[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 1 sobiv artikkel.

kuul-i 21› ‹s

1. kõva kerakujuline ese. Kuullaagri kuulid. Keeglimängus kasutatavad kuulid. Kortsutas, kägardas paberi kuuliks kokku. | piltl. *Mu silme ees seisis ikka veel päikese tuline kuul, mis päeval maastiku kohal leegitses. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: kivi|kuul, klaas|kuul, lume|kuul, paberi|kuul, puu|kuul, raud|kuul, tinakuul; keegli|kuul, piljardikuul.
2. sport kuulitõukes heitevahendina kasutatav metallist kera. Kuuli tõukama. || kõnek kuulitõuge. Kuulis saavutasid meie sportlased kaksikvõidu.
3. käsitulirelva v. kuulipilduja padruni eesmine väljatulistatav osa (vahel kasut. ka mürsu kohta). Trasseeriv, soomust läbiv kuul. Kuulid lendasid, vihisesid, vingusid pea kohal. Sai kuuli kõhtu, reide, kuulist surma, haavata. Teda tabas juhuslik kuul. Kuulid surmasid, tapsid mitu inimest. Kuul oli tunginud kopsu. Kuul ei tabanud märki, läks märklauast mööda. Kuul läbis majaseina. Laskis endale kuuli pähe. Tulistas põgenikule mitu kuuli järele. Kihutas teisele kuuli keresse. Valvurid ähvardasid igale vangile kuuli anda 'maha lasta'. Ta tormas, kihutas nagu kuul 'väga ruttu, suure kiirusega' uksest välja. *..[raudkullid] langesid siis kui kuul ühele või teisele varesele otseteed selga.. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: leek|kuul, lõhke|kuul, püssi|kuul, püstoli|kuul, reaktiiv|kuul, revolvri|kuul, rikošett|kuul, surma|kuul, süüte|kuul, trasseerkuul; hõbe|kuul, kuldkuul; kahuri|kuul, suurtükikuul.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur