[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

derivatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. keel (sõna)tuletus
2. sõj mürsu v. kuuli külgkõrvalekaldumine sihtjoonest pöörlemise suunas
3. tehn veekogust vee kõrvalejuhtimine (hüdroenergeetikas, veevarustuses, maade niisutamisel)

kaliiber ‹-bri, -brit 2› ‹s›

1. sõj tulirelva rauaõõne, kuuli, mürsu v. miini läbimõõt (hrl. mm-tes); lennukipommi mass kg-des. Vintpüssi, automaadi, püstoli, kuuli kaliiber. Keskmise kaliibriga suurtükid.
2. tehn skaalata ja liikuvate osadeta mõõteriist toote mõõtmete, kuju v. osade vastastikuse paigutuse kontrollimiseks
▷ Liitsõnad: hark|kaliiber, kork|kaliiber, kuju|kaliiber, normaal|kaliiber, pilukaliiber.
3. piltl suurusjärk, suurus. Seal oli igas kaliibris haamreid. Börsil oli alati mitmes kaliibris ärimehi. *.. peab siiski ütlema, et hoolimata kõigest on ta üpris tagasihoidliku kaliibriga kelm. A. Alas (tlk).

kuuli|auk
kuuli tekitatud auk. Kuuliauk kiivris, sinelis. Ukses, seintes on kuuliauke.

kuuli|haav
kuuli tekitatud haav. Kuulihaav rinnas, abaluu all.

kuuli|tõuge
sport kergejõustikuala, kus võisteldakse käes hoitava kuuli (2. täh.) võimalikult kaugele tõukamises. Meeste, naiste kuulitõuge. Kuulitõukes püstitati uus maailmarekord. Tuli, jäi kuulitõukes neljandaks.

kuulitõuke|ring
sport ringikujuline ala (staadionil), kust kuuli tõugatakse

laeng ‹-u 2› ‹s›

1. sihipäraselt paigaldatud, kuhugi laetud plahvatama pandav lõhkeainekogus. Laeng püssirohtu. Õhkimisel, mäetöödel kasutatavad laengud. Mürsus olev laeng purustab plahvatades mürsu kesta kildudeks. || lõhkeainekogus koos haavlite, kuuli(de), mürsu vm. lõhkekehaga. Laeng haavleid. Püssil on laeng rauas. Põrutas paar laengut vareste pihta. *.. aga parajasti ta seal [= saunas] oli, kui laeng läbi akna sisse prahvatas. O. Luts. || hrl kõnek kuhugi (näit. energiaallikana, kütusena) laetud kogus mingit ainet. Vahtkustuti laeng. *Ja kohe seepeale koputab ta tühjaks oma piibunosu ning vajutab sellesse uue laengu pinutagust. O. Luts. | piltl. Eile tuli hea laeng vihma. *Ja kui mäger ta [= tõhu] kinni haaras, siis tuli ka uus laeng lehka. R. Roht. *Lahkudes trahterist täie laenguga, hakkas Siim Sikusarv .. head vagusat puhkepaika otsima. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: haavli|laeng, heite|laeng, lõhke|laeng, püssirohu|laeng, tuuma|laeng, õhkimislaeng.
2. füüs. a. elementaarosakest iseloomustav, kõigis interaktsioonides jääv suurus; elementaarosakeste interaktsioonide tugevuse iseloomustaja b. elektrilaeng. Positiivne, negatiivne laeng.
▷ Liitsõnad: elementaarlaeng.
3. piltl (emotsionaalse, vaimse potentsiaali vms. kohta). Tugeva emotsionaalse, sotsiaalse laenguga näidend. Meeldiv puhkus annab uueks tööaastaks hea laengu. *Üldiselt sügis on viljakam, suurema laenguga, kevadel ja suvel olen loid. V. Panso.
▷ Liitsõnad: mõtte|laeng, tundelaeng.

laske|haav
med kuuli- v. killuhaav

laske|kaugus
märgi kaugus laskmisel; lühim vahemaa mürsu v. kuuli väljalennupunkti ja sihtmärgi vahel. Haavlipüssi laskekaugus on 35–40 m. Ühtki jänest ei sattunud laskekaugusse.

