu võtma. Mehed võtsid väljakutse, kihlveo vastu. Võttis vastu 'omaks' muhamedi usu. Vaherahutingimused tuleb igal juhul vastu võtta. Põhiseaduse võtab vastu riigikogu. Koosolek võttis tegevusprogrammi vastu. Pärast pikki vaidlusi võeti otsus siiski vastu. || tervitusele, helistamisele vms. vastama. Ei saanudki aru, kas tere, teretus võeti vastu või mitte. Võttis väljasirutatud (tere)käe meelsasti vastu. Sekretär võtab kõnesid vastu: helistatakse nii kodu- kui välismaalt. Keegi ei võtnud telefoni vastu. || kõnek (inimese kehaga seoses). Vanainimese kere ei taha enam kanget leili vastu võtta. Ega nii palju või süüa, kui kõht, magu, vats vastu võtab. Nälg ajab sööma, aga süda ei võta vastu. *Temal oli sihuke pea, et see mitte ei võtnud koolitarkust vastu. R. Roht.
5. meeltega tajuma. Inimese kõrv ei võta nii kõrgeid helisid vastu. Kujundeid võtame vastu nägemise ja kuulmise teel. *.. ruttaks ehk seegi poeg ema käe hellitusi vastu võtma. V. Saar.
6. millegi saabumist pidulikult tähistama. Meil oli koos lõbus seltskond uut aastat vastu võtmas. Kirikukellad kutsusid usklikke lihavõttepühi vastu võtma. Esimest maid võeti vastu ilutulestikuga.
7. hrl. millelegi ebameeldivale reageerima. Kaotust pole lihtne vastu võtta. Laev võttis merel vastu ootamatu tormi. Pärast viljarikast aastat ole valmis ikaldust vastu võtma. Kompanii pidi vastu võtma uue lahingu, rünnaku. Talupojal tuli sageli kupjalt ihunuhtlus vastu võtta. Tugev inimene võtab saatuselööke vastu püstipäi, valu trotsides. *Kuidas nemad [= rikkad] ka õnnetuse ja vaesuse kord vastu võtavad? M. Metsanurk.

õigus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. kellelegi millegi (näit. õigusnormi, tava, sisetunde) põhjal kuuluv võimalus, voli, vabadus, luba toimida mingil viisil. Rüütlite õigused Liivimaal. Kodanike, naiste õigused. Lapse õigused. Rahva enesemääramise õigus. Troonipärimise õigus. Autojuhtimise, kalapüügi õigus. Õigus tööle, puhkusele. Seaduslik, juriidiline, moraalne õigus. Poliitilised, varalised, demokraatlikud, võrdsed, vanemlikud õigused. Klubil on juriidilise isiku õigused. Esimese öö õigus aj feodaalhärra õigus oma talupoja noorikuga selle pulmaööl magada. Õigused ja kohustused. Õigusteta orjad. Astub pärija õigustesse. Valitses vürst feodaalisanda õigustes. Võttis isatalu vanema poja õigusega üle. Tal on õigus siin majas elada. Mul pole õigust dokumentidele alla kirjutada. Igaühel on õigus mõelda, mida ta tahab. Astub oma õiguste eest välja. Ta õigusi on rikutud. Tal on täielik õigus vaikida. Juhatajale anti nõukogus suured õigused. Selts asus oma õigusi laiendama. Võttis endale õiguse kõiki käsutada. Arvas endal õiguse olevat tulemata jätta. Mis õigusega ta seda tegi? – Tugevama õigusega. Kärgib naise peale abielumehe õigusega. Poiss on õigusega 'õigustatult' uhke. Mehel pole naise peale õigust. Haigus andis õiguse koju jääda. Meie olime siin enne, meil on siin rohkem õigust. Naabrimees ajab oma õigust (taga), paneb oma õiguse(d) maksma. Õigust ei saa vägisi võtta. Tõrva sai linna õigused. Kool sai gümnaasiumi õigused. Kel võim, sel õigus. *Vanu koeri ja vanu kasse ei lasknud peremees naljalt hukata. Neil oli õigus surra loomulikku surma .. R. Sirge. | piltl. Väljas pimenes, öö astus oma õigustesse. Kevad astub iga päevaga aina rohkem oma õigustesse. Ilm on tormine, sügis ajab oma õigust taga.
