[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kaebus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. kaebamine, kaeblemine, kurtmine. Arst kuulas tähelepanelikult haige kaebusi. Laulu peamiseks sisuks on õnnetu armunu kaebused. Hale, sõnatu kaebus silmades.
2. süüdistav, ka kellegi töös esinevatele puudustele ja eksimustele tähelepanu juhtiv avaldus. Kirjutan teie peale kaebuse! Pöördus kaebusega kõrgemale poole. Õpetajatelt on kaebusi poisi käitumise üle. Töötajatelt on tulnud kaebusi kütmata ruumide pärast. Esitas kaebuse Tarbijakaitseametile. Saatis naabri käitumise kohta kaebuse politseisse. Kaebus oli alusetu. Kuningas kuulas ära oma alamate kaebused. *Sest asjata tõstad sa praegu kaebust virkade karjaste peale. A. Jakobson.
▷ Liitsõnad: edasi|kaebus, kassatsiooni|kaebus, peale|kaebus, sala|kaebus, valekaebus.

kaeve ‹kaebe 18› ‹s›
kaebamine, kurtmine; kaebus. Haavatute rasked kaebed. Vaeslaste kaebed. Vaenlased ei hoolinud oma ohvrite halamisest ja kaevetest. Ta ei kannatanud naise etteheiteid ja kaebeid.
▷ Liitsõnad: hädakaeve.

nutu|laul
itk; kaebelaul, jeremiaad. Itkud ehk nutulaulud kuuluvad vanimate rahvalaulude hulka. Käsu Hansu nutulaul. Jeremia nutulaul Jeruusalemma hävitamisest. Nutunaised matustel nutulaule laulmas. || piltl hädaldamine, kurtmine, halisemine. Ära tüütavad tema alatised nutulaulud.

pirin ‹-a 2›

1. ‹s› putukate tekitatud kõrge vibreeriv heli. Ämblikuvõrgus sipleva kärbse pirin. Haiget saanud mesilase pirin. Tasane, ühetooniline pirin. Sääsed oma tüütu ja ärritava pirinaga ei lase magada. Sääsk tiirutas pirinal magaja kohal. || (eluta looduse ning esemete helide, harva ka inimhääle kohta). Telefoni summeri pirin. Spinningurulli pirin. Ta laulis kõrgelt ja ühetooniliselt ning see pirin ei tahtnud kuidagi lõppeda. *Kostis pikkade pasunate kähisevat tuututamist ja vilepillide pirinat. L. Metsar (tlk). *Ja kui möödus tramm, vabises majagi ja üks lahtine aknaklaas saatis teda kerge pirinaga.. A. Mälk.
▷ Liitsõnad: kärbse|pirin, sääsepirin.
2. ‹s› (nutune) virin, vingumine, hädaldamine, kurtmine. Laste nuttu ja pirinat oli tuba täis. Laps pistis pirinal nutma. Küll on plika: nagu näpuga puutud, kohe pirin lahti. Jäta oma pirin, sa käid juba närvidele. *Populus aga oli tüdinud Eeva pirinast ja kodu taganutmisest.. L. Promet.
▷ Liitsõnad: jonni|pirin, nutupirin.
3. ‹adj› viril, pirisev, virisev, hädaldav. Pirin laps. Ta on niisugune pirin inimene, kes viriseb iga tühja asja pärast. *Kuid Mitja polnud üksnes plikaliku väljanägemisega – ta oli arg, tundlik, pirin, aldis hüsteerilistele raevupursetele.. M. Lott (tlk).

õhkamine ‹-se 5› ‹s›
(< as õhkama); kurtmine, ohe; tundeline, igatsust väljendav ütlus. Rahva häda ja õhkamine oli otsata. Romantilised õhkamised kuuvalgel. *Inimesed vananesid, surid – viimne õhkamine oli aga: „Hingemaa!”. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: armuõhkamine.