padrun ‹-i 2› ‹s›

1. käsitulirelva v. väiksema kaliibriga suurtüki laeng koos kesta, kuuli (mürsu) ja sütikuga. Karbitäis vaskselt läikivaid padruneid. Lükkas püssil padruni rauda. Tulistas, kuni jätkus padruneid. || pulbrilise lõhkeainega täidetud kinnine silindriline toru. Allmaatöödeks valmistatud lõhkeained lastakse tehasest välja padrunites. 200-grammised dünamiiti sisaldavad padrunid.
▷ Liitsõnad: automaadi|padrun, püssi|padrun, revolvripadrun; lahingu|padrun, pauk|padrun, süüte|padrun, õppepadrun; ammoniit|padrun, dünamiit|padrun, lõhkeainepadrun.
2. tehn vahend toorikute ja lõikeriistade kinnitamiseks tööpinki. Mehaaniline, elektromagnetiline, pneumaatiline padrun. Puurmasina, freespingi padrun. Treipingi kolmepakiline isetsentreeriv padrun. Padrunisse kinnitatud detail, polt, puur.

pastill ‹-i 21› ‹s›
kuuli- v. tabletikujuline imemisravim v. -kompvek
▷ Liitsõnad: köha|pastill, kurgupastill.

rikošett ‹-šeti 21› ‹s›
ka sõj kuuli, mürsu vm. keha liuguv põrkumine puutepinnalt. Valang vihiseb tankisoomuselt rikošetiga õhku, üles. Kuulid lõid vastu kivimüüre rikošetti. Mürsukild kargas maast rikošetiga üles. Kuul riivas kivi ja põrkas rikošetina tagasi. Ka veepind võib rikošetti anda. Pall lendas rikošetiga väravasse. Kurjad sõnad tabasid rikošetina teda ennast.

sihik ‹-u 2› ‹s›

1. tulirelva seadis kuuli, mürsu vms. märki suunamiseks. Mehaaniline, lahtine, optiline sihik. Viimasel lasul ei püsinud sihik enam märgil. Vaenlane võttis kaatri sihikule, sihiku alla. Hoidis nõlvakut sihikul, sihiku all. *Nieminen vahtis üksisilmi Kauppist, kui too tanki sihikusse võttis. H. Lepik (tlk).
▷ Liitsõnad: laskurrelva|sihik, lennuki|sihik, suurtüki|sihik, tankisihik; automaat|sihik, diopter|sihik, periskoop|sihik, rõngas|sihik, teler|sihik, teleskoopsihik.
2. piltl siht, eesmärk. Suusasportlased võtsid sihikule järgmise taliolümpiaadi. Sihikule seadsime meisterlikkuse saavutamise. Õpin töö kõrvalt, sihikul on ülikooli lõpetamine. Poisil on juba mitu plikat sihikule võetud 'välja vaadatud'.

tabamis|punkt
sõj sport mürsu v. kuuli lennujoone ja sihtmärgi pinna lõikumispunkt

trass1 ‹-i 21› ‹s›

1. tee, kanali, torustiku, sideliini vm. pika rajatise kulgemist tähistav joon v. maariba. Siit kulgeb tulevase maantee, raudtee trass. Naftajuhtme, gaasijuhtme trass. Rajatakse uue magistraali trassi läbi metsade. Sideliinide trassid tuleb võsast puhtad hoida. || kõnek magistraaltee, automagistraal. *Oleme Ust-Nera – Magadani autotrassil, lühemalt Kolõma trassil .. R. Põder.
▷ Liitsõnad: ehitus|trass, gaasi|trass, kanali|trass, kraavi|trass, teetrass; jäätrass.
2. mõtteline maariba, mille kohal kulgeb regulaarne lennuliin. Lennuohutus peab olema tagatud nii trassil kui ka tõusmisel-maandumisel.
▷ Liitsõnad: lennutrass.
3. sõj trasseeriva kuuli v. mürsu valgus- v. suitsujuga

tõuke|ring
sport ringikujuline ala, kust tõugatakse kuuli. Tõukeringi asus Soome kuulitõukaja.

vint|soon
mürsku v. kuuli pöörlema panev väljalõige tulirelva rauaõõnes