▷ Liitsõnad: ainu|õigus, eelis|õigus, ees|õigus, eri|õigus, esmaõigus; allkirja|õigus, asutamis|õigus, eelisostu|õigus, eestkoste|õigus, enesemääramis|õigus, hääle|õigus, hääletamis|õigus, hääletus|õigus, jahi|õigus, juhtimis|õigus, kalapüügi|õigus, kalastus|õigus, kaubandus|õigus, kauplemis|õigus, kirjastamis|õigus, kirjastus|õigus, kodukari|õigus, kontrolli|õigus, linna|õigus, müntimis|õigus, müügi|õigus, nõude|õigus, omandi|õigus, osavõtu|õigus, otsustamis|õigus, otsustus|õigus, pallingu|õigus, pensioni|õigus, pärimis|õigus, püügi|õigus, ranna|õigus, relvakandmis|õigus, streigi|õigus, sõna|õigus, tava|õigus, trüki|õigus, valiku|õigus, valimis|õigus, veto|õigus, viinamüügiõigus; eluõigus; inim|õigus, kodaniku|õigus, lapse|õigus, peremehe|õigus, vanemaõigus; kauka|õigus, mõõga|õigus, rusika|õigus, röövli|õigus, südameõigus.
2. jur riigi kehtestatud v. sanktsioneeritud üldkohustuslike käitumisreeglite kogum, mille järgimine tagatakse riiklike mõjutusvahenditega; õigusnormid. Objektiivne õigus. Avalik õigus. Rooma õigus. Saksa õigus. Rahvusvaheline õigus 'õigusharu, mis reguleerib riikide, rahvusvaheliste organisatsioonide jms. käitumist'. Kanooniline õigus relig roomakatoliku kirikus kehtivate seaduste kogum. Õpib õiguse ajalugu.
▷ Liitsõnad: asja|õigus, autori|õigus, era|õigus, finants|õigus, haldus|õigus, kohtu|õigus, kosmose|õigus, kriminaal|õigus, maa|õigus, linna|õigus, mere|õigus, omandi|õigus, pandi|õigus, perekonna|õigus, ranna|õigus, riigi|õigus, rüütli|õigus, sõja|õigus, talurahva|õigus, tava|õigus, tsiviil|õigus, töö|õigus, võlaõigus; kirikuõigus.
3. (hrl. (püsi)väljendite koosseisus märgib otsustust v. veendumust kellegi arusaamade, tegude vm. õigsuse kohta); õiglus; seaduslikkus; tõde, tõsi. Mul on õigus. Kohus selgitab, kellel on õigus. Peremees sai kohtus õiguse. Ema andis nooremale pojale õiguse. Kummalgi on oma õigus. Usu oma õigust. On oma õigust täis. Tal jääb õigust ülegi. Selles asjas tuleb õigus maksma panema. Õigust mõistma 'kohut mõistma'. Nõuab kohtukullilt õigust. Kohtus õigust saama. Isa teeb õigust 'otsustab, kellel on õigus, ütleb, mis on õige'. Armastab õigust jagada. Õigus peab võidule pääsema. Õigust jalule seadma. Pole siin ilmas õigust. Võim valitseb õiguse üle. Usub õiguse võitu. Õigus peaks igas asjas võidule pääsema. Seekord on õigus sinu poolel. Seisab, võitleb tõe ja õiguse eest. Õigust taga nõudma. Otsib õigust. Õigust jalge alla tallama. Painutab õigust. Õigus on kõveraks pööratud. See, mis ta räägib, on tuline, sula, jumala õigus. Räägi, ütle õigust! Õigust öelda 'õigupoolest' olen ma omadega plindris. *Kel õigus, kel kõverus, võis vanajumal mõista, mitte maapealne kohus. A. H. Tammsaare. | (tähendus nõrgenenud, umbes:) ahjaa. Õigus, ma pidin raamatud ära viima. | ‹adjektiivselt› õige; õiglane. Saime vähem tasu kui õigus. Sai madalama hinde kui õigus.
▷ Liitsõnad: sulaõigus.

õigustama ‹37›

1. kellegi (ebaõigeks arvatavat) tegu, käitumist vms. põhjendama, kedagi v. midagi välja vabandama. Seda tegu oli raske õigustada. Õigustas oma puudumist kehva tervisega. Püüdis vägivallatsejat õigustada. Arvepidamises eksinud tüdruk õigustas end kuidas jaksas. Süüdistatavat õigustavad asjaolud. || (millegi kohta:) millegi toimumise v. olemasolu jaoks piisavaks põhjuseks olema. Polnud midagi, millega oma elu õigustada. Suured maapõuevarud õigustavad intensiivset kaevandamist. Seiklushimu ei õigusta nii ohtlikku teekonda. *Kas armastus siis tõesti ei õigusta, kõigeks õigust ei anna .. R. Sirge. || õigustatud põhjendatud, mõistetav; teat. õigusel põhinev. Õigustatud meelepaha, küsimus, etteheide. Õigustatud isik jur isik, kellel on õigus teiselt isikult nõuda teatavat käitumist. Õigustatud huvi jur seaduse poolt tunnustatud huvi.
2. millelegi vastav v. millegi vääriline olema. Ta ei suutnud vanemate ootusi õigustada. Püüdis õpetaja usaldust õigustada. Pean oma reisiseltskonda kuulumist kuidagi õigustama. *Oma nime õigustavad nood kalad [= rohesilmlased] täiesti: nende kaugele paistvad silmad helendavad tõepoolest sügavroheliselt. A. Järvik.
3. (millegi kohta; koos enesekohase asesõnaga end v. ennast:) õigeks, otstarbekaks, vajalikuks, sobivaks vms. osutuma. Uus bussiliin ei õigustanud ennast. Kulutused on end juba õigustanud.

ümber
I. ‹postp prep› [gen]
1. osutab millegi kui keskpunkti suhtes ring- v. pöörlemisliikumisele. a. ‹postp› Maa tiirleb Päikese ümber. Käis paar ringi maja ümber. Mis sa tiirutad minu ümber? Tuks keerles nagu meeletu poisi ümber. Jooksjad tegid järve ümber ringi. b. ‹prep› Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb ümber Päikese. Kosmoselaev tegi mitu tiiru ümber Maa. Algas teekond ümber maailma. Võistlejatel tuli joosta mitu ringi ümber staadioni 'staadioni ringrajal'. Keerutas hooga vasarat ümber pea 'pea kohal ringe tehes'. || osutab millelegi, millest kaarega möödutakse. Sõudsime paadiga ümber maanina. Tuli ümber lauaotsa minu juurde. See pood on meist ainult ümber nurga 'tänavanurga taga'. || ümber nurga piltl kaude, mitte otse. Sellest räägiti ümber nurga, vihjamisi. Lähenes probleemile ümber nurga. Ütle otse, mis sa hiilid ümber nurga! *Asi puutub küll Tammsaaresse kaunis ümber nurga .. H. Tarand.
2. midagi v. kedagi ümbritsevasse asendisse. a. ‹postp› Seo see pael endale käe ümber. Lõi käed jämeda paku ümber ja püüdis seda tõsta. Tegi noorte istikute ümber pulkadest aia. Lapsed jooksid vanaema ümber kokku. Poisid kogunesid tiheda ringina kandlemängija ümber. Boa lööb end saaklooma ümber keerdu. Lapse suu ümber ilmus nutuvõru. *.. ja samal hoobil lõid tuliste rebaseraudade välkuvad vibud mehe sääre ümber kinni ning pigistasid pööraselt. F. Tuglas (tlk). b. ‹prep› Heitis mulle käed ümber kaela. Keeras endale sideme ümber käsivarre. Lõi käed ümber puupaku ja püüdis seda tõsta. Istus ja asetas käed ümber põlvede.
