[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kutsikas ‹-ka, -kat 2› ‹s›

1. koerapoeg, koera mittetäiskasvanud järglane. Kahe-, kolmekuune kutsikas. Kutsikail polnud veel silmigi peas 'olid alles pimedad'. Kutsikas niuksub, lakub piima. Kutsikad mängivad. Pontul oli viis kutsikat, pesakond kutsikaid. Emakoer tõi 'sünnitas' kolm kutsikat. Kasvatab kutsikast hea jahikoera. Noor kutsikas on veel rumal. Mis kutsikana õpitakse, seda vana penina peetakse. || (mõne teise looma noore poja kohta). Rebase pesakonnas võib olla üle 10 kutsika. Hundil sünnib tavaliselt 5 – 6 kutsikat. Vanad lõvid käivad koos kutsikatega jahil. Püha Jüri kutsikas 'hunt, kriimsilm, võsavillem'.
▷ Liitsõnad: hundi|kutsikas, koera|kutsikas, lõvi|kutsikas, metsa|kutsikas, rebasekutsikas.
2. piltl (sageli halvustavalt lapse v. üldse noore inimese kohta). Vanamees sõimas lapsi kutsikateks. Ah sa saatana kutsikas! „Kas te, kutsikad, jääte juba vait!” käratas ta lastele. Ise alles kutsikas, aga juba vanematele inimestele vastu rääkimas! *Mõne sekundi vältel jooksime ainult meie, kaks kaheksateistkümneaastast piimahabemega kutsikat.. N. Kaplinski (tlk).