3. midagi v. kedagi (sõõrina) ümbritsemas; ümberringi. a. ‹postp› Laua ümber istus mitu meest. Noorrahvas seisis kiige ümber. Poistekamp oli oma peamehe ümber kobaras koos. Seisti ringis kõneleja ümber. Omaksed seisid vaikselt lahkunu puusärgi ümber. Maja ümber on väike iluaed. Lätte ümber kasvab kõrge rohi. Viljapuude ümber on kastmiseks rennid. Tal oli seljas tihedasti keha ümber liibuv kleit. Kaela ümber oli pärlikee. Lamas asemel, jalad kõveras ja käed põlvede ümber. Vanaisa suu ümber lehvis kerge naeratus. Selle naise ümber oli mingi salapärasuse loor. Maja ümber valitses vaikus. Minejate ümber oli pime öö. Avas silmad, kuid ei taibanud äkki, mis tema ümber toimus. *.. kaks versta õhtu pool seisab Sauga jõe ääres Sauga mõis ja tema ümber laialine Sauga vald. E. Aspe. b. ‹prep› Istusime kõik ümber suure laua. Kükitasime kolmekesi ümber lõkke. Seisime sõõris ümber matkajuhi. Ümber puutüvede on põimunud liaanid. Kitsas kleit oli ümber keha nagu tupp. Meestel oli punane lint ümber käsivarre. Istus kivil, käed ümber põlvede. Lapsel oli nutuvõru ümber suu.
4. askeldamas, tegevuses, liikumas millegi v. kellegi läheduses v. juures. a. ‹postp› Ema korraldas midagi pliidi ümber. Kalamaimud sagivad toidukübemete ümber. Liblikas tiirleb lille ümber. Ärimaailmas jätkus tants kuldvasika ümber 'mammonajaht'. Vanas tares koondus kogu elu külmal ajal reheahju ümber. Põgeniku pea ümber vihisesid kuulid. Laps keerles ema jalge ümber. || kellegi tähelepanu, soosingut võita püüdes temaga vestlemas, tema eest hoolitsemas jne. Ilus poiss, tüdrukud aina lipitsesid tema ümber. Ats keerles kogu õhtu Viivi ümber. *Tüdrukud olid igalpool nagu mesilased Andrese ümber .. A. H. Tammsaare. b. ‹prep› Inimesed askeldasid ümber autode. Mesilased lendlesid ümber taru. *Ta mõtted ringlesid ümber Simuli .. O. Tooming.
5. ‹hrl postp› osutab koondumisele millegi v. kellegi kui keskuse v. suunaandja juurde. Ajalehe ümber kogunes peagi kindel lugejaskond. Isamaaliselt meelestatud haritlased koondusid Eesti Kirjameeste Seltsi ümber. *Tallinna linnakonsistooriumi ümber koondusid kõik Põhja-Eesti protestantlikud kogudused .. E. Siirak.
6. ‹postp› osutab millegi (v. kellegi) keskpunktiks olekule (jutuajamistes, vaidlustes, sündmustes jne.). Jutt keerles kalapüügi ümber. Tal pole ka midagi uut kõnelda, jorutab aina ühe ja sama asja ümber. Ilmunud raamatu ümber käisid esialgu tulised vaidlused. Jagelus käis päranduse ümber. Seadusemuudatuse ümber oli palju kära. Noormehe mõtted liikusid sageli koduste ümber: kuidas nad elavad ja toime tulevad? Teose sündmustik koondub Mahtra sündmuste ümber. *Ta on ilma teenistuseta, ta on vaene, tema nime ümber on tehtud halba kõmu .. J. Kärner.
7. (arvuliselt:) umbes, ringis. a. ‹postp› Kohale tuli üksnes paarikümne inimese ümber. Naisväge oli kartulipõllul nii tosina ümber. Ajalehel oli tellijaid tuhande ümber. Puuliike on Taheva pargis 50 ümber. Sel teemal on temalt ilmunud veerandsaja kirjutise ümber. Räime võis paadis olla paarisaja kilo ümber. Aastaid võis naisel olla kolmekümne ümber. Jaak oli viiekümne ümber vanapoiss. Mehe kadumisest on juba nädala ümber mööda läinud. Põldu oli talul 30 hektari ümber. Koolimajani oli meilt maad poolteise kilomeetri ümber või veidi rohkemgi. Käre külm püsis mitu päeva neljakümne kraadi ümber. Päikesetõusuni on veel jäänud poole tunni ümber. b. ‹prep› hrv. *Ümber kümne kilomeetri matkanud, istume rukki äärde puhkama. E. Ellor.
8. ‹postp› (ajaliselt:) paiku, ringis. Kell võis kuue ümber olla, kui ta hommikul koju jõudis. Aeg võis olla südaöö ümber ja kõik magasid. Lõuna ümber muutus laadal elavamaks. Jaanipäeva ümber on ööd kõige lühemad. Käsu Hans suri 1715. aasta ümber. See võis toimuda umbkaudu sajandivahetuse ümber.
9. kestel, läbi, ringi. a. ‹postp› *.. siis teevad nad selle ilma maata hurtsiku eest mõisale jälle päevi – mees ühe päeva nädalas aasta ümber, naine kaks päeva nädalas jüripäevast mihklipäevani .. E. Vilde. b. ‹prep› *Buenos Aireses on ümber kogu aasta soe. H. Sergo. *.. nad [= käbilinnud] hauvad poegi ümber aasta, nii talvepakases kui suvesoojuses. K. Põldmaa.
10. esineb fraseologismides, näit.:. Nagu kass ümber palava pudru, palava pudru ümber käima. Kedagi ümber sõrme, sõrme ümber mässima.
II. ‹adv›
1. oma telje v. keskpunkti suhtes ringjoone v. kaare kujuliselt ringi. Ajab käsikivi, käia ümber. Vesi ajab vesiratast ümber. Ajas kohviveskit vändast ümber.
2. ümbritsevasse asendisse, (ringina) ümbritsema. Tegi krundile aia ümber. Karjamaale oli vaja ainult traat ümber vedada. Õunapuudele oli vaja talveks õlgi ümber panna. Pani raamatule uue paberi ümber. Iidsele kindlusele on aastasadadega linn ümber kasvanud. || (riietusesemete katteks võtmise v. selgapaneku kohta). Kui sul külm hakkab, võta endale suurrätt või mantel ümber. Saanis seati lastele veel tekke ja rätikuid ümber. Vanaperemeeski võtab õue minnes kasuka ümber. Võttis endal pintsaku seljast ja pani lõdisevale poisile ümber. Pane endale ka veidi paremad hilbud ümber! Sa ju läbimärg, mine pane endale kuivad riided ümber! || (millegi v. kellegi suhtes ringina ümbritsevasse, piiravasse seisu asumise kohta). Vaenlane piiras linna, lossi ümber. Metsas redutavad mässajad piirati ümber. Põgenikud leidsid, et nad on ümber piiratud. Vaenlane püüdis taganevat väeosa ümber haarata. *Meid võeti [jurtades] sõbralikult vastu, piirati ümber, puistati üle küsimustega. H. Kiik (tlk).
3. ümbritsemas, ümberringi. Maja läheb remonti, tellingudki juba ümber. See oli väike lagendik, ümber kasvas tihe mets. Seisatas ja kuulas: ümber oli kõik vaikne. Ei ühtki elavat hinge, ümber ainult lumi ja jää. Alustas kõnet, peagi oli rahvast murdu ümber. || (riietusesemete katteksoleku kohta). Naistel olid hommikumantlid ümber. Tuli naabertalu perenaine, suurrätt ümber. Kõigil olid pühade ajal paremad hilbud ümber. *Alati on tal midagi värvilist seljas ja ümber, harilikult kollast ja punast ka keset talve. A. Mägi.
4. liikudes, askeldades siin-seal, eri paigus ringi (sageli ilma kindla eesmärgita). Longib, hulgub niisama ümber, tööd ei tee. Kolab mööda linna ümber. Poissi pole näha, aeleb vist jälle kusagil ümber. Keegi luusib siin meie kandis ümber. Sõideti mööda laatu ümber. Lapsed hilpasid õues omapead ümber. Aeg-ajalt koperdas vanataat ka õues ümber. Püsi ometi paigal, mis sa aina tuuseldad ümber! Mis tal viga on, käib kui uimane ümber. || (kergemeelsust v. kõlvatust väljendavates püsiühendites). Kurtis, et mees ajavat tüdrukulipakatega ümber. Tüdruk päris käest ära, aeleb ümber naisemeestega. Poiss joob ja tõmbab igasuguste naistega ümber. Mine tea, kus see Kusti jälle oma topsisõpradega ümber aeleb! *Nüüd on aga nii, et kui töö tehtud, siis pirtsud-partsud selga ja killadi-kõlladi ümber tõmbama. Todaviisi elada ei saa. R. Roht.
5. vastupidisesse suunda, teistpidi, ringi. Mineja tegi paar sammu, kuid pöördus siis ümber. Pööras ukse peal sõna lausumata ümber ja läks tagasi. Pööras end istmel ümber selja taha vaatama. Käskis voorimehel ümber pöörata ja linna tagasi sõita. Pööras paadi ümber ja sõudis kaldasse tagasi. Pööras, keeras poolel teel otsa(d) ümber ja tuli koju tagasi. Autol pole siin ruumi ümber keerata.
6. (vaatamisega ühenduses:) mitmesse suunda, mitmele poole, ringi. Vaatas abiotsivalt ümber. Vaatasin kiiruga ümber, kuhu vihma eest varjule minna. Poiss piilus kogu aeg kartlikult ümber. Ma ei jõudnud veel ümbergi vaadata, kui keegi krabas mind käest. Laskis silmad saalis ümber käia, kuid ei märganud tuttavaid. *Aga sina oled nüüd siiski peremees! Vaatad muidugi ümber, kust saaks rikast naist? M. Metsanurk.
7. teise kohta, teisale, ringi. Kallas kartulid kotist ümber kasti. Hakkas sööginõusid laual ümber tõstma. Paistab, et siin on piirikupitsad ümber tõstetud. Lahkunu põrm maeti ümber Metsakalmistule. Mõne aasta pärast kolis kogu pere Põltsamaalt ümber Tartusse. Vallutajad asustasid osa kohalikku rahvast ümber teistele aladele. Väeosa paigutati ümber teise rindelõiku. Järgmises asulas istusime laevalt ümber paatidesse. Ketitasin nurmel hobused ümber. Kaup laaditi vagunist ümber autodele. Toataimi istutatakse aeg-ajalt ümber suurematesse pottidesse. Oli keelatud elektrijuhtmeid ümber paigaldada. *.. [toimetaja] soovitas nimed ümber tõsta veidi teise järjekorda. E. Vetemaa.
8. püst- v. normaalasendist pikali v. kummuli. Komistas tooli otsa ja see läks kolinal ümber. Kõrtsis läks kakluseks – lauad paisati ümber. Lehm lõi lüpsiku jalaga ümber. Ajasin kogemata kausi, kohvitassi, veepudeli ümber. Värvipott läks ümber. Ristid olid viltu vajunud, mõned ümbergi kukkunud. Ebajumalakujud tõugati ümber. Kõndis õlaga toetades heinakoorma kõrval, et see ümber ei läheks. Kipakas paat võib kergesti ümber minna. Torm oli ühe kalalaeva ümber visanud. Vaata et sa metsas rege ümber ei aja! Mees oli väsimusest ümber kukkumas. *Tuul murrab puu kas tüvest pooleks või virutab juurtega ümber. E. Maasik. || ‹koos verbiga lükkama› osutab millegi paikapidavuse, õigsuse kummutamisele. Kellegi väidet, seisukohta, arvamust ümber lükkama. Teadus on selle teooria, hüpoteesi ümber lükanud. Neid fakte polnud võimalik ümber lükata. Lükkas tunnistajate abiga kogu talle esitatud süüdistuse ümber.
9. teise külje peale, teistpidi. Künti lahmakas sööti ümber. Kaevas aiamaa juba sügisel ümber. Läks heinamaale loogu ümber keerama. Pöörab pannil lihaviile ümber. Pööras paberilehe ümber ja uuris selle teist külge. Kui ta seda kuuleks, pööraks ta end veel hauas ümber. *Harva tuli mõni kunde, laskis ümber pöörata vana mantli, kohendada kleidivolange .. E. Männik.
10. (ühenduses muutmise v. muutumisega:) teistsuguseks, teiseks, ringi. Mitmed vanad hooned on kohendatud ja ümber ehitatud. Vana tuulik ehitati ümber kohvikuks. Autojuht lülitas kaugtuled ümber lähituledele. Ema tegi vanema poja palitu noorema jaoks ümber. Vahetas raha pangas ümber. Loodab senist korterit parema vastu ümber vahetada. Tuli töölt ja riietas end kodus ümber. Töötas käsikirja põhjalikult ümber. Laulumäng on ümber tehtud operetiks. Mälu kipub sündmusi ümber kujundama. Arvutas miilid ümber kilomeetriteks. Püüdis oma elu, majapidamist ümber korraldada. Temasugust enam ümber ei kasvata. Misjonärid läksid paganaid ümber pöörama. Seda meest on raske milleski ümber veenda. Ta suutis muutunud olukorras kiiresti ümber orienteeruda. Elus on tulnud paljugi ümber hinnata. Tehnika tormiline areng sundis paljusid ümber õppima. Kõike ei saa rahasse ümber arvestada. Ta on nagu ümber vahetatud: sõbralikkusest enam mitte jälgegi. || ühest keelest teise. Raamatu on saksa keelest maakeelde ümber pannud üks baltisaksa pastor. Mõtles natuke aega, kuidas öeldut prantsuse keelde ümber panna. Püüdis kuulajaile kuidagi võõra jutu ümber panna. || oma sõnadega (edasi andes). Ma ei saa sulle kogu teost ümber jutustada, pead ise lugema. Võimatu on merehädaliste kannatusi ümber jutustada. || (nimetamisega ühenduses:) uutmoodi, teisiti, teise nimega. Paljud tänavad on ümber nimetatud. Perekonnanimede eestistamisel muutnud ta Tomsoni ümber Toompaluks. Sõjaministeerium nimetati ümber kaitseministeeriumiks. || märgib, et midagi tehakse uuesti v. üle, otsustatakse uuesti vms. Praaktöö tuli suurelt osalt ümber teha. Osa müüri tuleb ümber laduda. Ambulantsis seoti haav korralikult ümber. Mul lubati eksam ümber teha. Osa filmistseene, kaadreid võeti mitu korda ümber. Korteriühistu juhatus valiti ümber. Oli kavatsenud juurat õppida, kuid otsustas ümber filoloogia kasuks. Sa ikka tuled kaasa, ega sa ometi vahepeal ümber ole mõelnud?
11. (ajaliselt:) otsa, mööda, läbi; otsas, möödas. Tema teenistusaeg hakkab ümber saama. Tuleb jälle tööle minna: puhkus sai ümber. Kõik tähtajad on ümber saanud. Taat ütles, et tema aeg on ümber ja ta sureb varsti. *Üks tagasipöördumatu etapp oli asunikuelust ümber. K. Saaber.
12. ringiga, kaarega, mitte otse. Sellest asjast ei pääse, saa me üle ega ümber 'seda ei saa kuidagi vältida'. *Aga ämber vedeles hooviteel ja inimestel tuli sellest üle hüpata või ümber minna. A. Valton.
13. ‹koos verbiga käima› moodustab püsiühendi, mis väljendab hrl. kellegagi käitumist, kellegi v. millegi kohtlemist. a. (inimeste ja loomadega ühenduses). Nii ei tohi lastega, teenijatega ümber käia. Ülemus peab oskama oma alluvatega viisakalt ümber käia. Kes sinuga nii halvasti, toorelt on ümber käinud? Poisile tuleb öelda, et ta loomadega, hobustega paremini ümber käiks. b. (esemete, loodusvarade, aja jm. puhul). Poiss käib oma raamatutega lohakalt ümber. Õnnetus juhtus sellest, et lapsed olid tulega hooletult ümber käinud. Leivaga käis vanarahvas väga austavalt ümber. Sa oled pillaja, ei oska veel rahaga ümber käia. Maapõuevaradega on liiga priiskavalt ümber käidud. c. (mingi riista, vahendi, masina käsitsemisega ühenduses). Kas sa oskad arvutiga ümber käia? Noormehi õpetatakse sõjaväes relvadega ümber käima. *.. seda kalapüüdmise riista ei olegi, millega tema ümber ei mõistaks käia. O. Luts.